Sool meie toidulaual – millist eelistada ja kui palju seda süüa

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

7. veebruar 2020 kell 10:59



Sool on meie toidulaual iseenesestmõistetav maitsestaja. Ometi on ka soolasse läbi ajaloo vastuoluliselt suhtutud. Aastasadu peeti soola üliväärtuslikuks aineks, kauplemisel võrdsustati soola kaal kullaga ning soolaga on seotud mitmeid tavasid ja kõnekäände. Moodsa meditsiini arenedes hakati soovitama soola piiramist, levis ütlus, et sool on “valge surm”. Kuid mis siis, kui sool ei ole valge, vaid hoopis roosa või hall? Mille poolest erinevad looduslikud rafineerimata soolad valgest lauasoolast?

 

Alustuseks tasub küsida, kas ja kui palju me soola vajame. See on küsimus, mille kohta leidub arvamusi ühest äärmusest teise. Ühelt poolt leitakse, et sool on meie keha jaoks hädavajalik aine, mis osaleb mitmetes rakutasandil toimuvates protsessides. Seda võiks kinnitada asjaolu, et nii loomad kui ka inimesed ihaldavad soolaseid maitseid. Teiselt poolt leiavad paljud koolkonnad, eelkõige toortoitlased, et sool on ebavajalik ja isegi ohtlik. Ka seda seisukohta on võimalik põhjendada, viidates soola ärritavale toimele ja liigsest soolast põhjustatud tervisekahjustustele.

Soolaga liialdamine on kahtlemata tervisele kahjulik. On hästi teada, et lihtsa rafineeritud lauasoolaga liialdamine võib põhjustada kõrgvererõhktõbe ja südame-veresoonkonna haigusi. Kuid samas, tervisliku toitumise lisana on veidi töötlemata mere- või mäesoola omal kohal. Milline on aga kehale sobiv soola kogus? See on keeruline küsimus, kuna lisaks asjaolule, et iga inimese organismi vajadused erinevad veidi olenevalt vanusest, kehalisest aktiivsuse

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt