Oxfordi professor: laste koolipäev peaks algama kell 10 ja tudengite oma kell 11

1. september 2016 kell 11:36



Little boy sleeping with alarm clock2015. aasta septembris toimunud Briti Teadusfestivalil arutleti noorte inimeste uneharjumuste ning bioloogilise kella üle ning kahtluse alla seati tänapäevase koolisüsteemi efektiivsus. Eksperdid usuvad, et kui võtta arvesse noorukite loomupärast unerütmi, oleks neil efektiivsem alustada õppetööga paar tundi hiljem, kui on praegu tavaks. Teadlaste sõnul parandaks selline lihtne meede terve generatsiooni elusid, vähendades unepuudusest tekkivaid tervisehäireid.

 

Oxfordi ülikooli une ja ööpäevaringse neuroteaduse instituudis töötava professor Paul Kelley sõnul tuleks ühiskonnal hakata võitlema noorte inimeste hulgas lokkava unepuuduse kriisi vastu. Ühe meetodina näeb ta koolides õppetöö alguse edasi nihutamist paari tunni võrra, et see sobituks inimeste bioloogilise kella rütmiga. Nimelt on inimese ööpäevaseid bioloogilisi protsesse uurinud katsed leidnud, et keskmine 10-aastane laps ei suuda koolitööks sobivalt keskenduda enne kella 8:30-t. 16-aastaste puhul peetakse parimaks õppetöö alguseks hoopis kella 10-t ning tudengite jaoks kella 11. Arvestades, et teismeliste bioloogiline kell soodustab uinumist kesköö paiku, kaotavad nad praeguse koolisüsteemi tõttu keskmiselt 10 tundi vajalikku und nädalas. Kelley sõnul kannatavad nad seega suurema unepuuduse käes kui 24-tunnise vahetuse teinud noorarst. Õppetöö hilisema alguse positiivseid mõjusid on Kelley näinud oma silmaga: kui ta korraldas peaõpetajana Monkseatoni keskkoolis õppetööd noorte bioloogilise kella järgi, suurenes kõrgeimate hinnete osakaal 19% võrra.

Kelley sõnul elame üldiselt unepuudusega ühiskonnas, kuid rõhutab. et 14-24-aastaste vanusegrupp kannatab selle all märkimisväärselt rohkem kui ükski teine ühiskonnasektor. Unepuudus ohustab aga nii vaimset kui füüsilist tervist ning kui laps magab öösel vähem kui 6 tundi, võib see nädalaga viia enam kui 700 muutuseni tema geenide käitumises. Unepuudus ohustab ka varakult alustavaid töötajaid: bioloogilise kella järgi talitav täiskasvanud inimene peaks alustama tööga kell 10 hommikul. Kelley sõnul on inimese bioloogilise kella eiramine eriti suureks probleemiks vanglates ja haiglates, kus inimesi sunnitakse ärkama ning sööma nende kehadega arvestamata.

Unepuudus võib tekitada häireid keha füüsilistes ja emotsionaalsetes funktsioonides, mõjutades inimese tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning pikaajalist mälu ja julgustades alkoholi ning narkootikumide kasutamist. Ühtlasi viib unepuudus väsimuse, ärevuse, frustratsiooni, viha, impulsiivse käitumise, kaalu tõusu, riskikäitumise, kõrge vererõhu, nõrgema immuunsüsteemi, stressi ja mitmete vaimsete häireteni.

Eelmisel aastal algatati Inglismaal Oxfordi ülikooli poolt uudne katse, milles kümned tuhanded õpilased alustavad nelja aasta jooksul oma koolipäeva hoopis kell 10. Eksperimendiga uuritakse, kas koolipäeva hilisem algus parandaks õpilaste eksamitulemusi ning loodetavasti motiveeritakse teisigi koole oma süsteemi pisut ümberpaigutama. Haridusministeeriumi esindaja sõnul andsid nad antud katses koolidele vabaduse kontrollida oma koolipäevade pikkust, sest nad teavad ise kõige paremini, mis töötab nende õpilastega hästi. Katse tulemused avalikustatakse plaanijärgselt aastal 2018.

 

Allikad: The Guardian, The Telegraph

Foto: theplaceformoms.com

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.