Dieetide ja ülesöömise asemel: teadlik söömine

25. detsember 2013 kell 15:00



c1Arutelu toidu ja õige toitumise üle näib vahel lõputu – mida süüa või mitte süüa, parimad viimased supertoiduained ning lõputud nimekirjad toitudest, mida ei tohiks mitte mingil juhul süüa. Pühade ajal tundub sageli, et meil on vaid kaks valikut: kas olla sel aastal “hea laps“ ja piirduda salati kallal nokitsemisega või vohmida ennast kurguni täis ja alustada uut aastat lubadustega mitte kunagi enam üle süüa. Kuid nende valikute vahel on ka kuldne kesktee ning see ei keskendu sellele, mida süüa, vaid palju olulisem on see, kuidas süüa. Teadlik söömine aitab meil toitu paremini nautida, vältida ülesöömist ja olla terve.

 

Aina enam uurimusi viitab sellele, et toitumisharjumused ja toidusse suhtumine on sama olulised, kui see, mida me tegelikult lauale paneme. Teadlik söömine (mindful eating) on budistlikest traditsioonidest võrsunud liikumine, mille eesmärk on taastada sügavam seotus toiduga ja selle nautimisega. Samamoodi, nagu on olemas erinevaid meditatsiooni viise, mis hõlmavad istumist, hingamist, seismist või kõndimist, soovitavad paljud budistlikud õpetajad oma õpilastel mediteerida toiduga, laiendades enda teadvelolekut ning pöörates väga hoolikalt tähelepanu iga ampsuga kaasnevatele tajudele.

 

Teadlik söömine on dieetide vastand

Seda on nimetatud dieetide vastandiks ning loodetakse, et teadliku söömise praktika toob lahenduse olukorras, kus tuhandetest erinevatest dieetidest hoolimata on ülekaalulisuse epideemia aina tõusuteel. Teadliku söömise idee kohaselt ei ole õiget ega valet toitu, vaid erineval tasemel teadlikkus selle kohta, mida me sööme ja miks. Sa võid isegi juustuburgerit teadlikult süüa ning palju enam nautida. Võib-olla avastad poole burgeri pealt, et sa rohkem enam ei soovi. Või küsib su keha hoopis vahelduseks salatit?

Teadlikult süües põhinevad meie toidukorrad keha näljasignaalidel, mitte emotsionaalsetel põhjustel. See tähendab ka seda, et me peame märkama oma keha näljasignaale ja mitte asuma sööma alles siis, kui oleme näljast nõrkemas. Uuringud on näidanud, et teadlikult sööjatel on vähem kehakaaluprobleeme ja toitumishäireid ning nad on üldiselt tervemad.

Teadliku söömise kriitikud on toonud välja, et suures seltskonnas võib vaikuses söömine olla võimatu missioon ning sageli on perede jaoks söögilaua taga ainus aeg, kui kõik saavad koos olla ja vestelda. Kuid teadlik söömine ei pruugi olla “kõik või mitte midagi“ valik. Meil on palju võimalusi teadliku toitumise harjumusi oma igapäevarutiini kaasata, ilma et peaksime sealjuures mungarüüd kandma või ühte rosinat kolm päeva närima. Teadlik toitumine toimib ainult sel juhul, kui suudad seda oma elustiiliga sobivaks kohandada.

 

Mõned nipid, kuidas söömist teadlikumaks teha

Söö aeglasemalt

Võta kahvlitäis oma lemmiktoitu. Naudi seda, taju selle maitsevarjundeid, tekstuuri, lõhna ja värvi. Ning siis pane kahvel lauale tagasi. See võib olla raske – sa oled näljane ja see toit maitseb sulle. Aga see väike enesekontrolli harjutus on hea algus, et õppida aeglaselt sööma. See ei pea tähendama, et sa veedad laua taga tunde. On hea endale ja perele meelde tuletada, et söömine ei ole võistlus. Aja võtmine selleks, et toitu tõesti maitsta ja nautida, on üks tervislikumaid asju, mida sa teha saad. Sa märkad kiiremini, kui kõht täis saab, sa närid hoolikamalt ja selle tõttu seedid paremini. Tõenäoliselt märkad maitsevarjundeid, mis oleks muidu märkamata jäänud. Lastega võib aeglasest toidust teha mängu – kes suudab kõige pikemat aega oma toitu närida? Või paku neile võimalus süüa toidupulkadega, ka see võtab tempo maha.

Naudi vaikust

Lastega peredes võib täielikus vaikuses söömine olla võimatu, kuid püüa vähemalt luua veidi vaikset aega, mille ajal järele mõelda. Tee sellestki mäng: kas me suudame süüa kaks minutit ilma rääkimata? Või paku välja, et üks toidukord nädalas möödub vaikuses. Kui terve perega koos laua taga veedetud aeg ja vestlus näib liiga väärtuslik, et seda vaikides mööda saata, siis vali mõni toidukord või suupisteaeg päeva jooksul, mille saad veeta täielikus vaikuses. Isegi tassike teed, mida naudid omaette vaikuses, on parem kui mitte midagi.

Pane telefon vaikseks ja sulge telekas

Meie igapäevaelu on täis tähelepanuröövleid ning sageli mängib söömise taustaks telekas või mängib keegi lauas oma telefoniga. Püüa teha söögiaeg elektroonikavabaks. Kui sa tingimata tunned vajadust vahel teleka ees süüa, siis tee ka seda teadlikult – märkides seda erandina tavapärasele.

Pööra tähelepanu maitsele

Sidruni hapu ja rukola mõru maitse ning pitsaserva krõmps tekstuur on suurepärane viis, kuidas toituda teadlikult, see on tähelepanu pööramine meie toidu pisiasjadele. Kui sa sööd käigupealt või ahmid söögi alla viie minutiga, on raske tähele panna, mida sa sööd, rääkimata tegelikult kõikide meelte kaasamisest toitumisele. Kui tahad perele tutvustada teadlikku toitumist, siis räägi rohkem erinevatest maitsetest ja tekstuuridest. Küsi lastelt, kuidas üks või teine toit maitseb või keelel tundub. Jaga enda kogemusi ja arvamusi maitse ja tekstuuri kohta. Jah, see läheb vastuollu vaikuses söömise printsiibiga, aga sa ei pea tingimata kõike korraga tegema.

Tunne oma toitu

Teadlikkus tähendab toiduga suhte taasloomist. Selleks on palju viise. Alates enda köögiviljaaia loomisest, leivaküpsetamisest ja turul kohalike tootjate kauba ostmisest – saad ühendada süsinikujalajälje vähendamist oma toidu tundmaõppimisega. Isegi siis, kui sul ei ole õrna aimugi, kust sinu laual olev toit pärit on, püüa mõelda erinevate võimaluste peale. Kes selle kasvatas ja kuidas? Kust see pärineda võib ja kuidas siia sai? Võib juhtuda, et selle käigus muutuvad nii sinu ostmisharjumused kui ka õpid oma toitu rohkem hindama.

Loo hubane õhkkond

Kata laud kaunilt, lisa sinna lillevaas või küünlad. Meeldiva keskkonna loomine aitab sul hinnata seda hetke, et istud maha ja võtad aega söömiseks. Otsusta, millised kohad kodus või tööl on ette nähtud söömiseks ja ära söö voodi peal kõõludes või külmkapi ukse vahel. Ka toidu välimus on oluline. Hoolikalt valmistatud ja kaunistatud toit tuletab meelde, et sa ei ahmiks seda kohe sisse. Isegi võileib võib olla väike kunstiteos, mida sa soovid hetke imetleda, enne kui seda ampsu kaupa nautima hakkad.

Teadlik toitumine ei pea olema üliinimliku keskendumisvõime harjutus, vaid pigem lihtne viis pühenduda oma toidu hindamisele, austamisele ja eelkõige nautimisele iga päev. Seda võib harjutada nii salati kui ka jäätise söömisel ning nii kodus, tööl kui ka igal pool mujal. Ning kui sa juhid oma tähelepanu sellelt, mida sa sööd, sellele, kuidas sa seda teed, siis võid leida, et ka su maitse-eelistused muutuvad aja jooksul tervislikumaks.

 

Allikad: MNN, NY Times, Am I Hungry

Foto: wallpapersgalaxy.com

 

Toimetas Katrin Suik