Mobiiltelefonid suudavad nuhkida,  kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks. Ühe turvaaugu tekitab nutiseadmete kiirendusandur, vahendas TÜ teadusuudiste portaal Novaator USA Illinoisi ülikooli teadlaste läbiviidud katse tulemusi.

Uurimisrühm kogus ja võrdles sadakonna nutiseadme kiirendusmõõtja salvestatud andmeid. Telefonide ja tahvelarvutite kiirusandurid pärinesid võimalikult erinevatelt tootjatelt. Uurijad suutsid kiirendusmõõtja andmestiku põhjal 96-protsendilise tõenäosusega öelda, millisest seadmest info pärines. Choudhury sõnul on igal sensoril oma ainulaadne “käekiri”, mis tekib seadmete tootmisel.

Uurija võrdles seda piparkookidega küpsetamisega. Kui teha sama vormiga piparkooke, on need kõik sarnased, kuid samas on nende vahel ka vaevumärgatavaid erinevusi. Samasugused nanotasandil erisused on kõikides elektroonikaseadmetes. Need muutuvad nähtavaks siis, kui eri seadmete kogutud andmeid tähelepanelikult võrrelda.

Rakenduste kustutamine sõrmejälge ei muuda. Ka kummist ja plastikust ümbrised ei maskeeri signaali piisavalt. Juhusliku erispektrilise müra ehk niinimetatud valge müra lisamine andmestikku muudab seadme äratundmise raskemaks, kuid mõjutab ka rakenduste tööd ning võib näiteks telefoni sammulugemisprogrammi valetama panna.

Andmeid saaks peita siis, kui neid töödeldaks mitte pilves paiknevas rakenduses, vaid otse telefonis. Nii saaks näiteks sammulugemisrakendus enda käsutusse täieliku andmestiku asemel vaid baasinfo – kõnnitud on 500 sammu. Selline lahendus muutub aga telefoni protsessorile kurnavaks ja kulutab seadme akut.

Ka teised sensorid võivad jätta samasugused tootmisest tulenevaid sõrmejälgi. Teadlaste kinnitusel on kiirendusmõõtja ning tõenäoliselt ka teiste sensoritega võimalik inimeste tegevust jälgida ka siis, kui seadme kasutaja ei luba oma rakendustel oma geograafilisi andmeid kasutada. Isegi kui seadmete kiirendusandurid ei ole piisavalt erinevad, on võimalik võrrelda kiirendusmõõtjaid, güroskoope ja teisi andureid ning nende kõigi andmete põhjal on võimalik välja nuhkida, kelle oma telefon on.

Joonis: Illinoisi ülikool

Allikas: Novaator, Science Daily

Loe lisaks:  Tuleviku mobiiltelefon oskab suurepäraselt nuhkida; Nutitelefonist saab nuhitelefon

Foto: aninews.in

Toimetas Ksenia Kask