Järjejutt: Dr Wallachi loeng “Surnud arstid ei valeta”, 3. osa

20. juuni 2015 kell 19:11



wallachJoel D. Wallach on USA-s väga populaarne arst, kelle teooriad toitumisest ja tervisest selgitavad, et nn loomulikku surma põhjustab enamasti vale toitumine. Avaldame järjejutuna kokkuvõtte Wallachi loengust “Surnud arstid ei valeta”. Kolmandas osas räägitakse lähemalt PICA sündroomist, suhkruhaigusest ja sellest, miks organismile on vajalikud erinevad mineraalid. Wallachi loengu esimest osa saad lugeda siit ja teist osa siit.

 

Isud (PICA sündroom)

PICA on üks naljakas haigus, mis on loomakasvatajatele ammu teada. Näiteks kipuvad hobused vahel närima pidust söögiküna, ja lehmad, kes kaotavad piimaga suures koguses kaltsiumi, püüavad mäluda kive, konte, kruusa, katuselaaste, okastraati jms. Hea farmer lisab nende sööda hulka mineraale, vastasel juhul võivad lehmad pista nahka terve kuuri. Ka inimestel täheldatakse sellist fenomeni üsna tihti. Nagu kõigile teada, erinevad rasedad naised selle poolest, et nad tahavad kogu aeg midagi. Müksates mehele külge, ütlevad nad: “Tahan jäätist soolakurgiga.” See on tingitud sellest, et arenev loode võtab vajalikud mineraalid ema organismist. Ka väikesed lapsed võivad süüa liiva, nokkida seina küljest suhupistmiseks krohvi ja värvitükke. Sellisel juhul tasub võtta koos toiduga lisamineraale.

Veresuhkruprobleeme tekitab kroomi ja vanaadiumi puudulikkus organismis. Kui organism kannatab pikalt kroomi ja vanaadiumi puudulikkuse käes, tekib lõpuks diabeet. Kroomi ja vanaadiumi peaks andma ka hüperaktiivsetele lastele, keda suhkur “hulluks” ajab.

 

Suhkruhaigus (diabeet)

See on USA-s täiskasvanud elanikkonna hulgas surma põhjusena kolmandal kohal. See haigus võib põhjustada tõsiseid tüsistusi – pimedaks jäämist, neerutalitluse häireid ja südame-veresoonkonnahaigusi. Diabeetiku eluiga võrreldes mittediabeetikuga on keskmiselt lühem. Kui arst saab uue diabeedihaige patsiendi, on ta väga õnnelik, sest on saanud endale eluaegse patsiendi ning loomulikult jätab arst talle rääkimata, et diabeeti on tegelikult võimalik vältida ja ravida.

1957. aastal saadi veterinaarias teada, et diabeeti on võimalik vältida ja ravida kahe mineraali abil. Need andmed avaldati 1957. aasta augustis ajakirjas Federation Proceedings, mis on riikliku terviseinstituudi ametlik ajakiri. Seal öeldi: “Diabeeti on võimalik vältida ja ravida kroomi ja vanaadiumi abil.” Vancouveri ülikooli British Columbia meditsiinikooli andmetel suudab ainuüksi vanaadium asendada täiskasvanud diabeetikutel insuliini. Loomulikult ei saa nad otsekohe oma insuliini asendada. Paljudel kestab see protsess 4–6 kuud, mis tähendab, et see on järkjärguline protsess, mille jooksul tuleb tarvitada võrdses koguses kroomi ja vanaadiumi. Ma olen näinud oma silmaga, kuidas see protsess toimib sadadel ja sadadel patsientidel.

 

Kiilaspäisus ja kurtus

Mis puutub tinadefitsiiti organismis, siis see ilmub sellisel laialtlevinud kujul nagu kiilaspäisus meestel. Juhul, kui tinadefitsiiti ei likvideerita, areneb välja kurtus.

Edasi järgneb booridefitsiit organismis. Naised peaksid teadma ja austama boori, sest see aitab säilitada luudes kaltsiumi ja kaitseb teid osteoporoosi eest. Boor osaleb östrogeeni tootmisel, meestel testosterooni tootmisel. Kui te ei tarbi küllaldases koguses boori, siis naised kannatavad menopausi ajal, kogedes kõiki selle perioodiga seotud vaevusi. Meestel on testosterooni vähesuse korral elu räbal, neid ohustab enneaegne impotentsus.

Esimeseks märgiks tsingidefitsiidist organismis on haistmis- ja maitsmismeele kadumine.

 

Eluiga

Katsetetulemused on näidanud, et laboriloomad vajavad vähesel määral seitset haruldast muldmetalli, nende tarbimisel elavad katseloomad kaks korda kauem kui muldmetalle mittetarbivad loomad. Inimeste puhul pole uuringutega veel samadele tulemustele jõutud, kuid ma ei kavatse oodata 500 aastat, et arstid seda ükskord tõestaksid, nad ju vaidlevad siiani C-vitamiini ja kaltsiumi üle. Muldmetallid ei ole tapnud ühtegi katselooma – vastupidi, pikendanud hoopis loomade eluiga. Need haruldased muldmetallid on lantaan, praseodüüm, neodüüm, samaarium, euroopium, üterbium ja tuulium. Tuletage meelde, ma ütlesin, et vajame 90 erinevat toitainet – 60 mineraali, 16 vitamiini, 12 aminohapet ja kolm vältimatut rasvhapet!

Meil on väga vedanud, kuna taimed on võimelised tootma vajalikke aminohappeid, vitamiine ja rasvhappeid, neile on see omane. Päevas tuleb toiduks tarvitada 15–20 taimset komponenti õiges vahekorras, et saada kätte need 90 vajalikku elementi.

Teoreetiliselt on see võimalik, aga enamus ameeriklasi seda ei tee. Keskmine ameeriklane arvab, et süües veidi kartulikrõpse, saab ta oma päevase köögiviljanormi kätte. Niisiis, vaatamata sellele, et see on teoreetiliselt võimalik, on praktikas vähe neid, kes oma dieediga saavad kätte vajaliku koguse vitamiine, aminohappeid ja rasvhappeid. Sellepärast, kui teile on elu kallis, nii nagu minule on minu elu, peate ise hoolitsema selle eest, et tarbite vajalikus koguses vitamiine, aminohappeid ja rasvhappeid. Vastasel juhul, kui te seda ei tee, garanteerin ma, et ei ole võimalik elada 120–40-aastaseks.

Teine asi on mineraalidega. Nendega on kehvasti, kuna taimed ei sisalda enam mitte mingil kujul mineraale. Neid ei ole pinnases ja kui neid pole mullas, ei saa neid olla ka taimedes. Senati 74. kongressi teise istungi avalduses nr 264 seisab, et USA pinnas on tühjendatud mineraalidest. Seega ei saa taimed mineraale ja inimesed, kes söövad USA-s kasvanud taimi, kannatavad mineraalipuuduse käes. Ainus võimalus defitsiidi korvamiseks on kasutada toidus mineraalseid lisandeid, nii nagu märgiti 1936. aasta USA kongressi poolt allkirjastatud dokumendis. Kas arvad, et vahepeal on olukord paranenud? Ei, hoopiski mitte, see on ainult halvenenud. Põhjus on selles, et farmerid väetavad põlde ainult naatriumi, fosfori ja kaaliumiga, kolm komponenti erinevates koostistes ja vahekordades. Mitte keegi ei sunni farmerit põllule külvama veel 16 mineraali, kuna sellest ei sõltu saagikus. Seepärast, iga kord, kui korjatakse saaki, see tähendab taimi, mis imevad pinnasest mineraalid välja, jääb pinnas nende osas veelgi vaesemaks. Kulub 5–10 aastat, et taimed kasutaks ära kogu pinnases oleva mineraalide varu. Kui te panete väetisega tagasi kolm mineraali, aga ära võtate 16, siis see meenutab teie pangaarvet, kui panete iga kuu arvele kolm dollarit, aga võtate ära 16 dollarit. Võite ette kujutada, mis saab teie tšekkidest. Muidugi, nad võivad muutuda kehtetuks. Ma võin teile öelda, et minu ja teie tervis on samuti katastroofi äärel, kuna meie pinnases ei ole enam mineraale ja seepärast me kõik ja igaüks eraldi, kanname täit vastutust enda tervise eest ja mineraalide kasutamise eest!

Minult on küsitud, mida tegid inimesed sada või tuhat aastat tagasi, kui neil polnud võimalik poest väetist osta. Mõtleme nüüd egiptlaste, hiinlaste ja mujal, näiteks Indias elavate inimeste peale, kes elasid suurte jõgede läheduses. Igal aastal olid jõgedel suured üleujutused, iga sellise ujutusega kandis vesi kaugetelt mägedelt tuhandete kilomeetrite kauguselt kaasa mineraalitolmu. Inimesed palusid oma jumalaid, et toimuks üleujutus. Meie aga praegu palume, et seda ei toimuks.

Kuningas Filippos, Aleksander Suure isa, abiellus kuninganna Kleopatraga. Filippos abiellus temaga, sest Kleopatra valdustes oli maailma kõige parem nisu – spelta. Filippos tahtis Makedoonia armeega vallutada kogu maailma oma pojale Aleksandrile. Selleks, et sõjavägi jaksaks marssida kaheksa tundi päevas, võidelda tunde ja võita, vajati maailma parimat nisu. Kui nad oleksid söönud kreeka toitainetevaest nisu, ei oleks jõutud midagi erilist ära teha. Kõik teadsid, et kõige parem nisu oli Egiptuses. Üleujutused andsid neile mineraale! Egiptuses oli kõige kõrgem kultuur, arhitektuur ja tehnika, egiptlased olid arukamad, sest neil oli rohkem toitaineid. Teine võimalus mineraalide saamiseks oli viljavaheldus põllumajanduses, karjakasvatus ja rändkarjakasvatatus. Kaasaegses põllumajanduses see kõik puudub!

 

Kaltsiumist lähemalt

Nüüd räägin mõnest mineraalist lähemalt. Ainult mõnest, et oleks ettekujutus, aga see käib eranditult kõikide mineraalide kohta. Võtame kõige laiemalt levinud mineraali – kaltsiumi. Seda teavad kõik.

Kaltsiumidefitsiit on umbes 147 erineva haiguse põhjuseks. Näiteks näonärvipõletik on tingitud organismi kaltsiumivaegusest.

Osteoporoos on vanemaealiste inimeste surma põhjuste seas kümnendal kohal. See on väga kallis haigus – puusaliigese operatsioon maksab 35 000 dollarit. Kui aga on vaja opereerida kaks puusaliigest, siis 70 000 dollarit. Hea, kui teil on kindlustus ja saate operatsiooni “tasuta”. Proua Steet suri 115 aasta vanuselt. Kui mäletate, suri ta tüsistuste tõttu, mis olid tekkinud kukkumise tagajärjel.

Minu teada loomadel ei esine osteoporoosi. Näiteks, karjas on sada lehma ja sel aastal ei ole ühtegi vasikat, keda müüa, et katta jooksvaid kulusid. Helistate veterinaarile ja küsite: “Mis toimub?” Veterinaar tuleb kohale, vaatab lehmad üle ja ütleb, et lehmad on terved, seejärel uurib ta pulli ja ütleb: “Pullil on osteoporoos, sellise puusaliigesega on tal raske lehmadega suhelda.” Selleks, et seda ohtlikku haigust vältida, tuleb sündinud vasikale anda kaltsiumi kümne sendi eest päevas ja ta ei haigestu kunagi osteoporoosi.

Parodontoosi ja igemepõletiku profülaktikaks soovitavad hambaarstid pesta hambaid peale iga söögikorda ja kasutada hambaniiti. Teate mis, see ei tööta! Olen veterinaarina kokku puutunud sadade tuhandete loomadega – hiirte, rottide, küülikute, koerte, lammaste, sigade, hobuste, lõvide, tiigrite ja karudega. Neid ei vaeva igemehaigused, nad ei kasuta hambaniiti. Neil on vahel halb hingeõhk, aga terved igemed. Põhjus, miks me loomapidamises ei puutu kokku igemehaigustega, on sama – neil ei ole kaltsiumipuudust!

Mäletate, eespool oli juttu kana kõhrluust ja želatiinist. 85% juhtudest on artriit liigestes põhjustatud luude otste osteoporoosist. Eristatakse tavalist artriiti, osteoartriiti, lumbaagot ja reumatismi, artroosi, issiast jne, mis kõik on tekkinud luude otste osteoporoosi tagajärjel liigestes. Kui artriiti põdedes valuvaigisteid ei tarbi, tunned, mida see haigus teeb; vaja läheb keppi või karke, et liigeste peale ei vajuks liiga palju raskust. Oletame, et sõidad autoga ja oled unustanud panna õlile korgi peale ning õli voolab välja. Mootor kuumeneb ja hoiatustuli teatab: “Lähen tuliseks, anna veidi õli!” Hoiatus käib närvidele. Jääd seisma, avad kapoti, võtad tangid ja lõikad lambijuhtmed läbi ning jätkad oma sõitu. Kas teeksid nii? Loomulikult mitte! Meil on valuvaigisteid atriidi jaoks ja me lähme tantsima või tegelema aeroobikaga. “Doktor, tabletid aitavad hästi. Ma ei tunne midagi.” Jätkad samal viisil ja teedki oma arsti rikkaks, sest pead laskma lõpuks kunstliigese paigaldada.

 

Vaata loengut siit.

Loe dr Wallachi teooriaid erinevate haiguste kohta.

Fotod: www.bennyhinn.org, theatlantic.com

 

Toimetas Kadri Vilba