Paratsetamooli asemel: looduslike vahenditega külmetuse vastu

8. oktoober 2013 kell 18:30



F0BBCRRH994XCHI.LARGEHeitlikud sügisilmad võivad proovile panna ka kõige treenituma immuunsüsteemi. Külmade saabudes ilmuvad taas massiliselt telereklaamidesse soovitused haarata esimese köhatuse või halva enesetunde märkide juures “turvaliste“ gripiteede ja valuvaigistite järele. Ka beebidele ja väikelastele on välja töötatud oma nunnud, lastesõbralikes pakendites doosid. Ja murelikul emal polegi muud probleemi, kui mõelda välja võimalikult leebe viis lapsele rohu manustamiseks.

 

Kõik see olekski imetore, kui teadusuuringud ei kajastaks järjest sagedamini ohtlikke varjukülgi, mis populaarse “külmetusrohu“ paratsetamooli tarvitamisega kaasas käivad. Ka teledoktor Oz on oma saates välja öelnud, et paratsetamooli toimeaine atsetaminofeen on USA-s juhtival kohal maksakahjustuste põhjustamises. Seda eelkõige põhjusel, et inimesed tarvitavad paratsetamooli iga väiksema valu puhul tihti ja suurtes kogustes, andmata endale aru, kui raskeid tagajärgi see nende maksale ja kogu organismile kaasa toob. Rusikareegel on see, et igasuguste maksaprobleemide puhul tuleks paratsetamoolist kindlasti hoiduda ja valida alternatiivne lahendus.

 

Astmarisk ja allergiad väikelastel

Hiljutised uuringud on esile tõstnud veel ühe ohtliku, just lapsi puudutava tendentsi. Juba paar aastat tagasi avaldas European Journal of Public Health teadustöö, milles selgus, et lastel, kes on enne oma esimest sünnipäeva saanud korragi paratsetamooli, on 60% suurem risk astma tekkeks. Hispaania Coruna ülikooli teadlaste väitel on astmarisk seda suurem, mida sagedasem on olnud kokkupuude paratsetamooliga, võimendudes lausa 540% nendel beebidel, kes on paratsetamooli saanud vähemalt korra kuus.

Ka 2010. aastal Uus-Meremaal avaldatud uurimistöö väidab, et lastel, kellele on esimese 15 elukuu jooksul manustatud paratsetamooli, on suurem oht kannatada hiljem nii allergiate kui ka teiste autoimmuunsushaiguste all. Lisaks annab Londoni kuninglikus kolledžis tehtud uurimus teada, et raseduse ajal tarbitud paratsetamool võib avaldada mõju veel sündimata lapsele, tõstes tema riski kannatada hiljem astma ja atoopilise dermatiidi all. Teadlased on spekuleerinud, et paratsetamool võib langetada keha ühe võimsaima antioksüdandi glutatiooni taset nii veres kui ka kopsudes ning põhjustada seeläbi  õrnade kopsukudede kahjustumist.

 

Looduslikud abinõud külmetuse puhuks

Kõik see kutsub üles valvsusele ja paneb mõtlema. Haiguste ajal peaks meie ainukeseks mureks olema just oma keha kuulamine ja organismi iseeneslike tervenemisprotsesside toetamine. Miks riskeerida nii enda kui ka oma lapse tervisega, kui on teada, et keemiliselt allasurutud kehasignaalid lähevad küll peitu, kuid väljenduvad hiljem uute ja palju tõsisemate haigustena? Lisaks muule on uuringud sedastanud fakti, et tavaline mesi aitab külmetushaiguste puhul sama hästi või isegi paremini kui medikamendid.

Siinkohal on ära toodud mõned toitumisalased ja looduslikud abinõud esimeste külmetusilmingute puhuks.

1. Loobu esimeste külmetus/viirusnähtude avaldudes kohe “valgetest toiduainetest“ – rafineeritud teraviljast ja jahust tehtud putrudest-saiadest-küpsistest ning  suhkrut sisaldavatest maiustustest. Teatavasti toituvad bakterid glükoosist ja just selleks keha kõik eelnimetatud “tühjad“ süsivesikud ka kiirelt konverteerib.

2. Väldi haiguse ajal piimatooteid! Piimatoodetes sisalduv kaseiin ehk liimvalk tekitab organismis täiendavale seedepingele lisaks ka ohtralt lima, mis bakterite ainevahetusest tekkinud mürkainete väljutamisele ja paranemisprotsessidele sugugi kasuks ei tule.

3. Hoidu suhkrut täis karastusjookidest ja poemahladest. Tarbi nende asemel suures koguses vett ja lahjendatud vormis magustamata koduseid ja toormahlu. Vesi aitab organismist toksiine välja uhtuda ning töötab seega puhastusprotsessidele kaasaaitavalt. Mahlades sisalduvad bioflavonoidid ja vitamiinid aitavad leelistada keha ja hävitada patogeene.

4. Hoidu raskestiseeditavast toidust (sh lihast ja juustust). Haiguse ajal keskendub keha pisikutega võitlemisele ja seedeprotsessid on sel ajal teisejärgulised. Loomse valgu (eriti liha) seedimine on pikaldane protsess, mille käigus vabanevad roisubakterid suurendavad seedepingutust. Vali toiduks hõlpsalt seeditavad söögid (aurutatud aedviljad, kerged supid jm) ning hoia portsjonid tagasihoidlikud. Tervendavate omaduste poolest tuntud kanapuljongist tehtud “gripisupp“ on aga tõesti kasulik, kuna sisaldab rikkalikult aminohapet tsüsteiini, mis aitab vedeldada lima.

5. Hoidu stimulantidest! Metüülksantiine sisaldavad joogid nagu kohv, kakao ja must tee ei sobi haiguse ajal, kuna ärritavad magu ja kurnavad immuunsüsteemi. Asenda need sulle sobiva taimeteega. Taimedest pärit toimeained aitavad vedeldada ja väljutada lima ning tõstavad oma puhta energeetikaga keha üldisi vibratsioone.

6. Haiguse ajal unusta alkohol (paar pitsi pipraviina esmase külmetustunde leevendamiseks ja vereringe elavdamiseks on siiski lubatud). Alkohol paneb täiendava koormuse sinu maksale, mis juba niigi täistuuridel ületunde teeb. Vein ja õlu aitavad kaasa organismi hapendumisprotsessidele ning rõõmustavad seeläbi baktereid. Lisaks ei tasu unustada, et igasugune alkohol töödeldakse kehas kiirelt glükoosiks ehk patogeenide lemmiktoiduks. Tõve ajal kasuta lahjendatud alkoholi (viina või piiritust) ainult keha või jalataldade määrimiseks – pindmisi veresooni laiendades kutsub see esile palaviku alanemise, rinnale määrituna leevendavad eeterlikud aurud ka köha ja kergendavad hingamist.

7. Kasuta endale sobivat immuunsüsteemi ergutit. Supertoonikuna on haiguste perioodil kuulsust kogunud külmkapis hoitav jõhvikate-küüslaugu-mee ja aaloe segu. Apteegipreparaatidest võib soovitada punast päevakübarat ja greibiseemne ekstrakti (vali tervisepoest mahetoode). Tugeva immuunsüsteemi stimulandina ei ole punane päevakübar siiski soovitav allergikutele, kel juba niigi probleeme liigvõimendatud immuunvastusega.

8. Nii külmetus/viirushaiguse ilmnedes kui ka selle kestes on soovitav tarvitada suures koguses C-vitamiini. Päeva jooksul võiks tarbida vähemalt 1 grammi heakvaliteedilist, looduslikust allikast (nt Acerola kirsist) pärit C-vitamiini. Parima imendumise saavutamiseks tuleks seda manustada 200 mg kaupa (ehk siis viiel korral päevas). Teatavasti on inimene merisigade ja nahkhiirte kõrval üks vähestest loomaliikidest, kelle organism pole haiguse ajal võimeline C-vitamiini tootma, seda seoses evolutsiooni käigus häirunud maksaensüümiga (L-gulano-laktoon-oksüdaasiga). Pea kõikidel teistel loomadel hakkab organism haiguse või vigastuse ajal tootma suures koguses C-vitamiini, aidates seeläbi tõsta keha antioksüdantset fooni ja aktiveerida immuunsüsteemi.

 

Liisu Orav

 

Allikad: Oxford Journals, The Healthy Home Economist, Wiley Online Library, NCBI

Foto: www.instructables.com