Ajatu: Kuidas vaigistada teadlast – Tyrone Hayes vs Syngenta

23. jaanuar 2016 kell 13:24



hayes

Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 21. märtsil 2014.

Tyrone Hayes on teadlane, kes on isiklikult kogenud, mida toob kaasa see, kui tehtav teadustöö ei sobi suurkorporatsioonide müügistrateegiaga. Hayes palgati 1997. aastal ettevõttesse, millest hiljem sai põllumajandushiiglane Syngenta AG, et uurida nende toodetava pestitsiidi atrasiini mõju keskkonnale. Kui aga Hayes avastas, et atrasiinil on tugev mõju konnade sigimissüsteemile, siis keelas suurkorporatsioon tal oma uuringu tulemusi avaldada ning selleks, et ta Syngenta huve kahjustavat teadustööd ei jätkaks, korraldati tema jälitamine, ähvardamine ja püüti teda diskrediteerida maine hävitamise kaudu.

 

Maineka Berkeley ülikooli integratiivse bioloogia teadlane Tyrone Hayes on koostöös oma kolleegidega leidnud, et atrasiin mõjutab konnade suguhormoonide produktsiooni ning selle kaudu nii tugevalt nende füsioloogiat, et konnad arenevad kahesoolisteks ning nende suguline käitumine muutub põhjalikult. Hilisemad tööd on näidanud, et atrasiinil on mõju ka suurematele loomadele ja isegi inimestele. Väljaanne The New Yorker on avaldanud põhjaliku artikli, kirjeldades seda, kuidas Syngenta proovis Hayesi mainet kahjustada ja vältida seda, et USA keskkonnakaitseamet keelustab suurt tulu toova kemikaali müügi.

Euroopa Liidus on atrasiin keelustatud alates 2004. aastast. Ülejäänud maailmas on see paljude eri kaubamärkide all turustatav herbitsiid aga endiselt laialdaselt kasutusel. Ainuüksi USA põllumehed kasutavad aastas üle 36 000 tonni atrasiini. Hayes leidis, et atrasiin vähendas konnadel meessuguhormooni testosterooni tootmist. Neil “keemiliselt kastreeritud“ isastel konnadel hakkasid välja arenema munasarjad ja kudemisvõime. Ning osa neist hakkas püüdma paarituda teiste isaste konnadega.

 

Koostööst tagakiusamiseni

Hayes uuris 1997. aastal hormoonide ja sarnase mõjuga kemikaalide mõju veeloomadele, kui praeguse Syngenta esindaja tegi talle ettepaneku uurida atrasiini toimet. Alguses oldi tema töö osas väga toetaval seisukohal, kuid mida enam sai selgeks, et selle tulemused võivad kahjustada firma ärihuve, seda enam hakati takistama teda töö avaldamisel ja tulemuste arutamisel väljaspool ettevõtte enda kinnist teadlaste nõukogu.

Keskkonnakaitseameti nõudmisel vabastati Hayes Syngenta konfidentsiaalsuse lepingust ning tal avanes võimalus avaldada oma teadustöid mitmetes mainekates teadusajakirjades. Syngenta püüdis esialgu ära osta Hayesi teadustöö õigusi, aga kui see ei õnnestunud, palkas ettevõte hulgaliselt teadlasi, kelle ülesandeks oli Hayesi töö tulemuste ümberlükkamine. Sellele järgnes Hayesi loengute ajal infot kummutavate lendlehtede jagamine ning otsesed ähvardused tema enda ja ta pere vastu. Tema e-posti aadressile häkiti ligipääs ja jälgiti seda pidevalt ning 10–15 aastat kannatas Hayes ise, tema pere ja tema õpilased Syngeta pideva tagakiusamise all.

Hayes püüdis leida tuge ülikooli juhtkonna ja juriidilise nõuandja käest, kuid sealt ei saanud ta mingit toetust, kuna ülikool leidis, et asjakohane juhtum ei kuulu nende haldusalasse. See on toonud kaasa palju kriitikat selle kohta, et kui teadlaste akadeemilise vabaduse kaitse ei ole ülikooli ülesanne, siis mis üldse on.

 

Suured ülikoolid sõltuvad korporatsioonide rahastusest

Mitmed suured ülikoolid on aasta-aastalt aina enam sõltuvad suursponsoritest, kuna riiklikku rahastust on pidevalt vähendatud. Sponsoriteks on aga näiteks mitmed suured farmaatsiafirmad. Teadlastele avaldatakse survet, et nende töö oleks kasumlik ja meelitaks ülikoolile juurde toetajaid. Seetõttu ei ole harvad juhused, kui potentsiaalselt rahastajate huve kahjustavad teadustööd ei saa ülikoolis väga suurt toetust. Hayesi kolleeg Ignacio Chapela on näiteks võidelnud sarnast võitlust ravimitööstuse Novartisega, mis mõjutab väga tugevalt Berkeleys tehtavat teadustööd.

Hayes toob välja ka kurioosumi, et siis, kui tema veel töötas Syngenta all, mis oli siis Novartis, tootsid nad nii pestitsiide kui ka ravimeid. Nende toodetav atrasiin suurendab inimese kehas östrogeeni tootmist, mis on potentsiaalselt rinnavähi välja arenemist mõjutava toimega. Kuni aastani 2000 valmistas sama ettevõte ka kemikaali, mis blokeeris liigset östrogeeni tootmist mõjutava ensüümi – see ravim on esimene valik rinnavähi vastases keemiaravis. Seega, kuni aastani 2000 tootis ettevõte samaaegselt rinnavähki tekitavat kemikaali ja selle raviks kasutatavat vahendit. Samuti rõhutab Hayes, et 90% seemnetest, mida toidu kasvatamisel kasutatakse, kuulub kuuele suuremale pestitsiide valmistavale firmale. See on ilmselge huvide konflikt, kuna nende suurkorporatsioonide huvides on see, et põllumehed sõltuksid aina enam nende toodetavatest kemikaalidest.

 

Atrasiini ohtlikkus keskkonnale ja inimesele

Üks Hayesi kriitikuid, Elizabeth Whelan on öelnud intervjuus telekanalile MSNBC, et ka atrasiin on väga rangelt reglementeeritud ning keskkonakaitseamet on selle tunnistanud turvaliseks, mistõttu on vastupidised väited tema arvates lihtsalt asjatu hirmutamine. Kuid huvitav on asjaolu, et Syngenta on aastaid olnud Whelani juhitava organisatsiooni American Council on Science and Health tugev toetaja, makstes neile vähemalt 100 000 dollarit aastas. Üks USA Keskkonnakaitseameti teadlasi nõukogus, mis lubas atrasiini kasutusele võtta, on samuti Syngenta palgal. Algselt soovitas keskkonakaitseameti nõunike kogu enne atrasiini müüki lubamist viia läbi lisauuringuid. Kuid seda soovitust lihtsalt ignoreeriti ning lubati toode müük.

Atrasiini ohtlikkust on peale Hayesi kinnitanud paljud sõltumatud teadlased üle terve maailma. Atrasiin põhjustab sugufunktsiooni häireid lisaks veeloomadele ja kaladele ka imetajatel, lindudel ja isegi inimestel. Selle kohta viiakse pidevalt läbi uusi uuringuid ning on leitud, et üsasiseselt atrasiiniga kokku puutunud beebidel ei arene genitaalid korralikult välja ning nende sperma kvaliteet langeb. Atrasiin on suur oht nii keskkonnale kui ka rahvatervisele. Kuid tänapäeval on see müügil ning USA-s kasutatakse seda ohtralt vähemalt 50% maisisaagi peal. Atrasiin on üks enam levinud saasteaineid joogivees ning hinnanguliselt puutub sellega iga päev kokku 30 miljonit ameeriklast.

 

Vaata ka Tyrone Hayesi ja Penelope Jagessar Chafferi esinemist TEDx konverentsil 2010. aasta detsembris Washingtonis:


 

 

Allikad: Democracy Now, New Yorker, Scientific American, Novaator

Foto: mcecenter.com

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.