NASA vilepuhuja: Maa on lame ja Kuu missioonid lavastati!

4. oktoober 2017 kell 22:04



PILT0Cynthia Holland (47), USA-s Arizona osariigis Phoenixis elav nelja lapse ema, kes töötas aastatel 1996–2000 NASA-s ja pärast seda USA õhuvägedes, on vilepuhuja, kes väidab, et Apollo Kuu-missioonid on lavastatud ning Maa on lame. Cynthia kuulis lamedast Maast möödunud aastal ning pärast põhjalikku uurimistööd otsustas rääkida avalikult oma kogemusest NASA-s. „See on liiga suur tõde, mida varjata. Alguses kartsin võimalike tagasilöökide pärast, seepärast hoidsin oma suu kinni. Aga mind enam ei heiduta, mida inimesed minust arvavad. Tegelikult oleme me kõik lamemaalased, lihtsalt kõik pole sellest veel teadlikud,” räägib ta.

Alljärgnev on kokkuvõte portaalis www.yournewswire.com ilmunud Cynthia Hollandi artiklist ja Youtube’i vestlussaatest „Globebusters”, mis oli eetris 19. märtsil 2017. 

PILT1

 

„Ma olin tudeng ja töötasin koristajana USA õhuvägedes, kui tegin avalduse NASA-s töötamiseks – aasta oli 1996 ning ma olin 5-aastase poisi üksikema ja soovisin ametiredelil edasi liikuda,” meenutab Cynthia. „Olin kuulnud, et NASA soovib palgata naisi ja mustanahalisi ning seega saatsin neile oma CV. Mind kutsuti vestlusele ja saingi tööd NASA-s IT-toe valdkonnas. Mind vormistati tööle alltöövõtjana firmas Woodside Summit Group Inc, aga minu otsene ülemus oli NASA palgaline,“ ütleb ta.

 

Millised olid sinu igapäevased tööülesanded?

Mul oli oma kabinet ning mulle toodi rikkis arvuteid parandada. Pidin leidma spetsialisti, kes oskas arvuti korda teha või parandasin neid ise. Me töötasime Retrospecti arvutitarkvaraga. Haldasin ka servereid: kui kellelgi olid failid kaduma läinud, siis pidin need taastama. Vahel pidin ka programme installima ja seadistama töötajatele arvuteid. Lisaks tegelesin SR-71 Blackbirdi luurelennuki logifailide haldamisega. See toimus Californias Edwardsi õhujõudude baasis. Töötasin seal kuni aastani 2000.

 

Sinust ilmus artikkel portaalis www.yournewswire.com pealkirjaga „Endine NASA töötaja: Kuu missioonid lavastati”. Kuidas see artikkel sündis?

Mina tulin avalikult n-ö lamemaalasena välja eelmisel aastal ning liitusin mitme selleteemalise grupiga Facebookis. Artikli kirjutanud Jacqui Deevoy oli samuti nendes gruppides ja me hakkasime omavahel rääkima.

 

Artiklis on sinust pilt ja tekst, et asusid tööle NASA-s aastal 1996. Kirjelda palun, mida me siin pildil näeme.

Sellel fotol seisan ma luurelennuk SR-71 tiiva peal. Teine foto, mis minust avaldati, on tehtud Lockheed Martinis, sest pärast nelja aastat NASA-s asusin uuesti tööle õhuvägedes, kus töötasin veel mitu aastat.

PILT2

PILT3

 

Artiklis kirjutatakse, et sinu kontori vastas asus fotolabor, kus hoiti kõiki NASA fotomaterjale ning et sinna kabinetti pääses ainult eskordi saatel, räägi sellest veidi täpsemalt.

Kuna minu kabinet oli täpselt fotolabori kõrval, siis loomulikult sain tuttavaks ka sealsete töötajatega. Ükskord kuulsin pealt, kuidas nad naersid, rääkides: „Uskumatu, et rahvas usub, et inimene käis Kuul…” Ma ei tea, kas nad tahtsid meelega, et ma neid pealt kuuleksin, aga nad olid väga julged ja avameelsed oma vestlustes. Tol hetkel olin ma orienteeritud karjäärile ega hakanud oma pead vaevama selle üle, mida kuulsin. Kuid aastaid hiljem, kui ma töötasin Lockheed Martinis, siis üks insener ütles mulle, et Maa on lame.

 

Kuidas see jutuks tuli?

Ma ei tahaks avaldada tema nime, aga võin öelda, et ta oli tunnustatud insener ja igati tark inimene ning mina sain temast aru, et ta tõsimeeli uskus seda, mitte ei teinud nalja. Kuna mina kuulsin sellist asja esimest korda elus, siis kohe tuli mulle silme ette pilt, kuidas vesi voolab üle lameda Maa ääre alla. See juhtus aastal 2007. Loomulikult oli mu esimene reaktsioon see, et hakkasin naerma. Mäletan, et üritasin temalt uurida, miks ta nõnda arvab, aga tajusin, et tema jaoks oli see veidi ebamugav teema ja ta ei tahtnud pikemalt sellest rääkida.

 

Kuidas käib NASA-s n-ö vaikimisvande kinnitamine? Kas iga kord, kui kuuled midagi salajast, pead alla kirjutama uuele lepingule või on mingi üldine leping, kuhu alla tuleb kirjutada? Kirjelda palun seda protsessi.

Seal käib see programmide kaupa. Mina ei pidanud NASA-s millelegi alla kirjutama, sest minuga ei jagatud mingeid saladusi, aga palju karmim kord valitses Lockheed Martinis, kus pidi erinevatele infodokumentidele alla kirjutama ja nõustuma, et seda infot ma edasi ei levita.

 

Millised on karistused vaikimisvande murdmise eest?

See ilmselt sõltub programmist, kergemate puhul vast rahaline trahv, aga eks võidakse ka vangi panna, kui midagi suuremat välja räägid.

 

Kui palju on NASA-s nn tööd sektsioonides ehk seda, et tööülesanded on tsentraliseeritud ja igaüks keskendub ainult enda ülesannetele ega tea, millega tegelevad teised töötajad?

Seda on kahtlemata palju. Mul on mitmeid sõpru, kes töötavad NASA-s ja kes ei tea üldse mitte midagi, mis toimub. See on selline teema, mille üle enamus pole üldse mõelnudki, veel vähem asja uurinud. Töö NASA-s on üldjuhul samasugune nagu igas teises korporatsioonis: sa lähed tööle, täidad oma ülesanded ja üritad karjääriredelil üha kõrgemale tõusta. Need inimesed ei mõtiskle Maa kuju üle.

 

Milline atmosfäär NASA-s üldiselt valitses? Kas teile tehti soodustusi või muud taolist?

Töö oli mõnus, meile korraldati igasuguseid üritusi, väljasõite jne. Kuna tol ajal uskusin kõike, millega NASA väidetavalt tegeleb, siis minu jaoks oli see väga põnev töö – meid külastasid ka astronaudid. Kuna minu töökoht asus õhuvägede territooriumil, siis õnnestus mul ka oma poeg panna õhuvägedesse õppima. NASA-s oli hea töötada.

Aga kummalisel kombel jäävad paljud inimesed NASA-s töötades haigeks. Ma olen kaotanud mitu sõpra, kes on surnud vähki. Seal on pealtnäha meeldiv keskkond… Ja palgad on tõesti tasemel, mina ostsin oma esimese maja NASA palgaga.

 

Kas sa oma endiste tuttavate-sõpradega NASA-st oled rääkinud lamedast Maast ja NASA pettusest?

Otseselt mitte, aga olen teinud selleteemalisi postitusi oma Facebookis ja vastukaja on olnud ebameeldiv. Enamik minu perest ja lähedastest ei suhtle minuga enam eriti, nad vaatavad mind nagu mingit veidrikku. Mu endised sõbrad NASA-st, õhuvägedest ja Lockheed Martinist ei kommenteeri üldse. Alguses oli raske, aga tänaseks olen sellest üle saanud ja mind ei heiduta, mida teised minust arvavad, sest mina olen mina ning ma seisan omaenda tõe eest.

 

Kas sa vahel tunned, et sooviksid minna ajas tagasi, nii et sa ei teaks lamedast Maast midagi või siis uskuda nagu enne, et me elame palli peal? Kas see on sinu meelest võimalik?

See ei ole kuidagi võimalik. Ma ei saa mitte näha seda, mida ma näen. Ma ei suuda tõestada, kas Maa on lame või mitte, aga ma suudan tõestada, et see, mida meile räägitakse, on ilmselge vale. Sa pead võtma endale ainult veidi aega ja uurima, mida nad meile räägivad, vaatama neid numbreid ja mõistad, et meile valetatakse. Ma usun ja arvan, et Maa on lame, aga ma ei saa seda tõestada. Ma ei usu, et Marsil on kulgur ja ma ei usu, et planeedid eksisteerivad nii, nagu meile seni kirjeldatud on. Kui NASA-l oleks päris fotosid Maast, siis nad avaldaksid need ega tegeleks CGI piltide koostamisega.

Ma soovitan inimestel minna internetti ja vaadata, kas nad leiavad mõne ehtsa foto Maast. Me elame sellisel ajastul, et isegi tavakaameraga oleks kindlasti võimalik teha üks korralik foto Maast. See, et nad ütlevad, et fotosid teha pole võimalik ja kõik peab olema arvutiga koostatud, peaks panema kõigil tulukese põlema. Aasta on 2017, mõnesaja dollari eest saab osta väga võimsa 18 megapiksliga 30-kordse zoomiga kvaliteetse kaamera, millega peaks olema võimalik teha fotosid Maast. NASA väidab, et neid ei saa teha, kuid samal ajal suudavad nad väidetavalt saata Voyageri satelliite miljardite kilomeetrite kaugusele. NASA-le makstakse 50 miljonit dollarit päevas, aga nad ei suuda meile näidata pilti Maast, lubage naerda…

 

Sa oled väga julge, et sa sellise avaldusega välja tulid, kas sa ei karda oma karjääri pärast?

Ma olen kodune ja mul pole midagi kaotada, aga ilmselt ei räägiks ma midagi sellist, kui ma endiselt oma karjäärile peaks mõtlema.

 

Kui paljud NASA töötajatest sinu teada on sõjaväelise taustaga?

Ma ütleksin, et umbes 50%. Paljud NASA tsiviiltöötajad on endised sõjaväelased. Ma tundsin mitmeid piloote, kes lendasid suurtel kõrgustel ja ma arvan, et nad pidid teadma, et Maa on lame… Ma arvan, et nad ei tohi seda avalikustada ja nende vaikimisvanne keelab isegi omaenda perele midagi sellist rääkida. Mina ise ei olnud sõjaväelane, ma lihtsalt töötasin kaitseministeeriumi all, sellepärast polnud mul ka mingeid erilisi vaikimisvandeid, mida järgima peaksin.

 

Kuidas sina lamedat Maad uurima hakkasid?

Ma olen juba ammu tõeotsingutel ja ühel hetkel jõudis minuni Youtube’i video „75 Piibli salmi, mis kinnitavad lamedat Maad” („75 bible verses prove flat Earth”) ja sealt sai alguse minu uurimistöö. Järgnevate nädalate jooksul vaatasin läbi nii palju lameda Maa materjale kui võimalik. See oli tõeline Ameerika raudtee minu jaoks, sest ma ei olnud vaimselt ette valmistatud, et sellist teemat uurima hakata. Lame Maa keerab ju kõik peapeale, ma pidin muutma kõiki oma tõekspidamisi elust.

 

Kas sa võid öelda, et lamedast Maast teadasaamine loksutab mitmed küsimused paika?

Kahtlemata. Ma arvan, et Looja jälgib meid ja on meie kohal ning mitte kvadriljonite kilomeetrite kaugusel. Ma olen leidnud endas sügava rahu, see ei olnud lihtne ja see võttis aega.

Mina „ärkasin üles” aastal 2009, kui mu vanem poeg ütles mulle, et „ema, sa peaksid veidi uurima teatud teemasid”. Ta soovitas mul vaadata erinevaid dokumentaalfilme, millest üks oli Kuu-missioonide pettusest. Ma olin šokeeritud ja ütlesin pojale: „Me ei käinudki Kuu peal!” Poeg vastas: „Jah, ma tean.” Seega, ma olin Kuu-missioonide pettusega kursis juba kaua aga enne, aga kuni möödunud aastani ei olnud ma kunagi mõelnud Maa kuju peale.

 

Kui guugeldada „NASA vilepuhujad”, siis leiame väga palju viiteid sellest, kuidas astronaudid räägivad, et nad nägid Kuu peal tulnukaid, kes ütlesid neile, et nad kunagi sinna tagasi ei läheks jne. Selline info on meelega välja saadetud, et me mõtleksime tulnukatest, aga mitte Maa kujust.

See on täiesti naeruväärne, kui nüüd tagantjärele sellele mõelda: nad poleks ealeski lasknud otse-eetrisse Kuu-missioone, sest kui rakett oleks plahvatanud või astronaudid oleksid muul moel hukkunud, siis nad ei tahaks ju seda teles näidata. Ja kui Kuu peal käia saaks, siis nad oleksid ammu uuesti sinna läinud.

Ja mida nad üldse teevad seal ISS-i pardal? Tegelikult ka, mõelge korra sellele! Mida on neil seal teha, et nad on aastaid mingisuguses tuubis. See on ju jabur. Ja miks nad lõpetasid ära selle kosmosesüstiku programmi? USA-l oli mitu süstikut, millega nad said mugavalt käia kosmoses ning viia ISS-i inimesi ja kaupa ning siis järsku lõpetati see ära. Nüüd kasutab USA Kasahstani raketibaasi, et viia inimesi kosmosesse…

Ma mäletan, et aastal 2008 olin seotud ühe programmiga, mis tol ajal tegeles uue põlvkonna kosmosesüstiku mootori ehitamisega. Ma olin selles programmis kokku umbes 8 kuud ning siis ühel hetkel see lihtsalt tühistati ja me ei saanud kunagi teada, miks see ära lõpetati.

 

Kas sinuga võivad võtta ühendust inimesed, kes soovivad veel selle kõige kohta küsida?

Jah, ikka, mind leiab Facebookist Cyndi Hollandi nime alt, kes elab Arizona osariigis.

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 

20967842_1817612328255827_678606986_oAllikad: märgitud artikli alguses, Cyndi on aktiivne külaline ka Sun & Moon Group Youtube´i kanali vestluspaneelides.

Fotod: erakogu

Artikkel ilmus algselt Telegrami 6. ajakirjas, mis on müügil kõikjal üle Eesti.