Materialistlikud inimesed on sagedamini depressiivsed ja rahulolematud

12. aprill 2014 kell 18:34



consumption-transumption1Oleme kõik kohanud inimesi, kelle elu põhiväärtused on väga materialistlikud. Nad tahavad omada kõike kõige paremat, olgu selleks siis kõige uuem telefon või parim võimalik auto. Kuid isegi, kui nende nõudmised on täidetud, ei ole sellised inimesed õnnelikud. Uus uurimus viitab sellele, et materialistlikud inimesed on suurema tõenäosusega depressiivsed ja eluga mitte rahulolevad.

 

Teadlaste meeskond, kes hiljuti avaldasid oma töö teadusajakirjas Personality and Individual Differences, leidis, et materialistlikel inimestel on keerulisem olla tänulik selle eest, mis neil on ning see põhjustab enda õnnetuna tundmist. Uuringut juhtinud psühholoogia ja neuroteaduse professor Jo-Ann Tsang selgitas, et tänulikkus on positiivne emotsioon, mis on seotud pigem teiste inimestega, kui meie endiga. “Varasemad uurimused on näidanud, et inimesed on enam motiveeritud aitama neid, kes aitavad ka neid ja teisi inimesi. Me oleme sotsiaalsed olendid ning positiivsel moel teistele keskendumine on meie tervisele hea,“ lisas Tsang.

Materialistlikud inimesed kipuvad olema “mina-kesksed“ ning keskendudes sellele, mida neil ei ole, pole nad tihti võimelised tundma tänulikkust selle eest, mis neil on, olgu selleks perekond, mõnus kodu või hea töökoht.

 

Tarbimise jooksuratas

Teadlased hindasid 246 inimest ülikooli turundusosakonnast, keskmises vanuses 21 aastat. Kõik osalejad pidid täitma 15-minutise internetiküsitluse, mis mõõtis materialismi, tänulikkust, rahulolu oma elu ja oma vajaduste täitmise üle. Nagu oli ka oodata, näitasid uuringu tulemused, et need, kelle hinnang tänulikkusele oli madal ning vajaduste täitmisega seotud rahulolu hinnang oli kõrge, olid rohkem materialistliku maailmavaatega ja vähem eluga rahulolevad.

Uuringu üks kaasautoreid James Roberts kommenteeris, et asjad et pruugi õnne tuua siis, kui inimene kohaneb uute olukordadega väga hästi. Kogudes aina rohkem ja rohkem asju, ei saa me õnnelikumaks vaid lihtsalt võrdluspunkt muutub.

Uus suur maja saab baasiks soovile omada veel suuremat maja. Seda nimetatakse “tarbimise oravarattaks“. Me ostame aina enam asju, kuid me ei saavuta enam õnnelikkust vaid lihtsalt tõstame jooksurattal tempot.

Mitmed eelnevad uurimuse on näidanud sama. 2011 aastal avaldatud uuring näitas, et kõrge tänulikkuse tase ja madal materialistlikkuse tase on noorte täiskasvanute puhul seotud kõrgema rahuloluga elu osas, parema sotsiaalse integratsiooniga ning väiksema kadeduse ja depressiooniga.

Teadlased leiavad kokkuvõttes, et võib-olla Vana-Kreeka teadlasel Epicurusel oli õigus, kui ta ütles et “Ära riku seda, mis sul on, soovides seda, mida sul ei ole; pea meeles, et see mis sul praegu on, oli kunagi nende asjade hulgas, mida sa lootsid saada.“

 

Allikad: Medical News Today, Science Direct, Springer

Pilt: wronghands1.wordpress.com

Toimetas Katrin Suik