Foto: mohamed_hassan/ pixabay.com

Viimastel aastatel on nii Euroopas kui ka USA-s sagenenud leetritesse haigestumine. See on toonud kaasa terviseameti hoiatused ning mitmed meediaväljaanded on asunud olukorda kirjeldama väga mustades toonides. Leetrite kohta levib palju infot, mis on negatiivse alatooniga ning tekitab paljudes hirmu. Kui ohtlik see haigus tegelikult on ja kas selle vastu vaktsineerimine on õigustatud? 

On aeg taas üle lugeda üks meie varasem artikkel. Seekordne “Ajatu” ilmus algselt 2014. aasta aprillis.

Ametliku teabe kohaselt on leetrid RNA-viirus, mis eraldati esmakordselt 1954. aastal.  Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse, kuid samas väga ebapüsiv – päevavalguses hävib see poole tunni jooksul. Inkubatsiooniperiood kestab 7–18 päeva (keskmiselt 10 päeva). Tüüpiliselt kulgeb nakkus kõrge palaviku ja  iseloomuliku nahalööbega mis algab pea piirkonnas ning laieneb kehale ja jäsemetele. Iseloomulikud on ka limaskestadele tekkivad heledamad punase servaga või pruunikad laigud (Kopliki laigud), võib esineda köha, nohu, silmapõletik, kõhulahtisus, isupuudus ja lümfivõlmede suurenemine. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse ja leetreid põdenud emadelt sündinud imikud omavad immuunkaitset 6–9 kuu jooksul.