Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Põnevad uurimistulemused maailma kõige kuulsama “supertoidu” kohta

21. veebruar 2013 kell 9:08



chlorella-foto

Klorella on ainuraksest maheveevetikast toodetud superfood ehk nn supertoiduaine, mida peetakse kõige levinumaks ja kõige kasulikumaks. Uudisteportaal Natural News korraldas testimise, kui puhas on see toiduaine saasteainetest ning avaldas põhjaliku artikli uuringu tulemustest.

 

 

Testi idee sai alguse sellest, et loodavas tootesarjas sooviti müüa muu hulgas ka klorellat. Kuna aga liiguvad jutud, et see nn supertoiduaine on tihti saastunud raskemetallide, pestitsiidide ja isegi ravimite jääkproduktidega, otsustati läbi viia laboratoorsed uuringud erinevatest allikatest pärit klorellale, et selgitada välja, kas juttudel on ka tõepõhi all.

Laboratooriumilt telliti testid alumiiniumi, arseeni, kaadmiumi, plii ja elavhõbeda sisalduse kohta klorella proovides, mis olid pakendatud ilma tootja märgistuseta. Algselt sooviti testida 17 erinevat proovi, kuid selgus, et osa erinevate nimede all müüdavast klorellast pärineb samast allikast, nii et lõpuks testiti kümnest erinevast allikast pärit proove – nendest kolm olid pärit Hiinast, kolm Taiwanist, kolm Jaapanist ning üks Koreast.

 

 

Uurimistulemused üldistati kümneks punktiks

 

  • · Märgatavaid elavhõbedajääke ei leitud mitte ühestki testitud klorella proovist.
    See leid oli uurijatele veidi üllatav, kuna organismis seostub klorella elavhõbedaga väga hästi, mille tõttu eeldati, et keskkonnamõjudele avatud kasvatusest saadud klorellas võiks leiduda elavhõbedat.

 

  • · Hiinast pärit klorella on kõige saastatum.
    Hiina tootjatelt saadud klorellas leiti rohkem raskemetallijääke kui teistes maades kasvatatud tooraines. Proovid näitasid alumiiniumi, kaadmiumi, plii ja arseeni jääke. Võttes arvesse seda, et klorellat tarbitakse tihti eesmärgil keha raskemetallidest puhastada, ei ole mõistlik neid sama toiduainega juurde süüa. Selle leiu juures osutus häirivaks see, et kuna Hiinast tulev klorella on kõige odavam, siis lubab selle kasutamine toidulisandi tootmisel kõige suuremat kasumimarginaali, mistõttu on turul väga palju Hiina klorellat.

 

  • · Isegi “mahetunnustusega” Hiina klorella on rohkem saastatud kui mittemahe tooraine teistest maadest.

Kõige kõrgem alumiiniumisisaldus leitigi just Hiinast pärit maheklorellast. Põhjuseks tuuakse, et mahesertifikaat kajastab tootmisprotsessi, mitte lõpp-produkti. Kuid mahetootmine tugevalt saastatud keskkonnas toob tahes-tahtmata kaasa lõpp-produkti saastatuse. See on oluline vahe, sest inimesed arvavad tavaliselt, et “mahe” on kindlasti ka puhas. Kuid selle toiduaine puhul on sertifikaadist olulisem päritolumaa.

 

  • · Kõige puhtam on Taiwanist pärit klorella, mida USA-s ei müüda peaaegu üldse, sest see on kõige kallim.

Välitingimustes kasvatatud klorellast on Taiwanist pärit tooraine kindlasti kõige puhtam. Kolmest tootjast ühel on ka mahesertifikaat, kuid USA-s tema toodangut kõrge hinna tõttu ei turustata. Tolle toote puhul rõhutatakse seda, et tegemist on loodusliku päikesevalguse all kasvanud vetikatega, mis tõstab selle toitainete sisaldust. Kuna Taivanis toodetakse klorellat puhastes maapiirkondades, siis on see igal pool mujal kasvanud toorainega võrreldes kõige madalama saasteainete sisaldusega.

 

  • · Jaapanist pärit klorella on puhtam kui Hiina oma ning saastatum kui Taiwanist pärit klorella.

Jaapanist pärit tooraine alumiiniumisisalduseks mõõdeti kaks korda kõrgem näit kui Taiwanist pärit tootel, kuid see oli siiski pool sellest, mida sisaldas Hiinast pärit toode. Jaapanist pärit klorella ei ole enam turul usaldusväärne pärast 2011. aastal toimunud Fukushima tuumakatastroofi. Ostjad pelgavad, et toode on saastunud radiatsiooniga. Kuna selle eksperimendi käigus radiatsiooni ei testitud, siis puudub info, kas sellel hirmul ka tõepõhja all on.

 

  • · Turunduse väitel kõige “puhtam” klorella ei olnud seda sugugi laboratoorse katse andmetel.

Enamikul toodetest, mis väideti olevat kõige “puhtamad” ja “looduslikumad”, ei olnud laboratoorse testi järgi mitte vähimatki korrelatsiooni reaalse saasteainete sisaldusega. Klorella turunduses on väga palju “tühja” infot, mida ei ole võimalik kuidagi tõestada.

 

  • · Mõned tootjad lahjendavad klorellat odavate täiteainetega.

Kõige levinum täiteaine oli kaltsiumkarbonaat.

 

  • · Põhja-Ameerikas ei kasvatata kommertseesmärkidel klorellat.

Kui toode on ka pakendatud USA-s, siis originaalis tuleb see kuskilt mujalt. Kogu tooraine on toodetud Taiwanis, Jaapanis ja Hiinas, väiksemates kogustes imporditakse seda ka Indiast, Indoneesiast ning Euroopast.

 

  • · Klorella kapslid võivad olla 380% kallimad kui tabletid.

Lisaks puudub selle toiduaine puhul jaemüügis tihti seos hinna ja kvaliteedi vahel. Kallim toode ei ole ilmtingimata kvaliteetsem. Hulgimüügis olev odavam tooraine on küll enamasti rohkem saastatud.

 

  • · “Seeditavus” on olulisem kui lõhutud rakukestad

Klorellatööstus on viimase kümne aasta jooksul näinud kõvasti vaeva, et veenda tarbijaid, et lõhutud rakukestadega klorella on kergemini seeduv. Aga kuna rakukestade lõhustamise protsessi jaoks ei ole loodud standardit, siis on see väide kaheldav, sest iga firma kasutab selleks erinevat meetodit erinevate tulemustega. On võimalik, et mõni neist meetoditest (nt kõrge kuumus) vähendab toitainete sisaldust. Samas näiteks on Koreas sisetingimustes toodetud klorella õhemate rakukestadega, kuna ei ole saanud päikesevalgust, mis teeb selle kergemini seeditavaks. Seeditavuse uurimiseks oleks vaja palju suuremaid ressursse ja aega ning see küsimus jääb hetkel lahtiseks.

 

Artiklis on välja toodud, et kuigi alumiiniumisisaldus oli klorella kvaliteedi määramisel oluline indikaator, on ka kõige saastunuma klorella alumiiniumisisaldus vaid murdosa sellest, mis sisaldub meie igapäevatoitudes. Üheks alumiiniumi allikaks meie toidus peetakse nn “keemiapilvi”, mida mingi hullumeelse teaduseksperimendi käigus atmosfääri pihustatakse.

Tegelikult on palju suurem tõenäosus süüa sisse raskemetalle meretoidust kui klorellast. Kõik testitud tooraine proovid sisaldasid jääkaineid lubatud normide piires ning on turvalised. Lisauuringud on vajalikud, et selgitada, kas klorella sisaldab ka pestitsiide ning farmaatsiatööstuse jääkaineid.

Klorella tuntuim kasutusvaldkond on lisaks organismi raskemetallidest puhastamisele ka puhastamine ja kaitse radioaktiivsuse eest. Laboratoorsetes testides on nähtud, et see seob väga tõhusalt lisaks metallidele ning muudele elementidele ka radioaktiivse õnnetuse või rünnaku puhul vabanevaid radioaktiivseid isotoope.

 

 

Allikas: Natural News

 

 

Toimetas Katrin Suik