X

10 eurot =

Ajatu: Uurimus – suveajale üleminek kahjustab tervist ja majandust

28. märts 2017 kell 7:44



europe-start-dst2011.png

Kuidas olete vastse kellakeeramisega toime tulnud teie? Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 4. aprillil 2014.

Kaks korda aastas kellakeeramine on mõnede arvates hea võimalus päevavalgust paremini ära kasutada, aga teiste jaoks tüütu kohustus. Kuid juba aastaid on räägitud sellest, et kellakeeramise komme võib pikas plaanis olla tervist kahjustava toimega. Tund uneaega, mille kellakeeramisega kaotad või võidad, võib olla keha loomulike rütmide jaoks kahjulikum, kui me arvame. Ühe uuringu kohaselt suurendab kevadine suveajale üleminek südameinfarktide esinemissagedust.

 

Uuring, mis avaldati märtsi lõpus teadusajakirjas Open Heart, vaatles aastatel 2010–2013 Michigani haiglate statistilist infot. Keskmiselt võetakse seal piirkonnas igal esmaspäeval vastu 32 patsienti südameinfarkti kaebustega. Kuid vahetult peale kevadist kellakeeramist saabuval esmaspäeval võetakse vastu keskmiselt 25% rohkem südameinfarktiga patsiente. Kuid kogu aasta lõikes see südameinfarktide esinemissagedust ei tõsta, sest huvitaval kombel langeb sügisel vahetult pärast kella tagasi keeramist südameinfarktiga patsientide hulk 21% võrra.

Keskmine südameinfarktide hulk nädala lõikes ei muutunud, kuid need sagenesid vahetult pärast kellakeeramist. See võib tähendada seda, et inimestel, kes on juba südameinfarkti riskigrupis, suureneb infarkti risk peale järsku ajamuutust. Miks suveajale üleminek seda veelgi suurendab, on teadmata, kuid teadlased pakuvad välja, et see on kombinatsioon uue töönädala alguse stressist ning une-ärkveloleku tsükli järsust muutusest. Kevadel tähendab see esmaspäeva hommikul tund aega vähem und, kuid kumulatiivselt toob unerütmi häirumine kaasa palju suurema unepuuduse.

 

Kas suveaeg on seda väärt?

On välja arvutatud, et suveajale üleminekul on otsene rahaline kadu töötajate langenud töövõimekuse kaudu kellakeeramise päevadel. Suveajale minnakse (Eestis) ööl vastu märtsikuu viimast pühapäeva ning kell keeratakse tagasi ööl vastu oktoobril viimast pühapäeva. Eelkõige on probleemne kevadine kellakeeramine, kuna selle tõttu kaotame uneaega.

Suveajale üleminekut hakati rakendama I maailmasõja ajal selleks, et vähendada energiakulutusi. Esimene selle kombe edendaja oli Benjamin Franklin aastal 1784, kuna märgati, et inimesed põletasid õhtuti rohkem küünlaid ja magasid hommikuti üle koiduaja. Tõstes suvel aega tunni võrra edasi, põletavad inimesed vähem küünlaid ning ei kaotaks hommikust päikesevalgust. Vaidlus selle üle, kas suveajale üleminek säästab energiat, kestab siiani, kuid märgid selle kohta, et see mõjutab meie tervist ja majandust, on ilmselged.

Suveajale ülemineku majanduslik kahju võib ainuüksi USA-s ulatuda kuni 434 miljonile dollarile – see number hõlmab endas hinnangut tervisemõjude ja kaotatud tööviljakuse kohta. Teiste arvutuste kohaselt võib see number ulatuda isegi 2 miljardile dollarile aastas.

 

Rohkem liiklusõnnetusi, tööõnnetusi ja suitsiide

Uuele ajale üleminek häirib uneharjumusi nii kevadel kui ka sügisel – sügisel on eelkõige raskusi hilisema magamamineku kellaajaga. Kevadeti kahaneb uneaeg ning halveneb üldine une kvaliteet. See loomulikult vähendab tööviljakust ja suurendab lihtsalt tööl raisku lastud aja hulka.

Suveajal on üldiselt vähem raskeid liiklusõnnetusi, kuna valdavalt on liiklemise ajal valge ja teeolud paremad. Kuid esimesel esmaspäeval pärast suveajale üleminekut on liiklusõnnetusi pigem rohkem – unised inimesed, kes hämaras tööle sõidavad, teevad liiklusõnnetusi suurema tõenäosusega. Üldist liiklusõnnetuste hulka vähendaks see, kui jääksime aasta ringi suveaja peale, nagu kirjutatakse 2004. aastal avaldatud uuringus teadusajakirjas Accident Analysis & Prevention.

Ka kaevandustöölistest tehtud uuring näitab, et raskeid tööõnnetusi juhtub sagedamini just vahetult peale suveajale üleminekut. Austraalia teadlased on leidnud, et esimestel nädalatel pärast kevadist kellakeeramist tõuseb enesetappude hulk. Kellakeeramisel võib olla ka mõju kognitiivsele funktsioonile. 2011. aastal ajakirjas Journal of Neuroscience, Psychology, and Economics avaldatud uuring näitas, et maakondades, kus mindi suveajale üle, olid SAT testide tulemused 2% madalamad kui seal, kus seda ei tehtud.

 

Õhtuseid inimesi mõjutab kellekeeramine rohkem

Suveajale üleminek mõjutab meie keha sisemist ööpäevarütmi, mis reguleerib seda, kui värskena ennast tunneme, millal uniseks jääme, millal tunneme nälga ja milline on hormoonide tootmise rütm kehas. Valgus reguleerib seda, kui palju kehas toodetakse und reguleeriva toimega melatoniini. Samal moel, nagu üle ajavööndite lendamine lööb meie kehakella segamini, teeb seda ka suveajale üleminek. See vähendab keskendumisvõimet, mälu ja töövõimet samamoodi, nagu seda teeb mis tahes põhjusel tekkinud väsimus ja kurnatus.

Kellakeeramine mõjutab rohkem öökulli-tüüpi inimesi. Mõne jaoks võib normaalse ööpäevarütmi taastumine aega võtta nädalaid, teised saavad sellest üle paari päevaga. Taastumist mõjutavad mitmed asjaolud. Kui sa oled üldiselt hästi puhanud, siis piisab sellest, kui lähed peale ajamuutust lihtsalt varem magama. Kui aga olid juba enne unepuuduses, siis mõjutab kellakeeramine sind rohkem. Olukorda halvendavad alkohol ja kofeiin.

 

Kuidas ööpäevarütmi taastada

Sisemise kella kohanemisele saab kaasa aidata keskkonna, käitumise ja vajadusel looduslike ravimite abil. Kõige olulisem bioloogilise kella reguleerija on päevavalgus. Kellakeeramise järel on eriti oluline püüda võimalikult palju viibida päeval õues ja vältida eredas valguses viibimist, kui väljas on pime. Loo endale head une-eelsed harjumused: loobu kofeiinist ja alkoholist õhtuti, ära tee trenni mõned tunnid enne magamaminekut. Tekita meeldivad lõõgastavad rituaalid enne magamist ning varu vajadusel silmamask või kõrvatropid, et tagada endale segamatu uni.

Iga päev ühel ajal magamaminek ja ärkamine aitab ööpäevarütmi paremini taastada. Kuigi on vähe tõendusmaterjali, et toitumine und mõjutab, on praktika näidanud, et kerge süsivesikutest koosnev õhtusöök aitab sageli kergemini uinuda. Igasuguste ravimite võtmine unerütmi taastamiseks peaks olema viimane valik, aga kui teisiti ei saa, siis tasub alustuseks proovida taimseid looduslikku päritolu unetablette.

 

Allikad: CBS News, Cardiosource.org, Open Heart, Business Insider, Sleep Better, Science Direct, Web Med, LA Times

Foto: timeanddate.com

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.