180 Hispaania talidomiidiohvrit andsid ravimifirma kohtusse

14. oktoober 2013 kell 20:25



Bild_2Madridi kohus hakkas esmaspäeval arutama 180 hispaanlase hagi Saksa ravimifirma Grünenthal vastu, kelle rasedate hommikuse iivelduse vastu mõeldud ravim talidomiid põhjustas tuhandetel lastel sünnidefekte. Ravimit müüdi 1950-ndate lõpus ja 60-ndate alguses nime all Contergan.

 

Grünenthali kaebas kohtusse talidomiidi kasutamise tõttu raskete väärarengutega sündinud inimeste ühendus Avite, mis taotleb oma liikmetele kokku 204 miljoni euro suurust hüvitist. Avite avaldas esmaspäeval lootust, et “ajalooline protsess leevendab Hispaania ohvrite kannatusi”.

Talidomiidi turustati algul rahustina, kuid alates 1950. aastate lõpust kirjutati seda ka rasedatele hommikuse iivelduse vastu. Ravimil oli tugev kõrvaltoime, mis takistas tulevase lapse veresoonte kujunemist, mistõttu sündisid lapsed sageli ilma jäsemeteta, nii et käe- ja jalalabad kinnitusid õlgade ja puusade külge. Kõrvaltoime polnud ravimipakendil kirjas ja tegemist oli käsimüügiravimiga.

Hispaanlaste jurist Ignacio Martinez väidab muuhulgas, et Hispaanias müüdi ravimit veel pool aastat pärast seda, kui see teistes riikides juba müügilt korjatud oli. Ravimifirma esindaja aga lükkas selle süüdistuse tagasi. Hispaania kohtuotsust on oodata juba kuu aja pärast.

Üle maailma tuli sünnidefektidega ilmale ligikaudu 10 000 last, kusjuures pooled neist surid varsti pärast sündi. Usutakse, et paljud lapsed surid ravimi tõttu juba ka emaüsas. 1961. aastal korjati ravim enamus riikides turult ära. Firma esitas ohvritele ametliku vabanduse alles eelmisel aastal.

 

Juhtum karmistas ravimite testimise korda

Esmajoones oli juhtunu taga tollane ravimite üsna pinnapealne kontroll ja hiljem kohtus selgunud tõsiasi, et needki vähesed katsed, mis talidomiidiga tehti, olid läbi viidud puudulikult ja et tulemusi oli lausa võltsitud. Ravim oli nimelt põhjustanud samalaadseid arenguhäireid ka mõningail katseloomadel, ent seda oli ignoreeritud.

Igal juhul muutis talidomiid põhjalikult põhimõtteid, millest lähtudes uute ravimite turvalisust kontrollitakse. Muutis ka suhtumist rasedusaegsesse ravimite tarvitamisesse.

Näiteks Ühendriikides talidomiidile müügiluba ei antudki. Frances Kelsey, kes oma esimese tööna ravimiametis selle üle otsustama pidi – arvati, et tegu on selge juhtumiga, sest oli ju talidomiid kasutusel juba 40 riigis –, sai selle eest president John Kennedylt kõrgeima autasu, mida USA-s tsiviilteenistuse eest antakse.

 

 

Allikad: BNS, ABC News, BBC, Horisont

Foto: bg-sillgasse.tsn.at

 

Toimetas Maarja Aljas