Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Paastumine aitab teravdada vaimu ja uuendada keha

19. jaanuar 2016 kell 18:04



empty-platePaastumine on tava, mida on religioossetel või tervislikel põhjustel kasutatud juba aastatuhandeid keha ja vaimu puhastamiseks. Paastumist on mainitud nii Vanas Testamendis, koraanis kui ka paljudes teistes religioossetes tekstides. Ka vanad eestlased paastusid vastlapäevast lihavõteteni. Tänapäeva teadlased on paastumise mõju uurides leidnud, et see võib olla märksa suurema ravitoimega komme, kui me seni arvanud oleme. Neuroteadlane Mark Mattson toob välja, et see võib oluliselt vähendada Parkinsoni ja Alzheimeri tõve riski.

 

Mark Mattson on neuroteaduste labori juht USA riikliku vananemiseinstituudi (National Institute on Aging) juures ning neuroteaduse professor Johns Hopkinsi ülikoolis. Teda peetakse närvisüsteemi plastilisuse aluseks olevate raku- ja molekulaarsete mehhanismide valdkonnas üheks maailma juhtivaks teadlseks ning tema panus Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, amüotroopse lateraalskleroosi ning teiste närvisüsteemi haiguste mõistmisse, ennetamisse ja ravisse on märkimisväärne. Mattson räägib sageli sellest, kuidas paastumine aitab ennetada närvisüsteemi haigusi, leevendada nende sümptomeid ning pikendada eluiga.

 

Pane kahvel käest

2014. aastal kõneles Mattson Johns Hopkinsi ülikoolis korraldatud TEDx konverentsil oma teadustööst, tuues välja põhjendused, miks on paastumine ajule hea. Ta esitas küsimuse, miks me arvame, et normaalne toitumine tähendab kolme toidukorda päevas ja suupisteid vahepeal. Toiduainetööstus saab kahju sellest, kui inimesed jätavad toidukordi vahele või paastuvad sootuks. Seega ei ole vähem söömise kohta tehtav teadustöö nende huvides. Sama lugu on farmaatsiatööstusega – kui paljude terviseprobleemide leevendamine on nii lihtne, lihtsalt pane kahvel käest ja tee veidi sporti, siis jääb saamata terve hulk raha, mis kuluks ravimite peale.

 

Paastumine vähendab epileptilisi krambihoogusid

Mattson on koos oma kolleegidega avaldanud mitmeid teadustöid selle kohta, kuidas kaks korda nädalas n-ö koormusvabade päevade pidamine võib oluliselt vähendada Parkinsoni ja Alzheimeri tõve väljaarenemist. Meile räägitakse, et see või teine toit on „ajutoit“ ning selle tarbimine teeb meid targemaks. Võib-olla aga on aju jaoks hoopis kasulikum see, kui me kalorite tarbimist piirame?

„On ammu teada, et muutused toitumises mõjutavad aju arengut. Lastel, kes kannatasid epileptiliste krambihoogude all, esines vähem selliseid episoode, kui nende kalorite tarbimist piirati või nad paastusid. Arvatakse, et paastumine aitab käivitada kaitsemehhanismid, mis pidurdavad epileptilises ajus tekkivaid ülierutuse signaale,“ kommeteerib Mattson Johns Hopkinsi ülikooli ajakirjas. Kui normaalset aju liigselt toita, siis tekib selles omakorda veidi erinevat tüüpi üleerutuse seisund, mis kahjustab selle funktsioneerimist. Eriti tuleb see välja vanemas eas, kui kehaline aktiivsus on langenud.

 

Paraneb stressitaluvus ja kognitiivsed võimed

Mitmed uuringud, milles on vaadeldud kalorite piiramise mõju tervisele, näitavad, et pikeneb nii eluiga kui ka organismi võime vastu panna kroonilistele haigustele. Veel kümme aastat tagasi nenditi, et selle fenomeni täpsed mehhanismid ei ole täielikult selged. Tänapäeval on aga Mattsoni juhitud teadlaste meeskond seda põhjalikult uurinud. Mattson on välja toonud, et sarnaselt lihastega, mis vajavad treenimist, on ka närvisüsteemi rakkudele kasulik, kui need panna kerge stressi seisundisse. Selleks, et saavutada just nimelt õiget tüüpi stressitase, on toidukoguse piiramine väga tõhus meetod. Paastumine parandab kognitiivset funktsiooni, toetab närvirakkude ja nendevahelise ühenduste paljunemist, suurendab vastupidavust stressile ning vähendab kehas põletikku. Aju jaoks on paastumine väljakutse millele too reageerib sel moel, et parandab stressiga kohanemise meetodeid. Sama juhtub ka regulaarse vastupidavusspordiga tegelemise korral.

Paastumine stimuleerib ka uute närvirakkude väljaarenemist hipokampuse asetsevatest tüvirakkudest. Paastumise ajal vabanevad maksas rasvade lõhustamisel ketoonid, mis on närvirakkude jaoks energiaallikaks ning samas võib närvirakkude sees suureneda n-ö energiavabrikute mitokondrite hulk. See parandab närvirakkude võimet moodustada uusi ühendusi, parandades sel moel mälu ja õppimisvõimet. Mattson on paastumise positiivset mõju närvisüsteemile põhjendanud evolutsiooniliste mehhanismidega. Meie eellased pidid vastu pidama vahelduvate näljaperioodide tingimustes ning kui sul on kõht tühi, siis on ellujäämise eelis sellel, kelle ajutöö teravneb ning aitab uut toitu leida.

 

Paastumise mõju immuunsüsteemile

Paastumine toetab ka immuunsüsteemi. 2014. aastal Lõuna-California ülikooli teadlaste poolt avaldatud uurimistöös kirjeldati, kuidas regulaarne paastumine kaitseb immuunsüsteemi kahjustavate faktorite eest ning algatab immuunsüsteemi regeneratsiooni. Paastumise episoodid äratavad tüvirakud uinuvast olekust ning vallandavad sel moel nii organite kui ka organsüsteemide uuenemise. Sellele järeldusele jõuti, vaadeldes keemiaravi saavaid patsiente, kes ei söönud sageli mitmeid päevi. Paastumine „lülitab sisse“ vereloome tüvirakud, mis vastutavad nii vererakkude kui immuunsüsteemi uuendamise eest. Sisuliselt tähendab see seda, et paastumise ajal hävitatakse kehas vanad ja kahjustunud immuunsüsteemi rakud ning luuakse tüvirakkude abil täiesti uued terved rakud.

2007. aastal teadusajakirjas The American Journal of Clinical Nutrition avaldatud teadustööde ülevaates analüüsiti mitmeid paastumise kohta läbi viidud uurimusi ning järeldati, et paastumine on tõhus viis vähendada südame-veresoonkonna haiguste ja vähi riski ning sellel on ka potentsiaali diabeedi ravis.

 

Enne kui paastuma asud

Paastumine ei ole sama mis nälgimine. See peab olema väga teadlik protsess, millele eelneb põhjalik uurimistöö ja/või spetsialisti järelevalve. Erinevaid paastumise meetodeid on palju. Tuntud on täispaast, vedelikupaast (juuakse vett, mahla, biojogurtit), monopaast (süüakse üht toiduainet pikema aja jooksul, nt värsket puu- ja köögivilja) või teatud toidu (liha) söömist keelav paast. Paast võib kesta ööpäeva (24 tundi), 3–8 päeva, 14–15 päeva kuni 25 päeva. Paastu pikkus määratakse kuuri käigus. Paastukuuri soovitatakse korrata 2–3 korda aastas või teha igal nädalal 24-tunnine paastumine. Mattson hoiatab, et paastumine ei sobi lastele, kes vajavad kasvamiseks enam energiat ning üle 70-aastastele, kelle puhul ei ole paastumisest väga olulist kasutegurit ajule nähtud.

Üks võimalus, mida tuntakse 5:2 dieedi nime all, on see, et kahel päeval nädalas kärbitakse tarbitavate kalorite hulka neljandikuna tavalisest kalorite hulgast (umbes 600 kcal meestele ja 500 kcal naistele). Samal ajal tuleb ohtralt tarbida vett ja taimeteesid. Ülejäänud viiel nädalapäeval toitutakse tavapäraselt.

Paastule eelnevad ja järgnevad päevad on sama olulised kui paast ise. Kui kohe pärast paastumist seapraadi kugistama asuda, siis lõpetad tõenäoliselt haiglas. Enne paastu soovitatakse higistada, teha kehalist tööd ja käia saunas. Sellega ergutatakse ainevahetust. Sool tuleks tühjendada, kasutades mõnda kõhukinnisusevastast preparaati. Süüa võib kerget taimetoitu. Esimesel paastujärgsel päeval ei tohi süüa loomseid valke ega rasvu, esimeseks söögikorraks sobib aedvili või juurviljasupp, samuti kaerahelbe- või neljaviljapuder. Teisel päeval võib võtta menüüsse piimatoite (piimavalk) ning kolmandast päevast võib süüa tavalist toitu. Mida pikem on paastuperiood, seda pikem peab olema sellest taastumise periood. 1–3-päevast paastumist võib ka iseseisvalt teha, kõik pikemad paastud peaks toimuma asjatundja juhendamisel.

 

„Paast võiks olla nagu iseenda arengutrepist ülesminek“

Vähem oluline ei ole paastu ajal ka vaimne pool. Religioossetel põhjustel paastumisega on sageli kaasnenud ühiskonnast eraldumine, mediteerimine ja palve. Viljandimaal asuva Lusika talu perenaine, kes korraldab paastulaagerid, kirjutab paastumise vaimse poole kohta järgmist: „Paastule tuleb oma mõtetes anda esmalt püha eesmärk. Paast peab olema Sinu füüsiline, hingeline ja energeetiline puhastumine ning ülendav vaimne kogemus. Anna iseendale ülesanne ja lisa sinna juurde oma mantra, mida Sa kordad. Näiteks: paast on minu jaoks suurepärane ravim, ma puhastun kehaliselt, hingeliselt ja vaimselt.

Paast võiks olla nagu iseenda arengutrepist ülesminek, kus Sa samal ajal ka puhkad, puhastud ja mõtled. Paastu ajal oled Sa nagu teises energias, kus ei ole tormamist. Oluline on olla kohal, lihtsalt olemine. Olemine iseendaga, iseenda ülesleidmine, vaimutee leidmine Oma Tõelise Mina juurde läbi puhastuse ja palvete.“ (Lusika talu kodulehelt)

Kõige olulisem igasuguse toitumise või selle muutmise juures on jääda terveks. See, mida ja kuidas sa oma kehale annad, määrab nii sinu vaimse kui füüsilise tervise. Õiget viisi leides tasub kuulata iidseid teadmisi, vaadelda, kuidas need sobituvad kokku moodsa teadmisega ning mis kõige olulisem – kuulata oma keha. Meie vajadused on individuaalsed ning kõigile sobivat lihtsat lahendust ei ole olemas.

 

Vaata Mark Mattsoni TEDx kõnet selle kohta, kuidas paastumine annab ajule jõudu:

 

Loe lisaks: Kas paastumine puhastab keha mürkidest?

Paast, meie iidne ravim

 

Eestis korraldavad paastumist

Biospa Loodus ja Lusika talu

 

Allikad: Getholistic Health, JHU, Kliinik.ee

 

Foto: martinandcoupechiropractic.com.au

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.