Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: Päikeseprillid soodustavad vähki?

12. mai 2017 kell 9:55



00720555.JPGNahavähi esinemissagedus on viimase paari aastakümne vältel pidevalt tõusnud ja tänapäeval on ligi kolmandik diagnoositud vähijuhtudest just nahavähid. Nahavähi ennetamiseks soovitatakse määrida hoolikalt peale päikesekreemi ja kaitsta silmi päikeseprillidega. Mõeldes, et päikesevalgusega kohanemiseks ja sümbioosis elamiseks on inimesel olnud aega miljoneid aastaid, päikesekreemide ja päikeseprillidega vaid paarkümmend aastat, siis on loogiline esitada küsimus, et ehk oleme põhjuse ja tagajärje seose loonud ekslikel eeldustel? Kas päikesekreemid ja päikeseprillid ikka kaitsevad vähi eest või võib neid seostada hoopis vähi soodustamisega?

 

Kui nahavähi põhjustaja on eelkõige UV-kiirgus, siis võib ju eeldada, et selle vähiliigi esinemissagedus on kõrgem ekvaatorile lähemal või mägedes – Keenia, Tiibeti ja Šveitsi elanikud peaksid massiliselt kannatama nahavähi käes. Statistika näitab aga hoopis vastupidist: kõrgmägedes elavad inimesed kannatavad väga harva vähi käes. Põhjamaades, kus maapinnani jõudva UV-kiirguse hulk on oluliselt väiksem kui lõunamaades, esineb nahavähki kohati kümme korda enam kui näiteks Vahemeremaades. Samal ajal on põhjamaades kõrgem ka depressiooni, alkoholismi ja suitsiidide esinemissagedus, lõunamaalased on aga sageli ka väga raskete olude kiuste hämmastavalt rõõmsameelsed.

Nahavähi suurema esinemissagedus põhjuseks Põhjamaades tuuakse asjaolu, et sealsetel inimestel on tundlik hele nahatüüp, mis ei ole UV-kiirguse kahjuliku mõju eest nii hästi kaitstud kui intensiivsema päikesega piirkondade inimestel. Kas see on aga ammendav selgitus või ainult üks tahk keerulisest küsimusest?

Vastupidiselt inimese loomulikule instinktile nägu alati päikese poole pöörata, soovitatakse meil end pealaest jalatallani päikesekreemiga kokku määrida, müts silmini tõmmata ja suured mustad prillid ette panna, muidu saame kohe nahavähi ja glaukoomi. Sellest, et enamik poes müügil olevaid päikesekreeme ei ole turvalised kasutada, oleme varem Telegramis kirjutanud. Samuti oleme välja toonud turvalisi alternatiive poekreemidele, juhuks, kui leiad, et pead oma nahka päikesekiirguse eest kaitsma.

 

Päike – tunnustatud ravivahend

Kuidas on aga lood päikeseprillidega? Algselt funktsionaalse aksessuaarina tutvustatud esemest on tänapäevaks saanud stiili ja identiteeti määrav vidin. Tunnustatud loodusravi terapeut ja kirjanik Andreas Moritz on öelnud, et päikeseprillide levik võib olla oluline faktor, mis on hoopis suurendanud nahavähi riski ja esinemissagedust. Tema sõnul vajame päikesekiirgust selleks, et säilitada hea tervis ja ennetada vähki.

Päikesevalguse nappus põhjustab mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas enneaegset vananemist. Moritz on kirjutanud raamatu „Heal yourself with sunlight” („Tervenda ennast päikesevalguse abil“), milles toetab enda seisukohta ka moodsate teadusuuringute abil. Moritz sõnab, et enne antibiootikumide kasutuselevõtmist kasutati päikese UV-kiirguse abil ravimist laialdaselt ning saavutati sellega ka häid tulemusi.

Helioteraapia ehk päikesevalguse kasutamine osana ravirežiimist oli enne 1930-ndaid Euroopas tunnustatud raviviis. Tolle aja tuntumaid helioteraapia kasutajaid Auguste Rollier haldas oma tippajal Šveitsis Leysinis 36 helioteraapiat pakkuvat kliinikut üle tuhande voodikohaga. Tema kliinikud asusid kõrgel mägedes, kus oli võimalik saada enam UV-kiirgust kui atmosfääri madalamates kihtides. Rollier ravis edukalt tuberkuloosi, rahhiiti, rõugeid ja nahahaigusi. Tema sõnul andis parima tulemise varahommikune päevitamine kombineerituna tervisliku toitumisega.

 

Miks päikesega ravimine asendus päikesekiirgusega hirmutamisega?

Päikese eest kaitsvate kreemide ja aksessuaaride müük on tulus äri. Päikesevalgus on igaühele tasuta kättesaadav ressurss ning kui sellel on ravitoime, siis võib juhtuda, et inimesed vajavad vähem arstide ja ravimitööstuse abi. Naftapõhise farmaatsiatööstuse loomisega vajus helioteraapia unustusse ja 1960-ndateks olid inimese valmistatud „imeravimid” asendanud looduslikud ravimeetodid. Veel paar aastakümmet hiljem algas süstemaatiline päikesega hirmutamine ja päikesekaitsevahendite müük.

Meditsiinikogukond väidab, et nahavähki põhjustab Päikeselt tulenev ultraviolett(UV-)kiirgus ning nahavähi juhtude plahvatuslik suurenemine on seotud osoonikihi õhenemise tõttu meieni suuremas koguses jõudva UV-kiirgusega. Sellel teoorial on aga omajagu loogikavigu ja napp teaduslik tõendusmaterjal. Vastupidiselt laialt levinud uskumusele ei ole tegelikult olemas tõendusmaterjali, mis seoks pooluste kohal õhenenud osoonikihi ja melanoomide esinemissageduse. Antarktika osooniaugule lähimas Lõuna-Ameerika linnas Punta Arenas läbi viidud uuringus leiti, et UV-kiirguse suurenemine on väga väike ning sellega ei kaasne mitte mingeid märkimisväärseid terviseprobleeme. 1974. aastast alates USA-s läbiviidud mõõtmised näitavad hoopis, et maapinnale jõudva UV-kiirguse hulk on aasta-aastalt vähenemas, mitte suurenemas.

Mitte kõik arstid ei nõustu valitseva dogmaga, et UV-kiirgus on ohtlik. 2004. aastal ilmus väljaandes The New York Times artikkel dermatoloogist ja nahavähi spetsialistist Bernard Ackermanist, kes julges avalikult heita väljakutse kontseptsioonile, et UV-kiirgus põhjustab vähki. Ackermani sõnul ei ole melanoomi ja päikesekiirguse seos tõestatud. Lisaks kahtleb ta selles, kas nn melanoomide „epideemia” üldse eksisteerib. Ta põhjendab seda kahtlust väitega, et vähi definitsioon on aastate jooksul oluliselt muutunud. 30 aastat tagasi ei oleks vähiks peetud mitmeid muutusi nahas, mida tänapäeval melanoomiks diagnoositakse. Ackerman on ka välja toonud asjaolu, et kõige sagedasemad melanoomi esinemiskohad kehal ei ole kõige enam päikest saanud kohad.

Kui maapinnale jõudva UV-kiirguse hulk on hoopis vähenemas ning sada aastat tagasi, kõrgema kiirgustasemega veetsid inimesed rohkem aega õues tööd tehes, aga ometi oli nahavähi esinemine erakordselt madal, siis tuleb tahes-tahtmata esitada küsimus, et milline muu faktor peale UV-kiirguse võib olla nahavähi põhjuseks? Sellele küsimusele vastust otsides jõuame tagasi Rollier helioteraapiani ning tema tähelepanekuni, et päikesekiirguse ravitoime jäi ebaefektiivseks juhul, kui patsiendid kandsid päikeseprille.

 

Kuidas takistavad päikeseprillid päikese ravitoimet ja mis on nende roll nahavähi soodustamisel?

Päikeseprillid takistavad osal päikesekiirguse spektril silmani jõudmist. Tänapäeval rõhutatakse, et need takistavad UV-kiirgust, kuid lisaks sellele blokeerivad päikeseprillid ka teatud valgusspektri osa jõudmist silma ja sealtkaudu käbinäärmesse. Keha jaoks on aga päikesevalguse spektri kõik osad bioloogiliste funktsioonide täitmiseks olulised. Moritzi sõnul täidab iga valgusspektri osa kindlat funktsiooni, mõjutades kehakeemiat ja hormonaalsüsteemi.

Ka UV-kiirgusel on oluline funktsioon – selle jõudmisel silma aktiveerub kehas melaniini tootmine, mis kaitseb nahka päikesekahjustuse eest. Inimese ajus asuv nääre ajuripats on seotud optilise närviga ning tundlik päikesevalgusele. Kui silma langeb valgus, siis vallandab see ajuripatsis melanotsüüte stimuleeriva hormooni tootmise, mis omakorda suurendab nahka UV-kiirguse eest kaitsva melaniini tootmist. Kui UV-kiirguse jõudmine silma täielikult blokeerida ja melaniini tootmist piisavalt ei stimuleerita, siis suureneb naha vastuvõtlikkus päikesekahjustusele. Kandes päikeseprille, annad kehale sõnumi, et väljas on hoopis hämar ning melaniini tootmine kehas pidurdub. Sel moel võivad päikeseprillid hoopis soodustada päikesepõletuse teket!

Moritz ütleb, et praeguseks on tõestatud, et meie rakud suhtlevad omavahel ka valguse abil. Meil on keha ümbritsev aura ja elektromagnetväli. Päike on väga oluline selle magnetvälja normaalse toimimise jaoks. Sarnaselt taimedega hakkab inimene ilma päikeseta närbuma nii kehaliselt kui ka vaimselt ning ei saa normaalselt kasvada ja areneda.

Päikesekiirgus stimuleerib kilpnääret, milles toodetud hormoonid kiirendavad keha baasainevahetust. See aitab kaasa üleliigse kehakaalu kaotamisele. Farmiloomad kosuvad oluliselt kiiremini, kui neid hoitakse siseruumides – see kehtib ka inimeste kohta, kes liiga vähe välja saavad. Kui tahad terve ja sale olla, siis veeda enam aega õues värske õhu ja päikese käes.

 

Iga asi on kahjulik, kui sellega liialdada

Inimese kehal on unikaalne võime kohaneda väga erinevate keskkonnatingimustega. Sellel on ideaalsed iseregulatsiooni mehhanismid, mis pakuvad kaitset keskkonna kahjuliku mõju eest. Meres või järves ujumine on meeldiv tegevus, aga kui liiga pikalt vette jääda, siis annab keha külmavärinate ja lihaskrampidega märku, et on aeg veest välja minna. Tuli soojendab meid, kuid liiga lähedale minnes annavad sensoorsed impulsid signaali tagasi tõmbuda, et kõrvetust vältida. Söömine annab meile energiat ja eluks vajalikke toitaineid, kuid ülesöömine toob kaasa ülekaalulisuse, südamehaigused ja vähi.

Mitte ükski asi ei ole enam tervislik, kui sellega liialdada – see kehtib ka päikese kohta. Me vajame päikesekiirgust hea tervise jaoks, kuid sellega liialdamine võib tervist kahjustada. Päikeseprillidel ja päikesekaitsevahenditel on teatud olukordades oma roll mängida. Päikeseprillid võivad olla asendamatuteks abivahenditeks teatud olukordades, näiteks suusatades, kui lume pealt tagasi peegelduv päike võib silmi kahjustada, või autot juhtides, kui korralik nähtavus on elu ja surma küsimus.

Naudi päikest hommikuti ja pärastlõunati, nagu see on kombeks Vahemeremaades, kuid väldi liialt kaua intensiivse keskpäevase päikese käes viibimist. Võta arvesse, et mõningad ravimid võivad põhjustada naha ülitundlikkust. Stimulandid nagu kofeiin ja nikotiin laiendavad pupille, mistõttu silma jõuab tavapärasest enam UV-kiirgust. Kehas happelist jääki tekitavad toidud nagu liha, munad, juust, praetud toidud ja suhkur suurendavad päikesepõletuse tekke tõenäosust. Värsked toidud samas sisaldavad ohtralt antioksüdante, mis toetavad ja kaitsevad tervet keha, sealhulgas nahka. Kui pead mingil põhjusel keskpäevasel ajal pikemat aega päikese käes viibima, siis vali mõni turvaline ja looduslik päikesekaitsevahend ja keha kattev riietus ning varja silmi võimalusel mütsi abil. Päikeseprillid aga peaksid olema pigem funktsionaalse iseloomuga, erandjuhtudel kandmiseks, mitte moe ja identiteedi väljund.

 

Allikad: iHealthTube, Natural News, EnerChi, Science Buzz, Express

Foto: Nina Leen

Toimetas Katrin Suik

Telegram_nr4_esikasArtikkel ilmus algselt Telegrami 4. ajakirjas, mis on veel viimaseid nädalaid müügil kõikjal üle Eesti.