Eesti arstid, palun õppige selgeks taimse toitumise põhitõed!

27. juuli 2017 kell 13:23



doctor-bannerTallinna Lastehaigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier kirjutas hiljuti Terviseuudiste portaalis, et laste jaoks on veganlus keelatud, kuna tema väitel kaasnevad sellega paratamatult tervisekahjustused. Tegemist on järjekordse katsega veganlust diskrediteerida, keskendudes kehvasti kavandatud taimse toidusedeli ohtudele, nägemata lihtsaid lahendusi ning ignoreerides suurimate ja mõjukaimate toitumisorganisatsioonide tõenduspõhiseid seisukohti sel teemal,” kirjutab Eesti Vegan Seltsi liige ja vegan.ee toitumisinfo tekstide autor Florian Biesinger.

 

Ka on mööda vaadatud Eesti rahvastiku tervisestatistikast ja toitumisuuringute tulemustest, mis näitavad, et tuhanded siinsed segatoitu saavad lapsed kannatavad vaegtoitumisest tingitud tervisehädade käes ja keskmise Eesti elaniku toitumine ei vasta hästi tervisliku toitumise soovitustele. Seega kasutatakse üksikute veganite kehvadest toitumisvalikutest tekkinud probleeme kogu veganlusele negatiivse varju heitmiseks, samas ignoreerides oluliselt suuremat probleemi segatoitlastega.

Alljärgnevalt on analüüsitud mõningaid artiklis esitatud väiteid.

 

Vegantoitumise ohutus ja tervislikkus

„Lastearstid ei saa teha järeleandmisi laste täistaimetoitlusele ehk veganlusele sellest lähtuvate terviseriskide tõttu /…/. Piltlikult: vitamiinide ja mineraalide pidevast defitsiidist süüdatud ajapomm võib lõhkedes tuua kaasa aju, lihaste ja närvisüsteemi kahjustused, kilpnäärme alatalitluse, kasvupeetuse, puberteedi hilinemise, kehvveresuse, rahhiidi jpm. /…/ Kui täiskasvanud inimesel on õigus ise otsustada, kuidas ta toitub, siis laste jaoks on veganlus ehk täistaimetoitlus keelatud, sest põhjustab varem või hiljem tervisekahjustusi /…/“

Ei ole ühtegi teadaolevat vitamiini, mineraalainet ega ka teist asendamatut toitainet, mida ei oleks võimalik küllaldaselt saada hästi kavandatud vegantoitumisega. See on vegantoitumise sobilikkuse teoreetiline alus. Toitumisviiside tervisemõjude uuringud on veenvalt näidanud, et asjatundlik vegantoitumine pole mitte ainult ohutu, vaid ka tervislik. See on tõenduspõhine kinnitus, et vegantoitumine ka praktikas toimib.

Taimse toitumise positiivne mõju tervisele avaldub kõige ilmekamalt selle mõjus neile kroonilistele haigustele (südame- ja veresoonkonna haigused, vähk, diabeet) ja haiguste riskiteguritele (ebatervislik toitumine, kõrgenenud vererõhk, ülekaal ja rasvumine, kõrgenenud veresuhkur, kõrgenenud verekolesterool), mille arvele jääb valdav osa surmadest ja haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastatest nii meil kui globaalselt. Asjatundlikult kavandatud vegantoitumine lapseeas võib pakkuda mitmeid olulisi eeliseid tervisele ja kaasa aidata kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele1.

Eelnev on ka põhjus, miks maailma suurimad ja mõjukaimad toitumisasjatundjate organisatsioonid, nagu Academy of Nutrition and Dietetics1 (enam kui 100 000 liiget), Dietitians of Canada2, British Dietetic Association3 ja Dietitians Association of Australia4 on kinnitanud vegantoitumise sobilikkust igas eluetapis, sh imiku- ja lapseeas. Sama on sedastatud ka vastavate riikide (USA, Kanada, Ühendkuningriik ja Austraalia) riiklikes soovitustes.

Eesti 2015. aasta riiklike toitumissoovituste aluseks olnud Põhjamaade soovitustes (NNR12) nenditakse, et hästi kavandatud vegantoitumine tagab imikute, laste ja noorukite toitainevajaduste rahuldamise ning toetab normaalset kasvu5. Veganlus on kogu elukaare jooksul sobilikuks tunnistatud ka Eestile lähima Põhjamaa Soome 2016. toitumissoovitustes6.

Seega, kui järgida lihtsaid taimse toitumise põhimõtteid, ei ole põhjust, miks vegan-lastel peaks toitumisest tingitult välja kujunema Tiina Eieri mainitud tervisehädad.

 

Veganlus kui inimõigus

Eesti Vabariigi põhiseadus näeb muuhulgas ette: „Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. /…/ Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. /…/ Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.“7

Euroopa Inimõiguste Kohus käsitleb veganlust veendumusõiguse raames kaitstava inimõigusena8.

Eelnevast on selge, et asjatundlikult kavandatud vegantoitumine katab lastel kõigi vajalike ainete tarviduse küllaldaselt. Seega on Eieri väide, et veganlus on lastele keelatud ja lastearstid ei saa teha järeleandmisi laste veganlusele, otsene diskrimineerimine nii Eesti põhiseaduse kui Euroopa inimõiguste konventsiooni mõttes.

 

Koostöö arstidega

Eieri kolleeg Tallinna Lastehaiglast dr Ülle Einberg esines hiljutises Reporteritunnis, kus kutsus veganperesid üles koostööle. Kuidas peaks välja nägema koostöö, kui jõupositsioonil olev osapool võtab seisukoha, et nad ei aktsepteeri teise poole veendumusi? Kas nii, et hirmutamise kaudu paneme inimesi nende veendumustest loobuma?

Hirmutamine ei toimi, kuna me ei ela suletud inforuumis. Kõigil meil on juurdepääs toitumis- ja terviseorganisatsioonide seisukohtadele, teiste riikide toitumissoovitustele, toitumisuuringute tulemustele, kaasaegsetele tõenduspõhistele (vegan)toitumisõpikutele, asjakohasele vegantoitumise infole jne. Nende põhjal koorub välja pilt veganlusest kui lahendusest mitmetele suurtele inimkonna probleemidele ning Eesti arstide ja toitumisteadlaste hirmujuttudest hoolimata otsustab paratamatult üha enam inimesi veganluse kasuks oma tervise, keskkonna ja loomade pärast.

Koostöö saab toimida ainult üksteisest lugu pidades. Maailma suurima toitumisasjatundjate organisatsiooni taimetoitlust käsitlevas seisukohas on rõhutatud, et kõigil toitumisspetsialistidel on eetiline kohustus respekteerida veganite toitumist1. Lugupidava suhtumise lahutamatuks osaks on enda harimine tervisliku taimse toitumise valdkonnas ning eelarvamusliku hoiaku ja valeinformatsiooni kõrvalejätmine.

Eestikeelse tõenduspõhise ülevaate kõigist olulisematest vegantoitumise teemadest leiab vegan.ee toitumisinfo artiklitest. Muuhulgas saab sealt väljaprintimiseks alla laadida infolehe „Tervislik taimne toitumine ühel lehel“, milles on ühele A4-lehele koondatud kogu olulisem info tervisliku taimse toidusedeli kavandamiseks.

Vegan.ee lehtedelt leiab põhjalikku teaduspõhist lahendustele keskenduvat infot kõige selle kohta, mida Eier vegantoitumise probleemkohtadena välja tõi: piisav toiduenergiavalkude ja asendamatute aminohapeteasendamatute rasvhapeteD-, B12-, B2– ja B6-vitamiinirauatsingijoodi ja seleeni saamine. Ei ole toitumisega seotud probleemi, mida ei saaks lahendada vegantoitumise siseselt.

 

Eesti vegan-laste terviseprobleemid

„22. veebruaril arutles Tallinna Lastehaigla eetikakomitee veganluse ehk täistaimetoitluse* plusside ja miinuste üle ning selle murettekitavat levikut laste ja noorte hulgas. Luubi alla võeti juhtum, kus täisveganitest perekonna laste tervis juba kannatab piiratud toitumisest tingitud probleemide tõttu ning otsiti sekkumisvõimalusi.“

Eesti Vegan Selts pöördus Tallinna Lastehaigla poole teabenõudega, et uurida, kui palju on nende juurde sattunud vegantoidul olevaid lapsi ning võrdlevalt, kui palju samade tervisehädadega segatoitu saavaid lapsi. Oma vastuses teatas haigla, et ei pea eraldi registrit vegantoidul olevate laste kohta. Samas toodi välja, et dr Einbergi initsieeritud meediakajastuseks andsid tõuke „ühe pere mitme lapse erinevad terviseprobleemid: raske B12 vitamiini defitsiit, kilpnäärme hormoonide puudulik süntees ja valgulis-energeetilisest väärtoitumisest tingitud kaalu-ja kasvupidurdus.“

Kuna hiljutisel meediatormil on tugevaid ühisjooni 2015. aasta lõpus aset leidnuga, mille keskmes olid vegan-lastel väidetavalt tekkinud terviseprobleemid, võib arvata, et mõlemal korral oli negatiivse kajastuse aluseks ühe veganpere kehvad toitumisvalikud.

Ilmseks lahenduseks on siin veganperedele asjakohase tõenduspõhise info jagamine vegantoitumise kohta.

 

Eesti segatoiduliste laste terviseprobleemid

Haigekassast teabenõude alusel saadud info kohaselt diagnoositi vaegtoitumust ja sellest tingitud tervisehädasid 2016. aastal tuhandetel Eesti lastel, mis sisuliselt tähendab, et Eestis on igal aastal tuhandeid segatoitu söövaid peresid, kelle lastel on mõne toitaine ebapiisavast saamisest või omastamisprobleemidest tekkinud tervisehädasid.

TAI tervisestatistika andmebaasi kohaselt diagnoositi 2015. aastal Eestis ligi 2400 lapsel D-vitamiini vaegus ja enam kui 2200 lapsel rauavaegusaneemia9. Haigekassa andmeil diagnoositi 2016. aastal enam kui sajal lapsel rahhiit ja umbes sama paljudel ka B12-vitamiini vaegusest tingitud aneemia. Võib eeldada, et valdav enamik neist lastest sõi segatoitu.

 

Tasakaalustatud taimne toitumine

„Igal juhul võrdub veganlus ühekülgse toitumisega.“

Selline väide iseloomustab ilmekalt, kuivõrd tugevad võivad olla eelarvamused vegantoitumise suhtes ja kuivõrd kitsalt vahel toitumist defineeritakse. Väite aluseks on Eesti 2015. aasta toitumissoovitused, kus taimset toitumist on käsitletud „enesepiiratud toitumisena“, mis on definitsiooni kohaselt „usulisest, veendumuslikust või muust põhjusest tulenev toitumispiirang (nt meditsiiniliselt mittepõhjendatud gluteenivaba dieet, taimetoitlus jne), mis pikemaajalisel kasutamisel võib kaasa tuua mõne toitaine puuduse organismis või muid terviseriske.“10

Suurimad toitumisviiside tervisemõjusid vaatlevad uuringud on näidanud, et veganitel esineb liha söövatest inimestest oluliselt vähem mitmeid kroonilisi haigusi ja haiguste riskitegureid: kõrgvererõhktõbe11,12, eesnäärmevähki13, naistele spetsiifilisi vähiliike14 ja kõiki vähiliike kombineeritult14,15, diabeeti16, divertikuloosi ja divertikuliiti17, silmakaed18, kilpnäärme ületalitust19, kõrgenenud verekolesterooli20, ülekaalu21,22 ja rasvumist23,24. Meesveganitel on väiksem suremusrisk kõigisse surmapõhjustesse, südame isheemiatõppe ning südame- ja veresoonkonna haigustesse22.

Keskmise vegani toidusedel vastab üldiselt paremini tervisliku toitumise soovitustele kui lihasööja oma1,25. Eesti rahvastiku toitumise uuring (2014)26 näitas, et keskmiselt alatarbiti võrreldes riiklike toitumissoovitustega vitamiinidest D-, B1-, B2-, B6– ja C-vitamiini ning folaate, mineraalainetest aga kaltsiumi, magneesiumi, rauda (viljastumiseas naistel), joodi ja seleeni (naistel). Lisaks ületarbiti küllastunud rasvhappeid, kolesterooli (mehed) ja lisatud suhkruid ning alatarbiti kiudaineid ja süsivesikuid. Seega ei ole Eesti rahva toitumine üldiselt kooskõlas tervisliku toitumise soovitustega ning on pigem reegel kui erand, et mitmeid olulisi toitaineid saadakse ebapiisavalt või liigselt.

Eestipärase „normaalse“ söömise tulemused avalduvad ka kohalikus nukraks tegevas tervisestatistikas, kus domineerivad toitumisega seotud tervisehädad. Mõned näited:

  • Südame- ja veresoonkonna haigused põhjustavad 53% ja vähk umbes veerandi kõigist surmadest27.
  • 31%-l naistest ja 38%-l meestest on vererõhk kõrgenenud28.
  • 29% naistest ja 40% meestest on ülekaalus, lisaks 20% naistest ja meestest ka rasvunud29,30.
  • Diabeedi esinemine on tõusuteel ja kõrgenenud veresuhkruga või diabeediravil on 9,3% täiskasvanutest31.
  • Eesti vähemalt 25-aastasest elanikkonnast ligikaudu 60%-l on verekolesterool kõrgenenud32.

Kõigi loetletud tervisehädade risk on veganitel väiksem ja sellest lähtuvalt pakub vegantoitumine suurepärase võimaluse levinumate rahvatervise probleemidega tegelemiseks. Kuna mitmetele kroonilistele haigustele pannakse alus juba noorpõlves, on hästi planeeritud vegantoitumine lapseeas heaks kroonilisi haigusi ennetavaks abinõuks.

 

Dogmaatiline suhtumine „normaalsesse“ toitumisse

Bioloogilisest vaatepunktist lähtudes söövad inimesed selleks, et keha elusa ja tervena hoida. Selleks on meil vaja saada toidust piisavalt toiduenergiat ja kõiki vajalikke toitaineid. Neid vajadusi kirjeldatakse toitumissoovitustes. Toitumissoovitused on aluseks toidusoovitustele, mis kujutavad endast sisuliselt toitumissoovituste „tõlget“ laiematele gruppidele arusaadavasse keelde: milliseid toiduaineid tarbida, et katta toiduenergia ja toitainete vajadus.

On selge, et toitainete ja toiduenergia vajadust saab edukalt katta paljudel eri viisidel, mida demonstreerivad ka maailma rahvaste ja kultuuride mitmekesised toitumistavad. Seega eksisteerib palju erinevaid toitumissoovituste „tõlkeid“, mis tagavad hea tervise. Näiteks viimastes USA riiklikes toitumissoovitustes on esitatud kolm sellist laiemat „tõlget“: 1) tervislik USA stiilis toitumine, 2) tervislik Vahemere stiilis toitumine ja 3) tervislik taimne toitumine33. Selliseid erinevaid „tõlkeid“ aktsepteerivad igas eas inimestele ka maailma suurimad toitumisasjatundjate organisatsioonid ning mitmete riikide toitumissoovitused, sh Soome ja Põhjamaade.

Inimeste erinevate veendumuste ja toitumistavadega arvestamine on iseloomulik kaasaegsetele tõenduspõhistele riiklikele toitumissoovitustele. Kahjuks lähtutakse aga Eestis endiselt väga kitsast ja aegunud „normaalse“ söömise definitsioonist, mille kohaselt vaid tasakaalustatud segatoidu söömine tagab kõigi keha toitumuslike vajaduste rahuldamise.

 

Kokkuvõte

Tallinna Lastehaigla on olnud mitmete veganlust ebasoodsalt kujutavate meediakajastuste taga. Kahjuks tundub selle tegevuse raames avaldatud artiklite ja meediaesinemiste taotluseks olevat hirmutamise kaudu veganite ümberveenmine ning veganlusest ja veganitest negatiivse kuvandi loomine.

On ilmne, et selline strateegia ei toimi, sest me ei ela suletud inforuumis ning meile on kättesaadav asjakohane tõenduspõhine info vegantoitumise ja selle tervisemõjude kohta, aga ka info toitumisvalikute mõjust keskkonnale ja loomadele.

Veganlus on lahendus mitmetele olulistele inimkonna probleemidele. Samas on vajalik, et igas eas veganid toituksid tervislikult, tagamaks kõigi oluliste toitainete piisava tarbimise. Vegantoitumise põhitõdede järgimine teeb selle lihtsaks.

Selleks, et Eesti arstid saaksid veganeid aidata ja Eesti veganid neid usaldada, peab see suhe tuginema üksteisest lugupidamisel. Selle paratamatuks eelduseks on, et ka arstid viivad end kurssi tervisliku taimse toitumise põhitõdedega, keskenduvad lahenduste leidmisele vegantoitumise raames ning heidavad kõrvale oma eelarvamused.

 

Florian Biesinger

 

Allikas: Eesti Vegan Selts

Foto: iStock