Materialismi psühholoogia – miks tarbimine tegelikult õnnetuks teeb

16. detsember 2013 kell 14:13



header_157906Ütlus, et rohkem raha tähendab rohkem probleeme, peab paljuski paika. 50 aastat tagasi tarbisid inimesed mitu korda vähem nii toitu kui ka asju, ja seda mitte ainult Eestis, kus tarbekaupade kättesaadavus oli keeruline, vaid ka USA-s. Tänapäeval on võimalik kõike saada, kui rahakott lubab, ometi ei ole see meid õnnelikumaks teinud ning krediitkaardivõlgade hulk aina suureneb.

 

Jõulude eelne aeg väljendab kõige enam seda, kuidas tarbimiskultuur on võimust võtnud. USA-s levinud Must Reede, mis on tänupühade järgne suurte allahindluste päev, toob igal aastal kaasa palju vigastusi ja isegi surmasid, kui hullunud ostjad kaubanduskeskustes üksteisest üle tormavad. Raadiosaatejuht ja blogija Matt Walsh kirjutas novembris Huffington Postis sellest, mida ostuhullus  tegelikult meie kultuuri kohta ütleb.

“See on kogu meie majandussüsteem: osta asju. Kõik ostma. Ei ole oluline, mida sa ostad. Lihtsalt osta. Ei ole oluline, kas sul on selleks raha. Lihtsalt osta. Kogu meie tsivilisatsioon põhineb eeldusel, et saagu mis saab, me jätkame alati suure hulga asjade ostmist. Osta, osta, osta ja siis osta veidi rohkem. Ära loo, tooda ega avasta – lihtsalt osta. Ära kunagi säästa, investeeri ega kärbi kulutusi – tarbi. Osta asju, mida sa ei vaja, rahaga, mida sul ei ole. Tarbi sagedamini, kui hingad.“

Mingil määral osaleb enamik meist tarbimiskultuuris ning hindab asjade omamist. Kuid liigne materialism võib hakata kahjustama sinu heaolu, suhteid ja elukvaliteeti. Siin on tarbimispsühholoogia kuus tahku ning strateegiaid, kuidas materialismist vabaneda.

 

Tarbimiskultuur võib kahjustada isiklikku heaolu

Teadustööd näitavad, et ameeriklaste heaolu on alates 1950-ndatest aina langenud, kuigi tarbimine on tõusnud. “Võrreldes oma vanavanematega, on külluses üles kasvanud noored õnnetumad ning neil on suurem depressiooni ja sotsiaalse käitumise hälvete tekke risk,” kirjutas David G. Myers, kes on raamatu “The American Paradox: Spiritual Hunger in an Age of Plenty” (Ameerika paradoks: spirituaalne nälg külluse ajastul) autor. “Meie suurenenud küllusega viimasel neljal aastakümnel ei ole kaasnenud subjektiivse heaolu kasvu.“  Tarbimiskultuuri materialistlikud väärtused on süüdi selles, et need, kes jahivad rikkust ja asju, on vähem rahulolevad ja kogevad vähem positiivseid emotsioone. Ning ei ole üllatuseks, et eluga rahulolu on uuringute kohaselt korrelatsioonis hoopis vähem materialistlike väärtustega.

 

Materialistlikke väärtusi seostatakse A-tüüpi käitumisega

Kas sa oled väga ambitsioonikas ja võistlushimuline? See võib tähendada, et oled ka rohkem materialistlik. Juba 1990-ndatel läbi viidud uurimused Austraalias  näitasid, et asjade omamisel põhinev edu definitsioon kaasneb sageli A-tüüpi käitumisega, millega kaasneb võistlushimu ja agressiivsus.

 

Raha eest õnne osta ei saa

Teame kuulsast The Beatlesi laulust, et raha eest ei saa armastust osta ning tasub meeles pidada, et see kehtib ka õnne kohta. Teadusuuringud on kinnitanud, et sissetuleku ja õnnelikkuse vahel puudub otsene korrelatsioon. Kui meie baasvajadused on täidetud, siis muudab rikkus väga vähe meie üldist heaolu ja õnnelikkust. Ning väga rikkad inimesed kannatavad sagedamini depressiooni all. On ka leitud, et mitte raha iseenesest ei vii rahulolematuseni, vaid pidev püüdlus veel suurema rikkuse ja rohkemate esemete omamise suunas on tegelikult see, mis inimesi õnnetuks teeb.

 

Materialism võib sinu inimsuhted hävitada

Ajakirjas Journal Of Couple & Marriage Therapy avaldatud artikli põhjal on materialistlikud väärtused seotud õnnetute abieludega. Rohkem kui 1700 paarisuhte uurimine näitas, et kui mõlemad partnerid hindasid kõrgelt materiaalseid väärtusi, siis kaasnes sellega madalam abielu kvaliteet. See kinnitab eelnevate sarnaste uuringute tulemusi, mille alusel on välistele ja materialistlikele väärtustele rõhku panevatel inimestel madalama kvaliteediga inimsuhted ning nad tunnevad ennast vähem teistega seotud olevat.

 

Tarbimiskultuur kujundab nartsissistlikke isikuid

Keskendudes tarbimise ülistamisele, panustab tarbimiskultuur nartsissistlike isikute ja käitumise arendamisele. Nartsissistlikud inimesed käituvad üleolevalt ning neid huvitab eelkõige nende enda isiklik võim ja maine, millega nad peidavad sisemise tühjuse tunnet ja madalat enesehinnangut. Nartsissistlik soov saada väljastpoolt tulenevat heakskiitu sobib kokku materialistlike väärtuste kontseptsioonga ning uuringud on näidanud, et materialistlikke väärtusi hindavad õpilased saavad suuremaid tulemusi ka nartsissismi hindamise skaalal.

 

Tarbimist toidab enesekindluse puudus ning seda ravib teadvelolek

Paljud uuringud viitavad sellele, et materialistlikke väärtusi toidab madal enesehinnang. Need, kes pidevalt iseeneses kahtlevad, on sageli rohkem materialistlikud. Tarbimiskultuur, mida on nimetatud moodsaks religiooniks, teenib kõige enam inimeste ebakindluse pealt. Budist ja professor Stephanie Kaza on kirjutanud: “Praktilisest küljest on tarbimiskultuur ususüsteem ja kultuur, mis reklaamib tarbimist kui viisi isiklikuks ja sotsiaalseks arenguks. Domineeriva kultuurilise jõuna pakub tarbimiskultuur tooteid iga ebamugavuse vastu.“

Mis selle vastumürgiks on? Teadvelolek – hetkes olemisele keskendumine, mida saab arendada meditatsiooni abil – võib olla efektiivseks ravimiks kompulsiivse tarbimise vastu.

 

Defineerides edu teisiti kui raha ja võim

Meie kollektiivne definitsioon edust on aeglaselt muutumas. 2013. aastal ameeriklaste hulgas läbi viidud uurimus näitab, et kõigest veerandik neist usub, et rikkus defineerib edu. Nimekirjas, milles oli välja toodud 22 eduka elu näitajat, oli “palju raha“ alles 20. kohal. See peegeldab aeglaselt tõusvat trendi, et inimesed väärtustavad aina enam täisväärtuslikku elu ning rikas olemine ei ole selle kõige olulisem tegur.

 

 

Allikad: Huffington Post, HP 2, APA, Psychology Today, TFG, APA 2

Foto: hollywoodmediainfo.blogspot.com

 

Toimetas Katrin Suik