The Telegraph: Tänased vandenõuteooriad on homsed uudised

23. oktoober 2016 kell 10:23



featured3

Avaldame kordusena 29. juunil 2015 ilmunud tõlkeartikli.

Internetiajastu on teinud ideede jagamise märkimisväärselt lihtsamaks, mistõttu levib ka üha rohkem vandenõuteooriaid alates väikestest kohalikest sündmustest kuni globaalsete kokkumängudeni. Kuigi mõne sündmuse puhul ei pruugi me kunagi tõde teada saada, on (ka hiljutises) ajaloos küllaga juhtumeid, kus vandenõuteooriad osutusid tõeseks.

 

The Telegraphi kolumnist Alex Proud arutles oma artiklis “Võib-olla on maailma vandenõuteoreetikutel kogu aeg õigus olnud” tõeks osutunud vandenõuteooriate üle ja leidis, et maailmas aset leidvate sündmuste taustal pole internetis ringlevad teooriad sugugi hullumeelsed. Üleloomulike sündmuste asemel on vandenõude keskmes tavaliselt võimukate inimeste vahel sõlmitud hämarad kokkulepped, millega tagatakse endale kasum teiste inimeste arvelt. Tavainimeste teadlikkuse tõusuga on ka meedias tärganud huvi eliidi tegemiste ja niiditõmbamiste vastu, mistõttu võib Proudi sõnul olla tänane vandenõuteooria juba homne uudislugu: vähemalt nii käsitleti järgnevaid vandenõusid.

 

Iraagi sõda

2003. aastal alanud USA vägede sissetungi Iraaki õigustati ameeriklastele kui hädavajalikku operatsiooni, kaitsmaks ameeriklasi ning nende koalitsiooniliitlasi. Sõjalist sekkumist nõudvaks suureks ohuks peeti massihävitusrelvi, kuigi hiljem selgus, et tegelikult neid Iraagil polnudki. Avalikkusele müüdi ebaseaduslikult ja ebaeetiliselt peetud sõda kui USA sõdurite kangelastegu, millega kukutati diktaator ja toodi iraaklastele demokraatiat ning rahu. Sõjale veelgi suurema toetuse saamiseks süüdistati Saddam Husseini väidetavalt 9/11 korraldanud al-Qaeda toetamises.

Iraagi sõja tegelikkust paljastatakse siiani, kuid praegu pinnale tulnud faktide alusel on selge, et sissetung korraldati võimukate isikute poolt isikliku kasumi teenimiseks. USA astus vigase ning kohati fabritseeritud luureandmete põhjal loodud valeettekäänet kasutades sõtta riigiga, millel polnud seost 9/11-ga, valetades rahvusvahelisel areenil, kulutades rohkelt maksumaksjate raha ning saates surma sadu tuhandeid inimesi. Seda kõike tehti vaatamata rahvusvahelisele avalikkuse vastuseisule ning Lähis-Ida ekspertide hoiatustele. Kõigest sellest teenisid kasu USA ettevõtted ning isikud, kes rahastasid sõda või erastasid Iraagi sõjajärgseks ülesehitamiseks mõeldud raha enda arvetele. Pikka aega kuulutati Iraagi sõja ametlikus narratiivis kahtlejad pelgalt vandenõuteoreetikuteks, kuid see hakkas muutuma narratiivi kummutavate faktide, raportite ja paljastuste välja imbudes.

 

FIFA korruptsioon

FIFA (Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) puhul on pikka aega kahtlustatud kahtlaseid äripraktikaid ning korruptsiooni, kuid alles tänavu asuti selle ulatust paljastama. Maikuu lõpus mõisteti FIFA-t käsitlenud FBI uurimusega 14 isikut süüdi pettuses ja rahapesus, kuid see vandenõu ulatub märksa kaugemale. Selgus, et FIFA on hiiglaslik korruptsioonimasin ning iga FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlus viimase 30 aasta jooksul on korraldatud pettusega. Erinevad riigid on ostnud üksteiselt korraldusõiguseks vajalikke hääli nii raha kui ka relvade eest ning reeglina teenivad ürituselt raha FIFA ise ning rahvusvahelised ettevõtted. Korraldajariik jääb tihti (eriti vaesemate riikide puhul) majanduslikult halvemasse seisu, kui enne mänge ning vajaduse tekkimisel jäetakse FIFA staadionite rajamiseks kõrvale ka plaanitud haiglate ning koolide rajamine.

 

Pedofiiliaskandaal

Oleme varem kirjutanud Suurbritannias lahvatanud ajaloo suurimast pedofiiliaskandaalist, mille asjaosalisi ning nende rollide kinnimätsimise ulatust pole siiani täielikult avalikustatud. Esialgu jõudis avalikkuseni info mõne meelelahutaja seotusest pedofiiliaga ning järk-järgult hakkas paljastuste ning omavahel äriliselt seotud lastepilastajate ilmsiks toomine suurenema. Levima hakkasid vandenõuteooriad eliidi pedofiiliaringide ning politseipoolse kinnimätsimise kohta. Nüüdseks on avaldatud rohkelt artikleid ja ülestunnistusi politsei ning kõrge profiiliga pedofiilide koostöö kohta ning vandenõuteooria on osutunud kohutavaks reaalsuseks, mille üksikasjad paljastuvad enamasti alles siis, kui mõni asjaosaline on hukkunud või jäänud piisavalt vanaks, et olla mitterelevantne.

 

Vandenõud kasvavad välja eliidi karistamatuse tundest ja rahva ükskõiksusest

Alex Proudi sõnul võime leida rohkemgi tõeks osutunud vandenõuteooriaid, alustades sellest, kuidas poliitikud ning valitsus kontrollib meediat ja lõpetades NSA ning tehnoloogiafirmade vaheliste suhetega. Ometi leiab ta, et teooriate vaagimisest tähtsam on mõista, kuidas sellised asjad üldse toimuda saavad: seaduste puudumine, raha võim ning tööstuse võim teostada iseendale järelevalvet viivad ohtliku ebavõrdsuseni. Nii antakse rikastele ja võimsatele erilisi privileege ning neid paigutatakse kõrgemale seadustest ning igasugusest vastutuselevõtmisest. Süü on ka tavainimeste ükskõiksusel ja poliitikast eemaldumisel, sest nad tunnevad, et nende hääl on tühine.

Siiski on Proudi sõnul meil veel lootust, sest kuigi karistamatult käituvate rikaste ja mõjuvõimsate inimeste arv on kasvanud, on tehnoloogia muutnud info lekitamise ja kuritegude paljastamise märksa lihtsamaks. Ta leiab, et kuigi Wikileaks pole ideaalne, on see siiski parem kui ei midagi ning lootust annab ka rahva ühtne seisukoht näiteks pankurite mahhinatsioonide suhtes. Samuti püütakse ühiselt leida alternatiive suurpankadele, vähendades nende monopolistaatust. Proud usub, et maailma paremaks muutmiseks ongi meil vaja eliidi tegevuse üle paremat ülevaadet, seaduste järgimise tagamist, läbipaistvust ning avalikku hukkamõistu. Vaid nii võib inimkonda oodata tulevik, kus vandenõud ei varjuta maailma jätkusuutlikku toimimist.

 

Allikas: The Telegraph

Foto: insidermonkey.com

 

Toimetas Annika Urvela

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.