Rahvasuus öeldakse, et sa pead suudlema palju konnasid, enne kui oma printsi leiad. Teadlased kinnitavad, et see kujund peab evolutsioonilisest vaatepunktist paika. Arvatakse, et suudlemine arenes välja selleks, et hinnata potentsiaalse kaaslase kvaliteeti. Eriti oluline on see naiste jaoks, kes on suhte varajases staadiumis sageli valivamad kui mehed. Suudlemise abil välistatakse ebasobiv partner ning eriti oluline on suudlemine naiste jaoks menstruaaltsükli viljakas faasis.

Suudlemise hetkel ei mõtle enamasti meist keegi, et “Mille pärast ma seda praegu teen?“. Enamasti suudeldakse lihtsalt sellepärast, et see on meeldiv. Kuid on terve hulk inimesi, kellele sellest selgitusest ei piisa ning kes uurivad suudlemise anatoomiat, füsioloogiat ja evolutsiooni ajalugu. Ühest vastust ei ole veel leitud, kuid teadlased on välja tulnud mitme teooriaga, mis kõik näivad omast vaatenurgast paika pidavat.

Kas feromoonid või kiindumussuhte tugevdamine?

Oxfordi ülikooli teadlane Rafael Wlodarski ütleb, et suudlemise tava eksisteerib pea igas kultuuris Maa peal. Vanimad andmed selle kohta leiduvad hindu veedade allikates ning iidsetel Egiptuse seinamaalingutel. Kuna see on nii sageli levinud, eeldasid teadlased, et sellel kombel peab olema tõhus põhjendus.

Teooriaid selle kohta, miks inimesed suudlevad, on erinevaid. Arvatakse, et selle abil hinnatakse potentsiaalset kaaslast, kandes üle feromoone – kehalisi signaale, mis võivad kanda infot partneri tervise ja sobivuse kohta immuunsüsteemi tasandil. Inimeste feromoone ei ole veel täpselt määratletud, kuid on selge, et lõhnad kannavad infot edasi.

Teadusuuringud on näidanud, et naised eelistavad selliste meeste lõhna, kellel on meessuguhormooni testosterooni tase kõrge. Samuti on leitud, et suudlemise põhjal eelistavad naised partnereid, kelle geenide põhjal on kindlad immuunsüsteemi valgud nende omadest erinevad. See tagab, et nende järeltulijatel oleks tugev immuunsüsteem ja parem šanss ellu jääda.

Suudlemine võis välja areneda ka selleks, et toetada romantilise sideme teket ning suurendada erutust enne seksi.

Selleks, et neid teooriaid testida, palusid Wlodarski ja tema kolleegid 902 USA ja Briti täiskasvanul vastata küsimustikule, mis kirjeldas nende suhtumist suudlemisse. Osalejad hindasid, kui oluliseks nad suudlemist erinevates suhte staadiumides pidasid. Umbes pooled vastajatest, kes olid parasjagu suhtes, kirjeldasid ka seda, kui sageli nad partneriga suudlevad ning kui rahul nad enda suhtega on.

Tulemused ei kinnitanud seda, et suudlemine arenes lihtsalt eelmänguna seksile (kuigi seda sageli selleks kasutatakse). Suhtes olevad inimesed seostasid suudlemise kestust ja kvaliteeti tugevalt rahuloluga suhte osas. Mida enam nad suudlesid, seda õnnelikumad nad olid. Samas see, kui sageli nad vahekorras olid, ei olnud tingimata suhte kvaliteedi määrajaks.

Menstruaaltsükli faasid muudavad naiste suhtumist suudlemisse

Võib järeldada, et suudlemine on oluline paarisuhtes sideme loomiseks, aidates näidata kiindumust ja pühendumust. Kuid see aitab ka suhte potentsiaali hinnata. Naised on enamasti partneri valikul valivamad kui mehed ning hindavad suurema tõenäosusega suudlemist väga oluliseks. Samuti hindavad naised sageli esimese suudluse järel teise inimese atraktiivsust.

Lisaks Wlodarski uurimusele on läbi viidud ka teine teadustöö suudlemise kohta, mis avaldati hiljuti ajakirjas Human Nature. Sellest vaadeldi ainult naiste suhtumist suudlemisse. Eeldati, et kui suudlemine annab edasi infot tervise, viljakuse ja geneetilise sobivuse kohta, siis viljakas perioodis olevad naised peavad seda suurema tõenäosusega oluliseks.

Teadlased jälgisid 84 USA ja Briti naist, paludes neil märkida üles menstruaaltsükli päevad ning vastata küsimustele selle kohta, kui oluline suudlemine nende jaoks erinevates suhte staadiumides on. Uuringus osalejatest oli 50 naist mittefertiilses tsükli perioodis ning 34 fertiilses faasis. Viimased ütlesid ka suurema tõenäosusega, et suudlemine on suhte varajases staadiumis väga oluline, andes kaalu ideele, et nad võivad alateadlikult otsida infot parimate geenidega partneri osas. Mõlemad grupid hindasid suudlemist oluliseks suhte hilisemas staadiumis, mis kinnitab seda, et suudlemisel on suhtes partnerite omavahelist sidet tugevdav toime.

Õpitav või instinktiivne?

Paljude jaoks on oluline küsimus, kas suudlemine on omandatud või instinktiivne käitumine. Ühest küljest toetatakse ideed, et tegemist on omandatud käitumisega, mis ulatub iidsetesse aegadesse, kui emad enne lapsele toidu andmist selle oma suus läbi närisid ning siis otse lapsele andsid. Isegi siis, kui lapsel tulid juba hambad, oli emadel kombeks lapsi suudelda, et neid lohutada. Ideed, et suudlemine on õpitud kogemus, toetab ka see, et kuigi 90% maailmast suudleb, siis on 10% hõimusid, kes ei ole sellest kombest mitte midagi kuulnud.

Samas on ka põhjust arvata, et suudlemine on instinktiivne käitumine ning seda tõestab loomariigis mõningate liikide käitumine, mis sarnaneb suudlemisele. Mõnedele loomadele meeldib lihtsalt kiindumuse märgiks ninasid kokku hõõruda, samas kui teised suudlevad pea samamoodi nagu inimesed. Näiteks bonobod ehk kääbusšimpansid leiavad palju põhjusi, et suudelda. Nad teevad seda, leppides pärast tülitsemist, üksteise lohutamiseks, sotsiaalsete sidemete loomiseks ning vahel lihtsalt ilma selge põhjuseta – justnagu inimesedki.

Enamuse jaoks piisab siiski põhjendusest, et inimesed suudlevad, kuna see on meeldiv. Meie huultel ja keelel on palju närvilõpmeid, mis intensiivistavad seda peadpööritavat tunnet, kui oled armunud ning surud oma suu armastatu suu vastu. Selle kogemine ei tekita tavaliselt küsimusi, miks me seda teeme, vaid paneb meid otsima põhjendusi, miks seda sagedamini teha.

Allikad: Live Science 1, Live Science 2

Loe ka: ERR Teadus

Foto: huffingtonpost.co.uk

Toimetas Katrin Suik