Miks viirused talvel ründavad ja kuidas end kaitsta

7. jaanuar 2014 kell 12:35



Virus2013_Main-Image“Riietu soojalt, muidu saad külma!” kuuleb sageli hoolitseva lapsevanema suust. Selge see, et talvel tuleb pea, käed ja jalad soojas hoida ning optimaalne kehatemperatuur on oluline tegur hästitoimivas immuunsüsteemis, aga ei tohiks unustada, et see on siiski ainult osa mitme näitajaga tervisevõrrandist.

 

Talvel tuleb tähelepanu pöörata kolmele peamisele põhjusele, mis võimaldavad külmetushaigustel inimese immuunsüsteemi tungida.

 

Kohanemine külmema temperatuuriga mõjutab immuunsüsteemi

Organismil on omadus säilitada kehatemperatuuri 37 kraadi ümbruses, aidates tõhusamalt võidelda külmetushaigusega. Enese soojas hoidmine, vältimaks külmetamist, aitab tõepoolest haigestumist ära hoida. Inimese füsioloogia, mis kohaneb külma ja niiske kliimaga, põhjustab soojuse eraldumist organismist, tehes soojuskao asendamise organismile raskemaks. Selle protsessi käigus võib aga immuunsüsteem kahjustada saada.

Loomupäraselt kulutab keha oma ressursse teistmoodi selleks, et hoida end soojas, muutes oma füsioloogilisi mehhanisme ning jaotades ümber kasutatava süsivesikute koguse. Kui kehatemperatuur langeb, aeglustub närvisüsteemi töö ja impulsid, mille ülesanne on stimuleerida lihaseid ja vereringet.

Samal ajal kasutab keha rohkem süsivesikuid, et toota piimhapet. Piimhape koos aeglustunud närvisüsteemiga sunnib keha teisi protsesse samuti aeglustuma, et oleks võimalik säilitada soojust. Kui kehatemperatuur langeb veelgi, hakkavad veresooned ahenema, takistades vereringet. Seega, mida rohkem soojust suudab keha säästa, seda edukamalt suudab organism hoida optimaalset kehatemperatuuri.

 

D-vitamiini ehk päikese puudus

Tähtsuselt teine tegur haigustega võitlemisel külmas kliimas on D-vitamiini tase organismis. D-vitamiin seob organismis teatud retseptorid, mis käivitab protsessi, mille käigus paljud mürgised patogeenid ja toimeained, sealhulgas vähirakud, muudetakse kahjutuks. Samas, kui kehas pole piisavalt D-vitamiini, võib süsteem saada ülekoormatud ning vähk võib hakata arenema. On teada, et ekvaatori lähedal elavad inimesed haigestuvad tunduvalt vähem (või ei haigestu üldse) külmetushaigustesse.

Kuigi D-vitamiini võib saada ka mõnedest toiduainetest, saame suurima omastatava koguse “päikesevitamiini” otsesel kokkupuutel päikesega kevad- ja suvekuudel. Vaid 30 minutit päikese käes viibimist vastab umbes 10 000 D-vitamiini ühikule ().

Õigetes oludes võib 10- kuni 15-minutiline päikese käes viibimine paljaste käte ja jalgadega mõned korrad nädalas toota kogu D-vitamiini koguse, mida me vajame. Kahjuks on “õiged olud” raskesti tabatavad: aastaaeg, kellaaeg, asukoht, pilvkate ja isegi reostus võivad mõjutada UVB-kiirguse kogust, mis jõuab meie nahani.

Lisaks sõltub D-vitamiini tootmine vanusest (inimesed vanuses 65 ja vanemad suudavad toota ainult ühe neljandiku D-vitamiini kogusest, mida suudavad toota 20-aastased inimesed).

On teada, et on olemas seosed piisaval hulgal D-vitamiini ja külmetushaiguste esinemise vahel. Selle kehvasti toidu kaudu omastamine ja päikesepuudus on põhjustanud D-vitamiini puuduse või puudulikkuse paljudes maailma paikades, jättes sealsed inimesed haavatavaks külmetushaigustele.

 

Külmetushaigused ja gripiviirused armastavad külma

Külmetuse ja gripi sümptomid erinevad teineteisest, kuid peamine põhjus, miks inimene on külmal ajal külmetushaigusele ja gripile vastuvõtlikum, peitub selle haiguse nakatamisvõimelisuses. Kuivades, külmades tingimustes köhides ja aevastades levib viirus õhus kergemini edasi.

Lisaks kuivatab külm õhk ja madal õhuniiskus nasaalseid käike, muutes viiruse ülekandumise tõenäolisemaks. Uuringud on näidanud, et talvel kannab isegi viirus “mantlit”, mis aitab tal õhus levida. “Seda saab võrrelda M&M kommide söömisega: kaitsev kate kommi ümber sulab, kui see satub limaskestale,” näitlikustas viiruste levikut biofüüsika labori viroloog Joshua Zimmerberg.

Temperatuuri tõustes see kate ei moodustu ja järelikult on gripiviirusel soojas õhus raskem levida. Kui me köhime või aevastame, lenduvad õhku süljepiisad ja sellega koos ka viirus. Kuivades ja külmades tingimustes kuivavad piisad ära ning see aitab viirusel paremini õhus levida.

 

Kuidas hoida immuunsüsteemi tugevana viiruste vastu

* Soojema kliimaga paik on parim ennetav kaitse külmetusviiruste vastu, kuid elupaika ei saa me paraku enamasti ise valida.

* Uuringud on näidanud, et D-vitamiin vähendab gripiohtu. D3 vitamiini õige ööpäevane annus täiskasvanutele on (WT artikli põhjal – toim) 5000 RÜ päevas. Loe lisaks siit.

* Söö vähem suhkrut. Liigne suhkur kahjustab ja pärsib immuunsüsteemi tegevust.

* Ole ettevaatlik vaktsiinide, eelkõige gripivaktsiinidega. Ennetatud haigusjuhtumid gripivaktsiini korral moodustavad üsna väikese protsendi.

* Kuidas kaitsa end viiruste vastu looduslike vahenditega, loe lähemalt siit ja siit.

 

Allikad: Waking Times, Prevent Disease 1, EPL, Prevent Disease 2

Foto: kissmypixel.com

 

Toimetas Doris Helina Fjuk