Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Meie esivanemad hoolisid sugupoolte võrdsusest enam kui moodsad inimesed

21. mai 2015 kell 22:35



family-of-NeanderthalsSageli arvatakse, et hierarhilised ja mõningaid gruppe allasuruvad sotsiaalsed süsteemid nagu patriarhaat on mingil moel loomulikud – justkui džungliseaduste peegeldus. Kuid tänapäevaste kütt-korilaste hõimude sotsiaalsed struktuurid viitavad sellele, et meie esivanemad olid tegelikult väga egalitaarsed, isegi sugupoolte võrdsuse osas. Need kogukonnad ei olnud mitte ainult oluliselt erinevad enamikust tänapäevastest karjakasvatajate ja põllumeeste kogukondadest, vaid erinesid ka meie lähimate evolutsiooniliste sugulaste – inimahvide – hierarhilistest ühiskondadest.

 

Inimesed hakkasid toidu tootmisest lähtuvalt moodustama ühiskondi umbes 10 000 aastat tagasi.  See viis omakorda rikkuste kogumise ja pärimise kombeni. Need faktorid põhjustasid struktureeritud hierarhiatel põhineva sotsiaalse pingerea – rohkem jõukust tõi kaasa rohkem võimu. Selline organiseerumine väljendus ka sugupoolte tasemel. See sugupool, kes suutis monopoliseerida rohkem ressursse, omas ka enam võimu, et võtta enda valdusse territooriume, teha otsuseid abielu ja pereelu osas ning sisuliselt kontrollis vastassugupoolt.

Kõigis suhteliselt hiljuti väljaarenenud toitu tootvates ühiskondades esinev sooline ebavõrdsus tähendas seda, et tugevam sugupool (enamasti mehed) võivad dikteerida, millised on nendega koos elavate sugulaste liidud. See suurendas klannide võimu ning soodustas üle sugupõlvede rikkuse ülekandmist. Nõrgemal sugupoolel (enamasti naistel) ei olnud reeglina muud valikuvõimalust kui järgneda oma abikaasadele ja liikuda koos abikaasa perega.

See stsenaarium ei ole aga ilmtingimata kõige “loomulikum”. Enne, kui põllumajandusega tegelema hakati, olid kõik inimesed kütt-korilased. Ning kui võtta tänapäeval eksisteerivaid väheseid kütt-korilaste ühiskondasid näitena meie mineviku ühiskondade kohta, siis võib järeldada, et meie esivanemad hoolisid sugupoolte võrdsusest palju enam, kui see tänapäeval tavapärane on.

 

Kütt-korilastel oli enam liikumisvabadust

Teadlased, kes on vaadelnud Kongos elavaid BaYaka hõime ning Filipiinidel elavaid Agta hõime, on leidnud, et need kogukonnad on mitmel rindel üllatavalt võrdõiguslikud: seal ei ole suguharu pealikke, suuri majapidamisi, maa või ressursside omandamist ning paaridel on õigus liikuda erinevate laagrite vahel oma soovi kohaselt. Inimgruppide kooslus muutub pidevalt, kuna paarid peavad toiduotsingutel kogu aeg liikuma ühest laagrist teise. Selle tagajärjel ei ole ühes laagris viibivad inimesed enamasti üksteisega sugulussidemetes, mis ennetab hierarhiliste struktuuride moodustumist.

Selline liikumisvabadus võimaldab nii meestel kui ka naistel paluda vajadusel pereliikmetelt abi. Ning sealjuures ei ole kummalgi sugupoolel selles osas eelist – mõlemal on võrdsed võimalused. Kumbki ei ela koos suure hulga partneri sugulastega, vaid pigem koos mõningate sugulaste ja paljude mittesuguluses olevate inimestega. Selle tõttu laienevad ressursside jagamise reeglid kõigile kaaselanikele ning inimesi, kes ei panusta samaväärselt ühiskonna funktsioneerimisse, on lihtne vältida laagripaiga muutmisega.

Sellised ühiskonnad ei oleks saanud rasketes keskkonnatingimustes välja areneda, kui nad ei oleks asetanud koostööd sugupoolte ja perekondade vahel oma elustiili keskseks väärtuseks. See tähendab, et võrdsuse printsiibid, toidu jagamine ja laiahaardeline koostöö on kõik vajadusest tingitud aspektid kütt-korilaste ühiskonnas.

 

Õigluse evolutsioon

Teadlaste simulatsioonid on kõigest lihtsustatud ja mehhanistlik vastus küsimusele, miks tänapäevased kütt-korilaste ühiskonnad elavad koos nii väheste sugulastega, kuid sellistel simulatsioonidel on väga suur roll inimese evolutsiooni ja olemuse mõistmisel. Asjaolu, et me oleme võimelised meiega mittesuguluses olevate inimestega koos elama, suhtlema ja koostööd tegema, on üks peamisi erinevusi inimeste ja loomade kogukondade vahel.

Loomulikult on inimestel potentsiaali olla nii kõige julmemad ja ebavõrdsemad kui ka kõige koostöövalmimad ja hoolivamad. Hea ja halb on meie kohaneva loomuse kaks äärmust. Kuid need vähesed säilinud kütt-korilaste grupid näitavad meile selgelt, et ilma sugudevahelise võrdsuse ja koostööta ei oleks paljud iseloomuomadused, nagu näiteks õiglus ja hoolimine, mida me peame “vaid inimestele omaseks“, saanud tõenäoliselt üldse välja areneda.

 

Allikad: The Conversation, Science Mag

Foto: ancient-origins.net

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.