Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Paksuks narrimine suurendab ülekaalulisuse riski

30. aprill 2014 kell 13:40



kids-fatKehaimidž ja väljanägemine on tänapäeval meedia survel oluline aina nooremate tüdrukute jaoks. Nii Ameerikas kui ka mitmel pool Euroopas on aina enam levinud ülekaalulisuse epideemia samal ajal, kui moelavadel ja ajakirjade kaantel on modellid üha nooremad ja kõhnemad. See paradoksaalne olukord on suurendanud läbi aastate toitumishäirete osakaalu aina nooremate laste seas. Toitumishäire tekkeks ei ole sageli palju vaja – häbistamine ja narrimine eakaaslaste poolt jätab sügavad jäljed laste psüühikasse. Teiste poolt „paksuks“ nimetamine ei too igal tüdrukul kohe esile toitumishäiret, kuid värske uuring näitab, et juba üksnes selline sildistamine suurendab tõenäosust, et laps kasvab üles ülekaalulisena.

 

UCLA (University of California, Los Angeles) psühholoogide läbi viidud pikaajaline uuring näitab, et tüdrukud, keda vanemad, õed-vennad, sõbrad, klassikaaslased või õpetajad on kümne aasta vanuses nimetanud paksuks, on suurema tõenäosusega 19-aastasena reaalselt ülekaalulised.

Uuringus vaadeldi California põhjaosas, Cincinnati ja Washingtoni osariikides 1379 tüdrukut, kellest 58% olid kuulnud enda kohta halvustamist, et nad on liiga paksud. Kõiki tüdrukuid mõõdeti ja kaaluti uuringu alguses ja siis uuesti üheksa aastat hiljem.

 

Narrimine kehakaalu pärast põhjustab reaalset kaalutõusu

Negatiivse hinnangu saanud tüdrukud olid 19-aastasena 1,66 korda suurema tõenäosusega ülekaalulised ning mida enam oli neid inimesi, kes tüdrukut paksuks nimetasid, seda suurem oli tõenäosus, et ta tõepoolest oli üheksa aastat hiljem paks. Uuringut, mis avaldati teadusajakirja JAMA Pediatrics veebiversioonis aprilli lõpus, kommenteerib seda läbi viinud teadlane A. Janet Tomiyama, öeldes, et isegi siis, kui mitte võtta arvesse tüdrukute tegelikkus kaalu, rassi ja pere sissetulekut, jääb kehtima tõsiasi, et kõigest tüdruku narrimine tema kehakaalu pärast põhjustab selle reaalset tõusu. Selgub, et peale tõesti ülekaalule kalduvate laste on 19-aastasena suurema tõenäosusega ülekaalulised ka täiesti normaalkaalus lapsed, keda on kehakaalu pärast halvustatud.

Uuringu kaasautor Jeffrey Hunger ütles, et “paksuks“ nimetamine võib kaasa tuua vastavat käitumist, mis pikas plaanis viib ülekaalu tekkele. Lapse sildistamine tekitab muret ja hirmu, et teda kehakaalu pärast diskrimineeritakse ning see ootus suurendab stressi ja võib viia ülesöömisele.

 

Kehakaalu kaotamisega ei kaasne alati tervise paranemine

Varasemas uuringus, mille Tomiyama avaldas koos Traci Manni ja Britt Ahlstromiga, analüüsiti 21 pikaajalist uuringut, mis otsisid seoseid kaalukaotuse ja tervise vahel, ning üllatavalt kombel järeldati, et vererõhu, diabeedi, kolesterooli ja vere glükoositaseme näitude osas ei pruugi kaalukaotus tuua kaasa selget paranemist.

Tomiyama kommenteerib: “Kõik eeldavad, et mida enam kehakaalu kaotad, seda tervem oled, kuid kõige madalam suremuse näitaja on hoopis ülekaaluliste inimeste puhul. Kehamassiindeksi 30 juures, mida peetakse ülekaaluks, ei täheldata suremuse suurenemist. Kõige kõrgem suremuse määr on alakaalulistel inimestel.“

Selle uuringu tulemusi võib interpreteerida mitmel moel. Sageli on raskesti haiged inimesed alakaalulised, kuid nende surma ei põhjusta alakaal, vaid vähk või mõni muu krooniline haigus. Samuti ei tähenda see tingimata seda, et ülekaal oleks tervislik, vaid viitab pigem sellele, et tervise juures mängib rolli suur hulk erinevaid faktorid, millest kehakaal on vaid üks. Palju olulisem kui kehakaal on see, kuidas inimene ennast oma kehas tunneb ja kuidas ta sellega suhestub.

 

Dieedipidamisest ei ole kasu

2007. aastal analüüsisid Tomiyama ja teised teadlased 31 pikaajalist uuringut ning leidsid, et mis tahes dieedi pidamine võib alguses kaasa tuua 5–10% kehakaalu langust, kuid valdav enamus inimesi võtab uuesti juurde ja veidi veel peale ka. Väga väike hulk inimesi suutis dieedi abil saavutatud kehakaalu säilitada. Kui dieedi pidamine oleks tegelikult tõhus, siis ei oleks sellest loodud 60 miljardi dollari tööstust.

Tomiyama soovitab tervislikku toitumist ja sportimise selle asemel, et luua kehakaalust kinnisidee ning ta on jõuliselt ülekaaluliste inimeste stigmatiseerimise vastu. “Kui inimesed tunnevad ennast halvasti, siis hakkavad nad pigem sööma kui lähevad jooksma,“ ütles Tomiyama. Halb enesetunne tõstab kortisooli taset, mis omakorda viib kehakaalu suurenemisele.

 

Allikad: Medical Xpress, NIH, PsycNet, American Heart Association, Psychosomatic Medicine

Foto: totalbeauty.com

Toimetas Katrin Suik