Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Granaatõun – taasavastatud iidne puuvili

17. jaanuar 2014 kell 12:36



pomegranateGranaatõun on üks vanemaid teadaolevaid puuvilju, millel on eriline tähendus paljude kultuuride jaoks. Seda peetakse tervise, viljakuse, külluse ja igavese elu sümboliks ning seda on kujutatud paljude kultuuride ja religioonide vanades tekstides. See algselt Lääne- ja Kesk-Aasiast pärit puu kasvab tänapäeval üle maailma, eelkõige Vahemere regioonis, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ning Aasia ja Ameerika mandri soojemates kliimavööndites. Granaatõun on väga rikas erinevate vitamiinide ja mineraalide osas ning seda peetakse kõige enam antioksüdante sisaldavaks puuviljaks.

 

Granaatõuna seemnete kättesaamine võib näida esmapilgul vaevanõudev, kuid see on vaeva väärt. Ning õige tehnika puhul ei pruugi see sugugi keeruliseks osutuda. Internetist on lihtne leida õpetusi ja videoid, kuidas seda kõige lihtsamini teha, kaks neist leiad artikli lõpust.

Granaatõuna seemned sisaldavad keskel kõva seemet, mille ümber on tumepunane mahl. Mahla sügav värvus viitab juba iseenesest sellele, et tegemist on palju fütotoitaineid sisaldava puuviljaga – granaatõunas sisalduvad flavonoidid ja polüfenoolid on tugevad antioksüdandid, mis kaitsevad südamehaiguste ja vähi vastu. Klaasitäis granaatõuna mahla sisaldab rohkem antioksüdante kui punane vein, roheline tee, mustikad ja jõhvikad.

 

Ennetab südameprobleeme ja vähki

Viimasel ajal on see iidne puuvili taas au sisse tõstetud, kuna mitmed kliinilised uuringud näitavad selle suurepärast mõju. On leitud, et see on väga kasulik südamele ja veresoontele. Võimsad antioksüdandid, millest mõned on iseloomulikud vaid granaatõunale, aitavad alandada kolesterooli ja vererõhku ning kiirendavad veresoontes tekkinud sklerootiliste naastude lagundamist.

Lisaks südame tervise toetamisele aitab granaatõun ka ennetada vähki ning aeglustada juba olemasolevate vähirakkude paljunemist. Uuringud on näidanud selle kasulikku mõju rinna-, eesnäärme- ja käärsoolevähi ning leukeemia puhul. Granaatõunamahl sisaldab fütokemikaale, mis stimuleerivad serotoniini ja östrogeeni retseptorid ning aitavad sel moel vähendada depressiooninähtusid ja suurendada luumassi.

Lisaks antioksüdantidele on granaatõuntes kiudaineid (kui sööd ära ka seemned), B-grupi vitamiine, C- ja K-vitamiini ning kaaliumi. Üks granaatõun katab veerandi päevasest foolhappe vajadusest (DNA parandamiseks vajalik B-grupi vitamiin) ning kolmandiku päevasest C-vitamiini vajadusest.

Granaatõuna seemned sobivad täiendama nii puuviljasalatit kui rohelist salatit, neid saab lisada hommikupudrule, jogurtisse või kaunistada nendega erinevaid toitusid. Granaatõunamahl on puhtal kujul intensiivse maitsega, joomiseks on hea seda veidi veega lahjendada. Kindlasti tasub osta sellist mahla, kuhu ei ole lisatud suhkrut.

 

Siin on kaks õpetust granaatõuna avamiseks:

 

 

Loe lisaks granaatõuna kasulike omaduste kohta: Med Health

Allikad: Dr. Fuhrman, The Globe and Mail, Web MD, Wikipedia

Foto: atms.com.au

 

Toimetas Katrin Suik