X

10 eurot =

Riina Raudsik: Arteriaalse vererõhu käsitlus keha kohanemisprotsessina

3. märts 2017 kell 12:42



sn-bloodcellsNeerud on kõige tähtsamad elundid vererõhu regulatsioonis. Kohanemine toimub signaalainete reniini ja angiotensiini vahendusel. Vererõhu regulatsioon sõltub otseselt vee ja soolade sisaldusest. Kõrgvererõhutõbi tekib alati veepuudusega kohanemise tulemusel ning seda süvendab krooniline stress, kirjutab dr Riina Raudsik, kes märtsis igal teisipäeval põnevaid terviseteemalisi loenguid peab.

 

Mõelgem veidi füsioloogiliselt, nii, nagu meid, arste, ülikoolis on õpetatud.

Kehas on meeletu veresoonestiku võrgustik, mis pole peaaegu kunagi täielikult avatud.

sooned

 

Näiteks füüsilise pinge olukorras on lihastes paiknevad veresooned rohkem avatud, pärast söömist aga seedetraktis jne. Stressitingimustes sulguvad paljud veresooned suurel alal, koed hapestuvad just hapnikuvaeguse tõttu ja stressi möödudes paiskub nendest piirkondadest palju happeid verre. Just seetõttu saab pingelanguse ajal organism suurema happekoormuse osaliseks. See on ka põhjus, miks haigestutakse sageli laupäeviti-pühapäeviti, puhkuse alguses, mõne raske eluperioodi lahenemise järel. Stressitingimustes toimib organism ülihästi, aga selle tagajärgedega võitlus osutub tihti raskeks.

Nagu öeldud, kroonilise veepuuduse tingimustes paljud kapillaarid sulguvad. Ringlev vere hulk väheneb ja sellele reageeribki reniin-angiotensiin süsteem (signaalained) neerude kaudu. Vererõhk tõuseb. Mida vähem kehas vett, seda intensiivsem on vererõhu tõus. Käivitub antidiureetilise hormooni aktiivsus, mis takistab vee väljutamist neerude kaudu.

Organism hakkab soolavarusid kinni hoidma püüdes soola organismis säilitada. Naatriumi kõrgem kontsentratsioon ei põhjusta kõrgvererõhutõbe, vastupidi – tegemist on veepuuduse tingimustes keha tarkusega viimastki vett organismis kinni hoida ja rakkude elu säilitada.

Soolapeetust organismis põhjustab veepuudus.

Esmase vererõhuhaiguse ravi peaks algama vee joomise suurendamisega, mitte vee väljaajamisega.

Vett väljaajavate ravimitega suureneb naatriumi kontsentratsioon veelgi. Kvaliteetsete soolade (mineraalide) keelustamist ja vee joomise piiramist ei saa kõige loogilisema mõtlemise juures pidada edukaks kõrgvererõhu ravi osaks. Parim diureetikum on vesi!

Veepuuduse tingimustes, kui veri on paksem, suureneb ka hüpofüüsist vasopressiini ehk antidiureetilise hormooni paiskumine verre, mis hakkab piirama neerude kaudu uriini eritust, See hoiab verd vedelana ega lase rakkudest vett väljutada koguses, mis neid hävitaks.

Soolade eritumist reguleerivad mineraalokortikoidid, mida organism toodab kolesteroolist. Kolesterooli tõus on jällegi seotud veepuudusega.

Alkohol, kohv, stimuleerivad joogid takistavad antidiureetilise hormooni eritumist ja viivad veelgi suuremale veekaotusele. Neil diureetiline efekt ja kaudselt kolesterooli tõstev toime.

Vesi on neerude tervise alus. Vesi ei kurna neere, vaid hoiab need terved ja tagab normaalse vererõhu. Veepuudus ja lisanduv diureetiline ravi kõrgvererõhuhaigetel põhjustab kortsneeru tekke ja neerupuudulikkuse väljakujunemise, mida peetakse ekslikult kõrgvererõhu haiguse tüsistuseks. Põhjus on ravis, millega keha veetustatakse.

 

Dr Riina Raudsik

 

Riina Raudsiku Tallinna loengute info: Piletilevi, Facebook

Fotod: sciencemag.org