Maa on poolustelt kokku surutud ja pöörlemine muudab ekvaatoril gravitatsioonijõu väiksemaks. Lisaks on meie planeedi tihedus ebaühtlane. Kõik see tekitab Maa gravitatsiooniväljas kõikumisi, mis on seniarvatust suuremad, kirjutab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

Maa gravitatsioonil peavad silma peal nii NASA kui Euroopa kosmoseagentuuri satelliidid. Maapealsete kõrgusmõõtmiste täpsuse tagamiseks peab arvestama raskujõuga, seepärast on täpne gravitatsioonikaart kasulik ka ehitusinseneridele.

Austraalia Curtini ülikooli ja Saksamaa Müncheni tehnikaülikooli teadlased lisasid kosmosest saadud mõõteandmetele topograafilise andmestiku, mis arvestab maastike iseärasusi. Nii valmis esimene ülitäpne Maa raskusjõudu kirjeldav kaart, mis hõlmab ligi 80 protsenti kogu maismaast.

Põhja-Jäämere pinnal on raskuskiirendus kõige suurem – 9,8337 m/s2. Kõige väiksem on gravitatsioonijõud Huascaráni mäel Peruus – 9,7639 m/s2.

Allikas: Novaator

Originaaluurimus: Geophysical Research Letters

Foto: ngu.no

Toimetas Mariann Joonas