Nanoosakesed tarbekaupades võivad põhjustada DNA kahjustust

17. aprill 2014 kell 11:46



leukemieÜks viimaseid trende tarbekaupade tootmises on nanoosakeste lisamine toodetesse. Valdavalt ei ole tarbijatel vähimatki aimu sellest, et nad tarbivad nanoosakestega tooteid ning et nanoosakesed imenduvad nende kehasse. Viimased uuringud näitavad, et mõningad nanoosakesed võivad olla toksilise toimega ning inimese tervisele väga ohtlikud, põhjustades rakkude ja DNA kahjustust ning viies potentsiaalselt vähi väljaarenemiseni.

 

Nanoosakesed on mikroskoopilised osakesed, millel vähemalt üks dimensioon on väiksem kui 100 nanomeerit (nm). Et saada aimu, kui väikesed need on, siis paberileht on umbes 100 000 nm paks ning inimese DNA ahel on umbes 2,5 nm jämedusega. Praegune suund nanoosakeste uurimisel ja arendamisel on toonud kaasa laialdase huvi nende potentsiaali osas tarbekaupade, materjalide ja toiduainete tootmise vastu. Samuti on neil suur potentsiaal kasutuseks elektroonikas, optikas ja biomeditsiini valdkonnas. Huvi nanoosakeste vastu on väga suur tänu sellele, et need on suurepäraseks sillaks suurema mahuga materjalide ja aatomi- või molekulaarstruktuuri vahel.

Kaubanduses võib leida nanoosakesi päikesekreemides, mänguasjades, toidus, ravimites, maiustustes, kosmeetikas, keraamikas, värvides ja mitmetes muudes levinud toodetes, mis on igapäevane osa meie elust ja keskkonnast. Mitmed toitumise aktivistid  teavitavad inimesi titaandioksiidi nanoosakeste ohtudest. Titaandioksiid on sagedasti kasutatav “valgendi”, mis võib põhjustada rakkudes kasvajalaadseid muutusi. Nanomõõdus titaani võib leida mitmetes toodetes, mille tootjaks on Nestlé, M&M’s, Mother’s, Mentos, Albertson’s, Hostess ja Kool Aid.

Varem on viidatud sellele, et nanoosakesed võivad kahjustada inimeste rakke, kuid värske uurimus MIT (Massachusetts Institute of Technology) ja HSPH (Harvard School of Public Health) teadlaste poolt näitab, et osa nanoosakesi võib otseselt kahjustada inimese DNA-d. See leid peaks olema piisav, et viivitamatult peatada nanoosakeste kasutamine tarbekaupades. Leiti, et päikesekreemides kasutatavad tsingi nanoosakesed, mis lisatakse sinna UV-kiirguse blokeerimiseks, kahjustavad olulisel määral DNA-d. Nanomõõdus hõbedaosakesed, mida lisatakse mänguasjadele, hambapastale, riietele ja mitmetele muudele toodetele antimikroobse toime pärast, põhjustavad samuti märkimisväärset DNA kahjustust. Olukorras, kus vähi esinemissagedus tõuseb jätkuvalt ja Maailma Terviseorganisatsioon on ennustanud, et vähi esinemissagedus tõuseb järgmise 20 aasta jooksul 57%, on sellised tulemused ärevust tekitavad.

 

Tooted jõuavad tarbijateni enne, kui on teada nende turvalisus

MIT ja HSPH uuringus vaadeldi vaid viit enam kasutatavat nanomõõdus ainet ning püüti heita valgust sellele, kuidas hõbe, tsingioksiid, rauaoksiid, tseeriumioksiid ja ränioksiid põhjustavad DNA  mutatsioone. Mõned neist võivad toota vabu radikaale, mis muudavad DNA-d. Kehasse pääsedes akumuleeruvad need kudedes, suurendades veelgi kahju. Kõige kahjulikumaks uuritud ainetest osutusid nanomõõdus hõbe ja tsingioksiid. Uuringus kasutati inimese vererakke lümfoblastoide ja hamstri munasarja rakke. Juba 10 mikrogrammi milliliitri kohta põhjustas hulga DNA-ahelate katkemisi. Ränioksiidi, rauaoksiidi ja tseeriumioksiidi genotoksilisus oli madalam.

See uuring on oluline eelkõige selle tõttu, et senised uuringud on keskendunud nanoosakeste mõjule tervele rakule. Väga vähe on vaadeldud nanoosakeste mõju olukorras, kus nende kontsentratsioon ei põhjusta raku surma, kuid mõjutab raku DNA-d ja võib viia vähi väljaarenemiseni, kui keha kahjustust ei paranda.

Teadlased on väljendanud muret reguleerimata nanoosakeste kasutamise kohta ning rõhutanud, et nende toksilisuse hindamine on väga oluline. Aga kui on juba teada, et need kahjustavad DNA-d, siis tekib küsimus, kas toksilise mõju monitoorimine on piisav. Sarnaselt geneetiliselt muundatud toidutaimedega jõuavad nanoosakesi sisaldavad tooted tarbijani ajal, kui teadlased alles tegelevad nende ohutuse hindamisega.

 

Allikad: Disclose TV, Azonano, Science World Report

Foto: genengnews.com

 

Toimetas Katrin Suik