Peatükk raamatust “Kodaniku kanepilugemik”: Kas rasedad peaksid kanepit suitsetama/ pruukima?

17. detsember 2015 kell 12:25



kanepilugemikÄsja ilmus trükist kirjastuse Mondegreen uus raamat “Kodaniku kanepilugemik“ (“The Cannabis Papers“), originaalis 2009. aastal USA-s välja antud esseekogumik, mille autoriks on kollektiivpseudonüüm Publius. Kaante vahele on pandud mitukümmend väga eripalgelist esseed kanepi, selle vastuolulise taime teemadel, mida üha enamad riigid ja inimesed peavad väärtuslikuks ravimtaimeks, teised aga ohtlikuks narkootikumiks. Esseedest koorub kirju pilt, mis varustatud ohtrate teaduslike viidete ja lugemissoovituste, samuti interneti otsingusõnadega iseseisvaks uurimistööks. Raamatu on tõlkinud Eesti ravikanepiliikumise üks eestvedajaid Mart Kalvet. Avaldame Telegramis lugemiseks raamatust peatüki “Kas rasedad peaksid kanepit suitsetama/pruukima?” ning sissejuhatuseks Madis Masingu järelsõna.

 

Reeglina pole kanepituru reguleerimise vastased kodanikud teadlikud ei endokannabinoidsüsteemist, kannabinoidmeditsiinilistest teadussaavutustest ega ka kanepi mõjudest inimmeelele ja -kehale. Kanepitaime ajalugu on pikem kui inimliigi oma, kanepi keelustamise ajalugu aga mikroskoopiline anomaalia meie ühise arengu redelil. Eestile sobivaima reguleerimismudeli leidmine peaks olema nii kanepiaktivistide kui ka iidsesse ravimtaimesse skeptilisemalt suhtuvate inimeste ühine siht. Selle saavutamiseks tuleb meil hakata rääkima asjadest nii, nagu need on. Mõlemal leeril tuleb varem või hiljem vabaneda alusetutest hirmudest. Me kõik peame saama teadlikumaks, tasakaalukamaks ja pädevamaks. Sa hoiad käes esimest eestikeelset raamatut kanepist ja kannabinoidsüsteemist, mis aitab sul tõusta kõrgemale diletandi tasemest ning rääkida kanepiteemadel asjalikumalt kaasa avalikes aruteludes, suhtlusmeedias või miks mitte ka pereringis. Võitlus tõhusa ravim- ja väetaime tõrjumise ning tarvitajate ahistamise vastu kujuneb küll raskeks, aga kindlasti huvitavaks ja võidukaks. Tule kaasa! Head lugemist!

— Madis Masing, MTÜ Eesti Kanepiliit asutaja ja juhatuse liige, Tartu kogukonnaklubi Džungel eestvedaja (PS. Vaata/kuula ka Madise loengut “Kanepi 12 nägu” Telegrami konverentsil)

 

Kas rasedad peaksid kanepit suitsetama/pruukima?

Emakasisesed kannabinoidid ja inimelu algus

“Kas sa tahad, et rasedad naised suitsetaksid kanepit?“ See küsimus jäi toas (ja minu peas) hetkeks kõlama. Ja vastus on ebakindel “jah“ – kuid kahtlemiseks annab põhjust sõna “suitsetamine“.

Ma esitan parema küsimuse: “Kas sa tahad, et rasedad naised pruugiksid kannabinoide?“ Vastus võib teid üllatada, kuid teema on eksimiseks liiga tõsine – ükskõik, millised ka poleks kellegi väär-arusaamad. Värsked teadusuuringud kinnitavad nimelt uut teooriat: kannabinoididel on terve ja eduka raseduse juures väga oluline roll.

Esiteks pole olemas sellist asja nagu ravimitevaba rasedus. Lapse tegemine on keemilis-bioloogiline nähtus, millega kõik täiskasvanud on mingil määral tuttavad. Me teame, et rakud jagunevad, elundid kasvavad, kehaosad saavutavad küpsuse, järgneb sünnitus – aga viljakuse mõistatus püsib.

Kuid üks viljakuse aspektidest on siiski saladuseloori minetamas. Vanderbilti ülikooli pediaatriateaduskonna 2006. aastal avaldatud aruanne nimetas endokannabinoide üha olulisemaks teemaks naiste viljakuse vallas. Mis tingis sellised kiidusõnad? Põhjuseks oli nende avastus, “kannabinoidandurite“ mehhanism, mis mõjutab eluliselt tähtsaid arenguetappe raseduse algusjärgus.

Rasedus tekitab organismis stressi. Stressi moduleerimiseks hakkab EKS tootma endokannabinoide, meie organismi n-ö kiirabi. Selle terminiga pean ma silmas nähtust, mida Vanderbilti uurijad nimetasid „endokannabinoidide signaalivahetuseks loote kinnitumiseelse arengu ja aktivatsiooni ajal“. Üks esimesi asju, mida viljastatud embrüo peab tegema, on kinnituda emaka seinale. Ilma nabanööri moodustavale emakaseinale kinnitumata rasedust ei teki. Siinkohal tulevadki mängu kannabinoidid: et embrüo saaks emaka siseseinale kinnituda, on tarvis kindlat kogust üht konkreetset kannabinoidi, mida nimetatakse anandamiidiks. See kannabinoid kasutab blastotsüsti (viljastatud munaraku) küljes paiknevaid CB1-retseptoreid – sama tüüpi retseptoreid, mida kasutab taimne kannabinoid THC. Vanderbilti teadlaste uurimus näitab, et kui anandamiidi pole piisavalt (või kui seda on liiga palju), ei kinnitu embrüo emakaseinale. Allpool on esitatud Vanderbilti töörühma koostatud joonis7:

joonis

Vanderbilti teadlaste uurimus näitab, kuidas viljastatud munarakk sõltub EKSi toimimisest ja konkreetselt endokannabinoidist anandamiidist ning CB1-retseptorist. Kenamas ja vähem teaduslikus kõnepruugis võiks öelda, et elas/oli kord imik nimega Publius. Ja enne kui minust sai imik, isegi enne, kui olin loode või üldse miski, oli olemas üks seemnerakk, mis minu valmistamises osales – kõige väiksem rakk inimorganismis, mis suutis ujuda kiirusega vaid kolm millimeetrit minutis. Ja sel rakul oli pikk-pikk tee minna. Viljastumisteekond algab ühes elundis ja liigub sealt järgmisse – munanditest tuppe, sealt edasi läbi emakakaela emakasse ja munajuhasse, kus kõige väiksem inimrakk ühineb kõige suuremaga – minu ema munarakuga. Ning seemnerakk ja munarakk kohtuvad ja ülejäänu on juba…

Ei, sellega lugu ei lõpe. Kuni viljastatud munarakk end millegi, praegusel juhul emakaseina külge ei kinnita, pole rasedust, on vaid viljastatud munarakk. Sellepärast ongi Vanderbilti ülikooli uurimus oluline. See näitab suunda murrangule meie arusaamades kanepi ja selles sisalduvate kannabinoidide kohta. Näiteks on viljastatud munarakk kannabinoidsõltuv. Munarakk, selle elujõulisus ja sünnitusega lõppeva raseduse algus sõltuvad heas korras EKSist. Teatud hulga CB1-retseptorite aktiveerimine, et viljastatud munarakk saaks emakaseinale kinnituda, nõuab teatud hulka kannabinoide. Säärane protsess saab võimalikuks tänu sellele, et blastotsüsti ehk viljastatud munaraku pinnal leidub CB1-retseptoreid ja endomeetriumi ehk emaka siseseina pinnal kannabinoidi nimega anandamiid.

Kannabinoidid pole osalised mitte üksnes organismi kõige esimestes reaktsioonides viljastumisele, vaid ka raseduse muude aspektide juures. Ameerika sünnitus- ja naistearstide erialaajakirjas American Journal of Obstetrics and Gynecology 2004. aastal ilmunud uurimuse kokkuvõttes seisab: “Nii kehasisesed kui ka -välised kannabinoidid avaldavad raseda emakalihaskestale tugevat ja vahetut lõdvestavat mõju, mida vahendavad CB1-retseptorid.“ See tähendab, et kannabinoidid moduleerivad ka emaka keskmist kihti, emakalihaskesta ehk müomeetriumi. Ei maksa unustada, et neid emakas leiduvaid CB1-retseptoreid aktiveerivad lisaks ndokannabinoididele ka taimsed ja sünteetilised kannabinoidid.

Teine, samuti 2004. aastal ilmunud aruanne näitas, et lisaks viljastumisele aktiveerivad endokannabinoidid suud liikuma panevaid lihaseid, mida vastsündinud hiired vajavad emapiima imemiseks, mis on igati loogiline, kuna rinnapiim sisaldab endokannabinoide. Sama 2004. aasta uurimus ütleb: “Anandamiid avaldab sünnitusjärgselt arenevale ajule neuroprotektiivset mõju.“ Ja need kõik on muidugi värsked uudised, eks? Kaugel sellest. Juba neliteist aastat tagasi, 1995. aastal8 tehti hiirtega laboratoorseid katseid, mis näitasid, et imetajate endokannabinoidsüsteem osaleb emakasiseses signaalivahetuses.

Kordame üle: blastotsüsti ehk viljastatud munaraku pinnal asuvad kannabinoidiretseptorid, mistõttu sõltub munaraku kinnitumine kannabinoididest. Oleme ka teada saanud, et nii raseduse jooksul kui ka imetamise ajal pakub EKS leevendust emale, lootele ja imikule, kaitstes lisaks nende närvisüsteemi. See on üsna tähtis asi, piisavalt tähtis, et kaotada süüdistused, hirm, häbi, kõhklused ja tõrjuv suhtumine seoses kanepikasutamisega endokannabinoidsüsteemi moduleerimiseks enne rasedust, raseduse ajal ja pärast rasedust – sest loodus tuli selle peale ammu enne meid.

Ning ei, rasedad ei pea kannabinoidide manustamiseks pläru suitsetama. Kannabinoidide pruukimiseks on paremaid viise. Lihtsamalt öeldes võivad lapseootel naised ja värsked emad lisada kannabinoide küpsetistele või tarvitada muul neile sobival kujul. Võtmesõna on kahjuvähendus. Võimalik, et tulevikus pole naise EKSi seisund ning selle mõjud lootele ja lapsele enam mitte “marihuaana suitsetamise“ teemal paanikakülvamise, vaid teaduspõhise rasedusmeditsiini pärusmaa. Tulevikus võivad lapseootel emad oma arstilt küsida: “Kuidas mu anandamiiditase on? Kas liiga kõrge või liiga madal?“. Veelgi tõenäolisem on, et arstid küsivad emadelt: “Kas te olete täna juba kanepikooki söönud?“

 

Publius (2009)

Raamatu autorid valisid oma pseudonüümiks Publiuse kui kuulsa Antiik-Rooma vabariiklase ja vabaduse kaitsja. Sama pseudonüümi kasutasid ka Ameerika Ühendriikide nn asutavad isad Madison, Jay ja Hamilton 18. sajandi lõpus, kui avaldasid mõjuka esseedekogu “The Federalist Papers“.

 

Otsinguterminid

Emakasisesed kannabinoidid (uterine cannabinoids); anandamiid (anandamide); CB1-retseptorid (CB1 receptors); närvirakke kaitsvad ehk neuroprotektiivsed kannabinoidid (neuroprotection cannabinoids); rinnapiim (prolaktiin, oksütotsiin ja kannabinoidid) (breast milk [prolactin, oxytocin and cannabinoids]); Kristen Peskuski; Ester Fride (1953–2010).

 

Uurimused ja valitud allikad

2009: A. Langer-Gould jt, Exclusive breastfeeding and the risk of postpartum relapses in women with multiple sclerosis, Archives of Neurology, august 2009:66(8):958–63.

2008: E. Fride, Multiple roles for the endocannabinoid system during the earliest stages of life: pre-and post-natal development, Endocrinology, mai 2008:20, lisa 1:75–81.

2007: P. Berghuis jt, Hardwiring the brain: endocannabinoids shape neuronal connectivity, mai 2007:316(5828):1212–6.

2007: T. Harkany jt, The emerging functions of endocannabinoid signaling during CNS development, Trends in Pharmacological Sciences, veebruar 2007:28(2):83–92.

2006: H. Wang jt, Endocannabinoid signaling directs periimplantation events, American Association of Pharmaceutical Scientists, 2006:8(2):425–32.

2004: E. Fride, The endocannabinoid-CB(1) receptor system in pre-and postnatal life, European Journal of Pharmacology, oktoober 2004:500(1–3):289–97.

2004: M. Dennedy jt, Cannabinoids and the human uterus during pregnancy, American Journal of Obstetrics and Gynecology, jaanuar 2004:190(1):2–9.

2001: B. Paria jt, Dysregulated cannabinoid signaling disrupts uterine receptivity for embryo implantation, Biological Chemistry, juuni 2001:276(23):20523–8.

1995: S. Das jt, Cannabinoid ligand-receptor signaling in the mouse uterus, Proceedings of the National Academy of Sciences USA, mai 1995:92(10):4332–6.

1994: M. Dreher jt, Prenatal marijuana exposure and neonatal outcomes in Jamaica: an ethnographic study, Pediatrics – American Academy of Pediatrics, veebruar 1994:93(2)254–60.

7 Allikaviide: Endocannabinoid signaling directs peri-implantation events, AAPS J, Wang H.,

Xie H. ja Dey S. K., Pediatrics Vanderbilt University, 2006. http://www.aapsj.org

8 Essee on kirjutatud 2009. aastal; 2015. aastaks on viidatud katsetest möödas juba 20 aastat.

 

Allikas: “Kodaniku kanepilugemik“ (Mondegreen, 2015)

 

Toimetas Mariann Joonas