Charles Darwin oli veendunud, et oivaliste vaimsete võimete taga pole enamasti pärilikkus, vaid hoopis innukus ja raske töö. Hämmastava arvutusoskusega noore kuubalase aju uurimine tundub seda teooriat kinnitavat, vahendab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

Inglise Sussexi ülikooli neuroteadlased uurisid ajukuvamise abil Kuuba päritolu “inimarvutit” Yusnier Vierat, kelle nimel on omapärane maailmarekord: mees suudab viimase neljasaja aasta iga daatumi puhul öelda, mis nädalapäev see oli. Vastuse annab ta vähem kui sekundiga. Sarnaseid võimeid esineb tihti ka autistlikel inimestel, kuid nemad ei suuda selgitada, kuidas nad õige vastuseni jõuavad.

Viera pole autist. Ta suudab selgitada, kuidas ta arvutusi teeb ja õpetab oma võtteid teistele. Katse ajal lahendas Viera nii talle tuttavaid kui ka täiesti uusi matemaatilisi ülesandeid. Selgus, et tema aju töötas enamasti täiesti tavapärasel viisil. Viera suudab oma arvutuskiirust suurendada, säilitades osa infot pikaajalises mälus.

Tundmatu arvutusülesande puhul hakkas mehe ajus tööle ka otsmikusagar, mis aitab otsuseid vastu võtta. See toetas Viera ütlust, et tundmatute probleemide lahendamisel peab ta tegema lisapingutusi. Selliste ülesannete puhul andis ta pisut vähem õigeid vastuseid ja lahendas probleeme natuke aeglasemalt.

Viera puhul on selge, et tema oskuste taga on pikaajaline harjutamine ja kõrge motivatsioon. Uurijad järeldasid, et suur osa hämmastavana tunduvast arvutusvõimest võib olla treenitav.

Vaata videot, milles Yusnier Viera näitab oma oskusi:

Allikad: Novaator, Plos One

Foto: greenfork.info

Toimetas Ksenia Kask