Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Alkohol on rohkem hüppelauanarkootikum kui kanep

12. detsember 2013 kell 11:28



alcohol-vs-marijuanaNarkootikumidevastases võitluses on pikka aega olnud oluline väide, et kanep on hüppelauanarkootikum, mis sillutab teed kangemate narkootikumide juurde nagu kokaiin ja heroiin. Hiljutine uurimus näitab, et hüppelaua-teooria peab mõningate narkootikumikasutajate puhul paika, kuid samas näitab see uuring ka seda, et hüppelauaks ei ole mitte kanep, vaid kõige enam levinud ja sotsiaalselt aktsepteeritud narkootiline aine maailmas – alkohol. Enamik kangemate narkootikumide kasutajaid on alguses kanepit suitsetanud. Kuid enne seda on nad tarvitanud alkoholi ja suitsetanud – enamasti enne, kui nad seaduslikult seda teha tohivad.

 

Uuring, mis vaatles USA lõpuklasside õpilasi, näitas, et marihuaana kasutamine ei ole peamine indikaator selle kohta, kas inimene hakkab kasutama ohtlikumaid aineid. Üks uuringu autoreid Adam E. Barry ütles, et hilisem alkoholitarbimise alustamine mõjutab positiivselt nii lubatud kui ka keelatud mõnuainete – tubaka ja kanepi – tarvitamist ning loodetavasti vähendab seda.

 

Ekslik teooria kanepist kui hüppelauanarkootikumist tekkis 1930-ndatel

Barry uuring näitab, et mõnuainetega liialdamist saab ennustada, kui uurida inimese tausta narkootikumide tarvitamise osas. Kuid ta usub, et visalt püsiv, kuid ekslik arvamus kanepi kui peamise hüppelauanarkootikumi kohta tekkis 1930-ndatel – siis, kui selle teooria loojad tegid põhimõttelisi vigu statistiliste andmete lugemisel ning ei viinud läbi järeluuringuid. Kuigi hüppelauateooria sai kinnitust ka Barry uuringu alusel, algab see seaduslikest mõnuainetest – eelkõige alkoholist – ning liigub siis ebaseaduslike mõnuainete suunas. Barry ütles: “Sisuliselt on nii, et kui me teame, mida inimene ütleb oma alkoholikasutamise kohta, siis peaksime olema võimelised ennustama, kuidas ta käitub teiste narkootikumide osas.“

Võrreldes mõnuainete kuritarvitamise määra, leiti, et keskkooli lõpuklassi õpilastel, kes olid vähemalt kord elus tarvitanud alkoholi, oli 13 korda suurem tõenäosus suitsetada ning 16 korda suurem tõenäosus kasutada teisi narkootilisi aineid. Samuti märkis Barry, et tubaka ja kanepi kasutamise määr on keskkooli lõpuklassis peaaegu sama. Aastal 2011 näitas USA statistika esmakordselt seda, et teismelised suitsetasid rohkem kanepit kui tubakat.

 

Alkoholi nähakse ohutuma ainena kui teisi mõnuaineid

Selle uuringu alusel on põhjust arvata, et suurima muutuse võitluses narkootikumide vastu tooks teaduspõhine harimine alkoholikasutamise osas. Alkoholi nähakse ohutuma ainena kui teisi mõnuaineid. See sotsiaalne väärarvamus, mida juhib sageli alkoholitööstuse teenitav kasum, on täpselt vastupidine sellele, mida teadusuuringud mõnuainete kahju kohta kirjutavad. 2010. aastal meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uuringus leiti, et alkohol on kõige enam kahju tekitav mõnuaine maailmas, mõjutades mitte ainult kasutajat ennast, vaid ka tema lähedasi.

New Hampshire’i ülikooli teadlased leidsid riskifaktorite teadusliku analüüsi tulemusel, et soovi kasutada kahjulikumaid narkootilisi aineid mõjutavad kanepist palju enam teised stressifaktorid nagu näiteks töötus. On isegi viidatud sellele, et marihuaana ülemäärane kriminaliseerimine võib suurendada riski ohtlikumate narkootikumide kuritarvitamiseks, kuna see halvendab noorte võimalusi tööturul.

 

 

Allikad: Raw Story, Journal of School Health (teadusuuring), Time Health & Family, RS 2, BBC

Foto: thedailychronic.net

 

Toimetas Katrin Suik