Pankurite enesetapulaine USA dollari kriisi ja pangapettuste taustal

27. veebruar 2014 kell 12:35



laur 120. veebruaril andis USA raadiosaatele “Coast to Coast“ AM intervjuu gerilja-majandusteadlane, kes nimetab end V-ks. Ta on töötanud mainekates turundusettevõtetes ja investeerimispankades ning andnud oma panuse eraettevõtete mõttekodades, loomaks uusi investeerimispoliitikaid. V ennustas täpselt, kuidas toimub eurotsooni kriis ja oli esimene, kes hoiatas Jaapani majanduspoliitika kokkukukkumise eest, mille doominoefekt mõjutab tõsiselt maailmamajanduse toimimist.

 

Salajased tehingud ja surmad

Tänavu on ligi kahe kuu jooksul kahtlastel asjaoludel surnud ligikaudu 20 pankurit, kuid neist ainult kaheksat on avalikult kajastatud, ütleb V. Viimati hüppas JPMorgani panga valuutaturu investeerimispankur Li Hongkongis asuva peakorteri katuselt alla. Ta oli seotud JPMorgani töötaja Ryan Henry Crane’iga, kes oma kodus salapärasel viisil suri, ja samas asutuses töötava Gabriel Mageega, kes hüppas Inglismaal asuva JPMorgani peakorteri 33. korruselt alla. Tegevdirektor Crane ja IT-osakonna juht Magee tegid tihedat koostööd. On tõenäoline, et nad avastasid midagi, mis neile saatuslikuks sai, arvab V.

dollar

 

Praeguste kahtlaste surmade tagamaade uurimiseks tuleb minna aastasse 2012, kui JPMorgani kaupleja Bruno Iksil aka Londoni vaal tekitas krediidiriski vahetustehingutega esialgu 2 miljardi dollarilise kahju, kuid kokkuvõttes kaotati 100 miljardit dollarit. Selline tohutu kaotus korvati arvatavalt salaja Hiina kullaga, mida hoiti Inglismaal JPMorgani pangas.

Järgmisena teatas JPMorgan 2013. aasta sügisel, et lahkub füüsiliste kaupade (maavarade jne) turult, šokeerides sellega tervet pangandussüsteemi. Vahetult pärast seda teadet müüdi maha peakorter Manhattanil – pilvelõhkuja, mille keldrikorrustel on maailma suurim varahoidla. Hoone oli väärt hinnanguliselt 3 miljardit dollarit, kuid müüdi hiinlastele vaid 720 miljoniga: tundub, et tegu oli mingisuguse tagatisega, arvab V.

jpmorgan

 

Pettused finantssüsteemis

Saksamaa peamise rahanduse regulatsiooniasutuse BaFini president teatas tohutust pettusest kullaturul, mis on LIBOR-i (Londoni pankadevahelise laenuintressi pettus, mis on seotud 800 triljoni dollariga laenudes ja väärtpaberites) pettusest veel suurem. Teada on, et kulla, hõbeda ja nafta kaubabörsil toimuvad samuti tohutud manipulatsioonid ning Bafini president teataski pettusest Londoni kullamääras – see on ülemaailmne kullahinna määraja, millele tuginevad kaevandusettevõtted, keskpangad ja kullassepad. Sellesse afääri oli segatud ka võimekaim manipuleerija kullaturul, Saksa suurim kommertspank Deutsche Bank, kes JPMorganiga koostööd teeb, lahkudes samuti maavaraturult. Lisades LIBOR-ile ja väärismetallide manipulatsioonile pettused valuutaturul, saame kolmepealise koletise – täieliku korruptsiooni panganduses, rõhutab V.

kuld

Need pettused tulenevad läänelikust pangandussüsteemist ja võitlusest dollari nimel. Keskpankurid ei taha väärismetallide hinnatõusu, sest nad soovivad dollari rahanduspoliitika usaldusväärsust ja stabiilsust. Kui vaadata viimase kahe aasta kaubanduslepinguid, siis kauplemine kulla ja jüaaniga on populaarsust kogumas ning dollar on täielikult hääbumas; euro on nüüdseks juba seljatatud. 2013. aastal sõlmisid Venemaa ja Hiina suurima naftatehingu ajaloos, Venemaa peamine naftakompanii Rosneft hakkas müüma naftat Hiinale, kes hakkab olema edasimüüja – esimene samm USA naftadollari (petrodollar) kukutamiseks.

Teiseks hakkas Venemaa ostma naftat Iraanist, et seda Euroopa turule kasumi saamiseks edasi müüa. Kolmandaks kukutajaks oli Iraani naftamüük Türgile ja Indiale, hakates nafta vastu kulda saama. Kuna dollarit ei soovita enam kasutada erinevates rahvusvahelistes tehingutes, siis toob see lähiaastatel kaasa USA majandusliku ja pangandusliku kokkukukkumise, mida ei päästa pankurite vaigistamine ega tapmine.

nafta

 

Kahtlased surmad 2014

11. jaanuaril läks kodu lähedal kaduma Wall Street Journali 55-aastane reporter David Bird, kes uuris pettusega seotud nafta- ja maavaraturge.

26. jaanuaril poos end üles Saksa suurima kommertspanga Deutsche Bank juhatuse liige William Broeksmit.

Samal päeval suri ka Swiss Re kindlustuse kommunikatsioonidirektor Tim Dickenson, kelle surma asjaolusid ei avalikustatud.

27. jaanuaril hüppas hotelli aknast välja Tata Motorsi tegevjuht Karl Slym ja hukkus.

28. jaanuaril hüppas 39-aastane JPMorgani tehnoloogiaosakonna asepresident Gabriel Magee Londoni peakorteri katuselt alla.

29. jaanuaril tegi enesetapu USA investeerimisfirma Russell Investment majandusteadlane Mike Dueker.

3. veebruaril leiti surnult oma kodust 37-aastane JPMorgani tegevdirektor Henry Crane; arvatakse, et see oli enesetapp.

4. veebruaril tappis end Colorados elav pankur Richard Tulley, tulistades end kodus 7–8 korda elektrilisest naelapüstolist.

18. veebruaril hüppas 33-aastane valuutaturu investeerimispankur Li Junjie Hongkongis asuva JPMorgani peakorteri katuselt alla.

enesetapp

 

V sõnul on terviserikked ja enesetapud väga kahtlased vanustes 35–45, sest neil heal positsioonil olevatel pankuritel polnud enne tervisega probleeme. Samas töötasid nad sellistel ametikohtadel, mis on puhver pangaomanike ja keskastme juhtide vahel – seega oli neil ligipääs väga olulisele infole. Kui oleks vaja varjata suurejoonelist pettust või plahvatusohtlikku infot, jääksid nad nn kahe tule vahele. Arvatakse ka, enesetappude põhjuseks võib olla kellegi raha kaotamine, nagu juhtus 1929. aastal Suure Depressiooni ajal. See ei saa olla kokkusattumus, et nii lühikese aja jooksul sureb segastel asjaoludel nii suur hulk mainekaid inimesi, kes nende perede sõnul olid oma eluga rahul.

 

Helistaja Fred Detroidist:

Kas kätte on jõudmas Ameerika pangandussüsteemi maailmavõimu lõpp?

V: Jah, pangandusega finantsmaailmas on kindlasti lõpp, sest dollar on kokku kukkumas. Eeldatavalt langeb dollari väärtus 70–80% ja seda oodates on Hiina tunginud juba Ameerika turule, ostes seal kokku kinnisvara ja tehaseid. Selline majanduslik häving muudab ameeriklased üheks vaesemaks rahvaks, kes on sunnitud hiinlaste ostetud tehastes valmistama Nike ja teiste kuulsate firmade jalatseid.

 

Helistaja John Californiast:

Mida arvata sellest, et suurimad pangad on kehtestanud sularaha väljavõtmise piirangud ja riiklik hoiustekindlustus kaitseb su vara ainult panga rikke puhul ning ei kaitse hoiust küberrünnaku eest, või kui hoiusele kehtestatakse maksud nagu Küprose abipaketi puhul.

Küprose abipakett oli vaid Euroopa loodud päästemehhanismi testimise osa ja nüüdseks kasutatakse päästemehhanismi jõudsalt. Alles hiljuti võeti ka USA-s vastu 30 000-leheküljeline Dodd-Franki seadus, mis on omaette päästemehhanism. Hoiuseid ei kaitse tõesti keegi, hiljuti konfiskeeris Poola 50% erapensionifondist ja ma ei imesta, kui seda tehakse ka mujal riikides laenude katmiseks.

 

Helistaja Pete Minnesotast:

Mind huvitab see, kas investeerides kulda ja ostes selle sertifikaate, on see reaalselt kuskil hoiusel olemas, sest olen kuulnud, et kulla ja hõbeda müügitehinguid tehakse rohkem, kui maavarasid reaalselt hoidlates eksisteerib.

V: Mulle meeldib ütlus: kui sul ei ole seda, siis sa ei oma seda. Tean hoidlaid, kus inimesed arvavad, et nende kuld on turvalises kohas, kuid tegelikult ei ole seal mitte midagi. Selline pettus on väga levinud ja näeme seda ka kullaturu manipulatsioonides. On lepinguid 750 miljoni hõbeda untsi peale ühes hoidlas, kuid tegelikult on seal vaid 3 miljonit untsi. See kõik tuleneb läänelikust rahandussüsteemist ja sellest, et meil on kinnisideed paberitest, millel on numbrid.

 

Kuula saadet siit  (tund 1, 2).

V koduleht.

Fotod: assets.nydailynews.com, wall4all.me, zastavki.com, proactiveinvestors.com, cdn.theatlantic.com, rasica.files.wordpress.com

 

Toimetas Laur Raudsoo