Igapäevased kosmeetikatooted – millise hinnaga loome oma ilu?

17. oktoober 2016 kell 11:51



Cosmetics“Nahk on meie suurim organ“, “Mis sobib süüa, sobib ka nahale määrida“ – need lööklauseteks muutunud fraasid on sulatõde. Aga mis on nende sisu ja tähendus? Tänapäeva mõtlev inimene ei usu pimesi, ta vajab piisavalt sisendandmeid, et analüüsida ja anda hinnang vastavalt oma intelligentsile. Sisemine kooskõla loob mõtte ja keha harmoonia, keha on valmis ja nõus kaasa tegema.

 

Tänapäeva teadus on vanarahvatarkust üritanud pikka aega naeruvääristada ja ignoreerida, kuid viimasel ajal leiab üha enam vanu kombeid ja meetodeid teadusliku tõestuse. Empiirilised andmed on pikkade katsetuste tulemus ja neid tasub arvestada.

Nahale määritavad ained jagunevad kaheks: need, mis imenduvad ja need, mis ei imendu. Kõik oleneb molekuli suurusest. Mida väiksem see on, seda tõenäolisemalt toimub imendumine. Mõningates olukordades on ka nahal elutsevad bakterid ainetele lammutajaks ja penetratsiooni abistajaks.

Kõige paremini imenduvad ioonilised ained vesilahustest. Looduslikud mudad, turvas, mineraalvesi. Ka vesi on väga hästi imenduv, temas on ju ainult 3 aatomit. Selle loetelu teine ots on miteimenduvad ained – ained, kus on ülisuured makromolekulid nagu kollageen ja hüaluroon, aminohapped jmt. Heal juhul seovad nad naha pinnale õhus leiduvat niiskust (kui nad just seda ise naha seest ei võta). Üldiselt arvatakse et moolimass 500 on see piir, millest alates imendumine küsitav.

Sünteetilised lisaained, mida kosmeetikatoodetesse lisatakse, on seal toote välimuse, säilivuse ja muude mittekosmeetiliste omaduste pärast. Neid ei ole meie kehal vaja, hullemgi veel, paljud neist on hästi imenduvad ja inimesele toksilised. Tasapisi hakatakse tootjate poolt mugavuse (toote „igavene“ säilimine) pärast lisatud mürgiseid lisandeid ära keelama.

Parabeenid, mis võivad tekitada allergiat, vähki, löövet, suguhormoonide häireid, on nüüd lõpuks keelatud, kuid ikka võib neid müüdavates toodetes vahel kohata – on ju tooted ise valmistatud väga ammu. Säilitaja polüetüleenglükool  (PEG) tekitab närvisüsteemihäireid, dermatiiti, sügelust.

Triklosaaniga aga rikute nii enda tervis kui loodust – see ei lagune looduses. BHT tekitab viljatust, vähki, astmat, kilpnäärmehaigusi. Lisaks tuleks vältida nii sünteetilisi värv- kui lõhnaaineid. Vahutavusained sulfaadid (sodium lauryl sufate, sodium laureth sulfate) on praegu veel kahjuks lubatud. Need ladestuvad ajju ja maksa ning pärsivad nende funktsioone, samuti söövitavad nad naha happemantli – see muutub sarnaseks kaua kasutatud põrandakaltsule, keha peab palju vaeva nägema, et tekitatud kahju siluda.

Petrolaadid (naftast toodetud õlid, vaseliin, parafiin)  on libestid, mis paremini sobivad autode mootoreid määrima. Naha peal ei tee nad suurt muud, kui takistavad normaalset niiskusrežiimi ja nahk kuivab. Petrolaate kasutatakse odavuse ja säilivuse pärast, kosmeetiline kasu puudub.

Kui nahk on mõõdukalt kooritud ja surnud keratiinikiht eemaldatud, on ligipääs elusatele naharakkudele parem ja pealekantava aine imenduvus kordades suurem. Kooritud nahale määritud ainete suhtes tasub olla eriti tähelepanelik – näiteks kosmeetiku juures.

Ometi on olemas Euroopa kosmeetiktootjate hea tahte kokkulepe, mis sätestab, et kosmeetikatooted:

  • On toodetud naturaalsest või mahedast toorainest
  • Ei sisalda parabeene ega fenooletanooli
  • Ei sisalda mineraalõlisid ega silikoone
  • Ei sisalda kunstlikke värvaineid
  • On deramatoloogiliselt testitud

Nende põhimõtete järgimist tasuks nõuda ka kosmeetikatoodete müüjatelt. Ja muidugi peaks need olema kosmeetikute ametieetika aluseks.

 

Ökokosmeetk Ene Lill, ökokosmeetik

 

PS. Uuri ka võimalusi õppida detailsemalt sünteetiliste lisainete vabasid tooteid tegema ja kasutama: Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool

Foto: techrasa.com