Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Soolestiku mikrofloora parandamine aitab leevendada autismi

27. detsember 2013 kell 15:15



autistic_child_bacteria635Kasulikud soolestikubakterid ründavad patogeene, toodavad B-grupi vitamiine ja K-vitamiini ning toimivad isegi vähivastaselt. Värske uuring, mis avaldati ajakirjas Cell, toetab arusaama, et soolestikus elavad bakterid mõjutavad seda, mis meie peas toimub. Ning mis veel olulisem, see uuring näitab, et autismispektrihäired on võimalik leevendada spetsiifiliste probiootikumide abil.

 

Paljude neuropsühhiaatriliste häirete puhul nagu autism, depressioon ja söömishäired on välja pakutud ideed, et need on väga tugevalt sõltuvad aju-soolestiku seostest.

Probiootikumid ehk kasulikud bakterid muudavad kahjutuks toksiine tootvad roisubakterid. Kui soolestikus valitsevad peamiselt kahjulikud bakterid, siis ei toodeta kehale vajalikke vitamiine ja ensüüme ning toodetavate kahjulike ainete tõusnud tase hakkab põhjustama vähki, maksa- ja neeruhaigusi, kõrgvererõhktõbe, südame-veresoonkonna haigusi ning ebanormaalset immuunvastust.

Kahjulikud bakterid saavad võimaluse vohada mitmete mõjurite toimel, näiteks sooleperistaltika häired (kõhukinnisus), magu või soolestikku hõlmavad kirurgilised protseduurid, maksa- või neeruhaigused, aneemia, vähk, kiiritus või antibiootikumid, kemoteraapia, immuunsüsteemi häired, emotsionaalne stress, halb toitumine ja vananemine.

 

Korrelatiivne seos soolestikubakterite ja autismispektri häire vahel

Uuringus, mida juhtis Elaine Hsiao California tehnoloogiainstituudist (California Institute of Technology) vaadeldi hiirte peal, milline on erinevus autismispektrilaadse käitumishäirega hiirepoegade soolestiku mikrofloora võrreldes kontrollgrupiga. Käitumishäire tekitati loomadele kunstlikult, kasutades emastel hiirtel tiinuse ajal spetsiaalset mõjutavat tehnoloogiat. Leiti, et autismispektrihäire puhul on soolestikubakterite kooslus oluliselt erinev ning kui neile hiirtele anda immuunsüsteemi toetavat bakterit Bacteriodes fragilis, siis nende käitumishäire sümptomid taandusid.

Sellest uuringust loodetakse kasu edasistel uuringutel selle kohta, kuidas inimestel autismispektri häireid probiootikumide abil leevendada. Uuringus rõhutati, et mikrofloora ei põhjusta autismi, kuid on olemas korrelatiivne seos bakterikoosluse autismi sümptomite vahel, mida annab mõjutada sel moel, et sümptomid vähenevad. Autismispektrihäirega lastel on väga sageli ka probleemid seedesüsteemis ning paljud eksperdid on viidanud gluteeni ja kaseiini (teravilja- ja piimavalk) mõjule autismi väljaarenemises. Arvatakse, et selle põhjustab gluteeni ja kaseiini mõju soolestiku mikrofloorale.

 

Soolestikubakterite funktsioonid kehas

Need miljardid mikroobid, mis inimese keha enda koduks peavad, mõjutavad meie tervist väga mitmel tasandil ning närvisüsteemi kaudu mõjutavad need ka inimese tajusid, emotsioone ja vaimset tervist. Regulaarne probiootikumide tarbimine kas hapendatud toitude või kvaliteetsete toidulisandite kujul aitab toetada kehas mitmeid funktsioone – nii füüsilisi kui ka vaimseid. Need aitavad toime tulla kehasse sattunud haigusetekitajate ja isegi antibiootikumidele resistentsete bakteritega ning pärmseenega. Kasulikud bakterid toodavad B-grupi vitamiine ja K-vitamiini, toidu lõhustamiseks vajalikke ensüüme, ennetavad vähki, parandavad soolestiku tööd ning naha välimust (nahaprobleemid peegeldavad sageli tasakaalu puudumist soolestikus), kaitsevad keskkonnasaaste ja kiirguse eest, tasakaalustavad keha hormonaalset süsteemi.

 

Allikad: Prevent Disease 1, Cell, Prevent Disease 2

Foto: preventdisease.com

 

Toimetas Katrin Suik