X

10 eurot =

Ajatu: Nimekad teadlased nendivad, et suur osa vähiuuringutest on pettus

6. aprill 2017 kell 11:42



shutterstock_156007337-e1411051973172-620x412Telegramis on avaldatud pea 6000 artiklit ja pakume aeg-ajalt mõningaid neist ülelugemiseks. Tänan “Ajatu” ilmus esimest korda 27. mail 2015.

“Igaüks peaks teadama, et enamik vähialast teadustööd on suures osas pettus ning suured vähiinstituudid eiravad oma kohustusi inimeste ees, kes nende tööd toetavad.“ See tsitaat kuulub maailmakuulsale teadlasele, kahekordsele Nobeli preemia laureaadile Linus Paulingile (1901–1994), keda peetakse üheks tähtsamaks teadlaseks läbi ajaloo. Ta on üks kvantkeemia ja molekulaarbioloogia teadusharude loojaid ning tuntud ka oma rahuaktivismi poolest. Pauling oli teadusringkondades aktiivselt tegev ja hinnatud aastakümneid ning võib uskuda, et ta on nende toimimisega väga hästi kursis. Ning ta ei ole ainuke ekspert, kes selliseid arvamusi avalikult väljendab.

 

Teine hea tsitaat teaduspettuste ja infoga manipuleerimise kohta pärineb Marcia Angellilt, kes oli pikka aega mõjuka teadusajakirja New England Medical Journal (NEMJ) peatoimetaja. “Ei ole lihtsalt enam võimalik uskuda suurt osa avaldatud kliinilistest teadustöödest, toetuda arstide hinnangutele või autoriteetsetele meditsiinilistele juhtnööridele. Mul ei ole meeldiv teha seda kokkuvõtet, milleni olen jõudnud aeglaselt ja vastumeelselt peale kahte aastakümmet New England Medical Journali toimetajana.“

Tuntud teadlasi, kes sarnaste arvamusavaldustega lagedale on tulnud, on teisigi. 20 aastat USA riikliku vähiinstituudi (National Cancer Institute) teadlaste hulka kuulunud John Bailer, kes töötas ka selle teadusasutuse välja antava ajakirja toimetajana, on öelnud avalikult: “Minu üldine hinnang on selline, et riiklik vähiuuringute programm peaks olema kvalifitseeritud läbikukkumisena. Kogu meie viimase 20 aasta pikkune vähialane teadustöö on täielik läbikukkumine.“ Samuti on Bailer vihjanud sellele, et sellel teadustööl põhinev ravi on väärtusetu.

 

Loomkatsete tulemused on kasutud

Huvitav asjaolu on see, et suurem osa vähiuuringuteks annetatud raha on kulunud loomakatsetele, mida paljud teadlased peavad kasutuks. Endine Sloan-Ketteringi vähiuuringute instituudi direktor Irwin Bross on öelnud: “Loomkatsetel modelleeritud uuringute kasutuks osutumine on väheteada. Näiteks keemiaravis kasutatavate ravimite avastamist kuulutatakse laialdaselt loomakatsetel põhinevaks triumfiks. Kuid taas, need ülepingutatud väited tulevad neilt, kes kasutavad või annavad riigiraha loomadel põhineva teadustöö jaoks. Nende väidete tõestamiseks on tegelikult väga vähe reaalset tõendusmaterjali. Peaaegu kõik keemiaravi vahendid, millel on inimeste ravimisel toimet, avastati kliinilises kontekstis, mitte loomkatsete käigus.“

 

Korporatokraatia ja meditsiin

Tänapäeval on kõikide haiguste ravimisel oluline korporatiivne külg. See on väga kasumlik äri, kuid ainult sel juhul, kui eesmärgiks on seatud sümptomite ravi, mitte ennetavad meetmed või haiguse põhjuse ravi. Tuntud ja prestiižne biokeemik Dean Burk on öelnud: “Kui sul on võimu, siis sa ei räägi tõtt. See reegel on selles maailmas kehtinud juba generatsioone. Ning on väga palju inimesi, kes ei räägi tõtt, kui neil on administratiivsel positsioonil võimu.“ Lisaks on ta väljendanud seisukohta, et fluoriid põhjustab enam vähisurmasid kui ükski teine kemikaal.

Üks hiljutisemaid otsekoheseid väljaütlemisi pärineb Suurbritannia juhtiva teadusajakirja Lancet peatoimetajalt Richard Hortonilt: “Suur hulk teaduskirjandust, võib-olla pool sellest, võib lihtsalt mitte tõsi olla. Teadus on võtnud suuna pimeduse poole.“

2005. aastal avaldas praegu Stanfordi ülikoolis professorina töötav John P. A. Ioannidis artikli, mis on PloS-i andmebaasis osutunud üheks kõige laialdasemalt loetuks artikliks. Selle pealkiri on “Why Most Published Research Findings Are False” (“Miks enamik avaldatud teadusuurigute tulemusi on valed”). Selles töös arutleb Ioannidis põhjalikult faktorite üle, mis mõjutavad teadustööde tulemusi, puudutades muu hulgas ka seda, kuidas majanduslikud huvid mõjutavad uuringute lõpptulemust. Samalaadne analüüs avaldati 2009. aastal Michigani ülikooli vähiuuringute keskuse poolt – selle põhjal on väga suure hulga populaarsete vähiuuringute puhul tegemist huvide konfliktiga, mille tõttu fabritseeritakse tulemusi, mis toetaks eelkõige ravimikompaniisid. Ei tasu unustada, et suurem osa vähialast teadustööd on otseselt rahastatud ravimikompaniide poolt.

Meie tänapäevast elu iseloomustab tugevalt sõna “korporatokraatia“ – väikese eliitse inimgrupi omanduses olevad suurkorporatsioonid on sisuliselt võtnud üle kogu kontrolli planeedi ja selle ressursside üle. Ning on palju inimesi, kes on selles mehhanismis osalenud ning julgevad tunnistada, et elame teaduspettuste ja manipulatisooni maailmas. See on põhjuseks, mis nii paljud inimesed otsivad uusi lahendusi alternatiivravist ning keskenduvad vähi ennetamisele. Suur osa meid iga päev ümbritsevast keskkonnast on potentsiaalselt vähki tekitava toimega. Alates pestitsiididest, GMO-dest ja kosmeetikatoodetest kuni teatud “toitude” ja suitsetamiseni. Keskkonna mõju vähi ennetamisel ei rõhutata piisavalt. Raha annetamine vähiuuringuteks ei aita probleemi lahendada või seda ära kaotada.

Paljud inimesed on saavutanud vähiravis edu alternatiivravi meetoditega, nagu näiteks kanepiõli ja toortoidudieet, mida on rakendatud ilma konventsionaalse keemiaravita või isegi sellega kombineerimata. See annab tulevikuks palju lootust. Senine ametlik seisukoht kanepi kohta on ehe näide sellest, kui palju valeinformatsiooni teaduses esineb. Kanepi kasvajavastaseid omadusi on demonstreeritud juba aastakümneid, ometi ei tehta selle kohta kliinilisi uuringuid. Teadmatus ei ole vabandus. On aeg tunnistada, et teadus ei ole enam ammu tavainimese teenistuses ning seda olukorda tuleb muuta.

 

Allikad: Collective Evolution, National Press, NCBI, Vivisection Research, Realiry Ireland, The Lancet, PloS, CE 2,

Foto: shutterstock.com

 

Toimetas Katrin Suik