Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Katkend Riina Raudsiku raamatust “Energiakriis”: D3-vitamiin

2. aprill 2016 kell 15:32



raudsikDr Riina Raudsik on pikaajalise kogemusega arst, keda süsteemis nimetatakse tihti kassiks, kes kõnnib omapead. Oma julgete väljaütlemiste pärast on teda palju hukka mõistetud. Teda on alati huvitanud terviklik tervishoid, kus tõenduspõhine meditsiin ja täiendavad tervenduspraktikad ning inimese enda vastutus tervise eest teevad ühiselt koostööd.

 

Raamatus “Energiakriis. Keha häirekell” kirjutab ta sellest, miks energiakriis tähendab kudede liigset hapestumist, põletike teket ja autoimmuunhaiguste väljakujunemist, miks ravimid tervist ei anna ning milline peaks olema inimese enda otsustusvõime organismi energeetiliste protsesside taastamisel.

energiakriis_esikaas_WEB

Tiina Jokinen on raamatu tutvustuseks kirjutanud: “Meie perearst dr Riina Raudsik on ligi 40-aastase staažiga tohter, keda tema kolleegid kas pooldavad või sarjavad „teistmoodi” vaadete pärast. Ometi armastavad patsiendid teda palavalt.

Kuna Riina maailmapildis ühenduvad akadeemiline tõenduspõhine meditsiin ja n-ö alternatiivsed tervenduspraktikad, siis on minu meelest dr Raudsiku puhul tegemist pigem suure novaatoriga, kes aitab patsientidel leida õige tee, et oma hädadega nii pro- kui retroaktiivselt ise toime tulla. Lõppeks saame me enda jaoks ise alati enim ära teha, kuid vajame selleks suuniseid. Tore, kui neid jagab kogenud arst, kes on õppinud inimest tundma nagu tema kolleegidki ja samas jaksab ennast täiendada ka teiste vaatenurkadega.

Kindlasti seisame meditsiinis nagu paljudes muudeski valdkondades täna murrangulise ajastu keskel ja iga uus lähenemine hirmutab, ent arengud just nii toimivadki.”

 

Katkend dr Riina Raudsiku raamatust “Energiakriis. Keha häirekell“

D3-vitamiin on üks tähtsamaid organismi vitamiine (hormoon), mida Eesti klimaatiliste olude tõttu on peaaegu võimatu piisavalt saada. Suveperiood on lühike ja päikesevalgust vähe.

Madal D3-vitamiini tase tõstab automaatselt kolesterooli kontsentratsiooni veres. Tark organism otsib teed, et kolesteroolist D3-vitamiini teha, aga tema püüdlusi ei mõisteta ja võetakse kasutusele ravimid, et seda takistada (statiinid).

D3-vitamiini ülesanded:

– aitab kaltsiumil ja fosforil soolestikust imenduda ja mineraliseerida luid;

– on immuunrakkude sünteesi toetaja;

– stresshormoonide sünteesi toetaja, et kaitsta inimest stressiolukorras;

– ei lase vähirakkudel areneda;

– takistab vähikoldes oma vereringe tekkimist ja on seega vähivastase toimega.

 

Teadusuuringud on välja toonud selge seose madala kolesteroolitaseme ja depressiooni vahel. Madala kolesterooli puhul on ka madal serotoniini tase. Serotoniini sünteesib organism trüptofaanist. Seda aminohapet leidub pähklites ja seemnetes, munas, veise-, kalkuni- ja lambalihas, tuunikalas jm.

Jüri tervisekeskuses läbi viidud uuringud kolme viimase aasta jooksul on näidanud, et D3-vitamiini tase on Eesti inimestel väga madal ka suvel. Kui võtta 8000 RÜ (rahvusvaheline ühik, international unit) D3-vitamiini päevas, langeb kolesteroolitase veres kiiresti (kahe–kolme nädala jooksul).

Eesti apteekides müüakse D3-vitamiini annuseid maksimaalselt 1200 RÜ, mida peaks võtma 7 tilka päevas. Kui võtta D3-vitamiini pärleid annuses 1000 RÜ regulaarselt iga päev, nagu on pakendile päevaseks annuseks märgitud, ei kergita see D3-vitamiini taset veres üldse!

D3-vitamiini valmistab organism nahas ka UV-B kiirgusest, täpsemalt 7-dehüdrokolesteroolist, kuid kaitsekreemide kasutamisel UV-kiirguse vastu ei saa organism ka seda teed kasutada ja ollaksegi kroonilises D3-vitamiini puuduses avatud põletikuliste haiguste tekkele. Päikesekõrvetus on kindlasti nahavähi riskifaktor, kuid päike on ikka D3-vitamiini sünteesiks vajalik.

Pruun nahk ei tähenda D3-vitamiini küllust. Soojalt maalt naasnud inimestel püsib D3-vitamiini tase 75–250 nmol/l vahemikus vaid paar nädalat. Siis on see jälle madal, seega peaks meie kliimas võtma seda vitamiini aastaringselt.

Oleme mõõtnud D3-vitamiini taset veres inimestel, kes on kuu aja jooksul iga päev ühe tunni kogu keha looduslikult päevitanud ja tulemuseks on olnud normist madalam D3-vitamiini tase. Muide, nad ei kasutatud UV-kiirguse vastaseid kreeme.

Soovitan:

– Kuni 2-aastastele lastele anda iga päev 1000–1500 RÜ (25–37.5 µg, mikrogramm)

– 3-kuni 12-aastastele 3000 RÜ (75 µg)

– teismelistele 4000 RÜ (100 µg)

– täiskasvanud inimesed peaksid saama iga päev vähemalt 8000 RÜ (200 μg).

– Hoiduda sünteetilisest D2-vitamiinist (ergokaltsiferool), mis ei lase D3-vitamiinil imenduda!

Euroopa Liidus on lubatud norm täiskasvanule 4000 RÜ. Soovitan D3-vitamiini annuse kohandada vastavalt vereanalüüsile.

 

Allikas: Riina Raudsik “Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haigused alguse?” (Pilgrim, 2015)