X

10 eurot =

Harvardi üle 75 aasta kestnud uuring: Mis on pikaajalise õnne ja eluga rahulolu võti?

7. august 2017 kell 18:02



pilt1Mis teeb meid õnnelikuks ja hoiab tervena? Kuidas investeerida täna sellesse, et saaksime aastakümnete pärast rahulolevalt nentida, et elu on olnud hea? Paljud hindavad noores eas olulisteks eesmärkideks rikkuse, kuulsuse ja tööalase edu saavutamist. Meile öeldakse, et „tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus“. Maailma pikima teadusuuringu läbiviijad aga kinnitavad, et kõige olulisem tegur, mis tagab meile õnneliku elu, on lähisuhted ja nende kvaliteet.

 

Harvardi ülikooli teadlased on juba üle 75 aasta järjest läbi viinud uurimust, milles püütakse lähemale jõuda suuremat osa inimesi vaevava küsimuse vastusele – kuidas olla õnnelik ja mis tagab (elu)terve vananemise? 1938. aastal alguse saanud teadusuuring Study of Adult Development (täiskasvanuea arengu uuring) koosneb kahest paralleelselt jooksvast uuringust. The Grant Study kaasas 268 vaimselt ja füüsiliselt tervet Harvardi kolledži üliõpilast ning The Glueck Study jälgis 456-t Bostoni vaesematest piirkondadest valitut noort. Alguses väljavalitud 724 mehest on tänaseks elus veel 60, kes on juba 90. eluaastates ja neile saadetakse ikka veel iga kahe aasta tagant küsitlusankeet.

 

Tegu on maailma ühe mahukaima uuringuga

Sedalaadi uuringud ei kesta tavaliselt väga pikka aega. Kas langeb liiga palju osalejaid välja, lõpeb rahastus, teadlaste huvid muutuvad või ei ole kedagi, kes vanemate lahkunud kolleegide töö üle võtaks. Seda uuringut on aga suudetud elus hoida tänu sellele, et mitu põlvkonda teadlasi on järjest teatepulga üle võtnud ja tööd jätkanud.

Tegemist on väga mahuka uuringuga. Aasta-aastalt küsitleti osalevaid mehi nii tervise, töö kui ka eraelu osas. Teadlased hindasid osalejate IQ-taset, isiksusetüüpi ja harjumusi. Lisaks rääkisid teadlased nende peredega ja vaatasid läbi terviseinfot. Need mehed kasvasid üles ja suundusid väga erinevatele elualadele ning elasid väga erinevat elu. Mida sellest ääretult mahukast uurimusest on järeldatud?

Uuringu praegune, järjekorras neljas juht, Harvardi kliinilise psühhiaatria professor Robert Waldinger ütleb selle aasta alguses peetud TED konverentsi kõnes: „Selgeim sõnum, mida me sellest uuringust saame, on järgmine: head suhted hoiavad meid õnnelike ja tervetena.“ Õnnelikkuse võti ei ole jõukus ega kuulsus – rahuldust pakkuva elu saladus seisneb kvaliteetsetes lähisuhetes.

 

Kolm olulisemat järeldust: lähisuhted on õnnelikkuse võti

Waldinger toob välja tema arvates kolm kõige olulisemat järeldust.

  1. Inimestega seotus on meie jaoks väga hea, üksildusel aga on vastupidine mõju. Inimesed, kellel on loodud suhted pereliikmete, sõprade ja kogukonnaga, on õnnelikumad, kehaliselt tervemad ja elavad pikemalt kui vähem seotud inimesed. Isoleeritud ja end üksildasena tundvad inimesed on õnnetumad, nende tervis hakkab varasemas eas halvenema ning nende eluiga on lühem.
  1. Suhete puhul on kvaliteet olulisem kui kvantiteet. See ei ole määrav, kui palju inimesi sa enda sõpradeks loed või kas sul on partner – oluline on nende lähisuhete kvaliteet. Pidevalt tülide keskel elamine on tervisele väga kahjulik. Väga keerulises abielusuhtes elamine on pikas plaanis nii vaimset kui ka füüsilist tervist enam kahjustav kui lahutamine. Uuring näitas, et 50-aastaste puhul ei määranud nende edasist elu mitte nende vere kolesteroolitase, vaid see, kui rahulolevad olid nad oma lähisuhete osas. Emotsionaalne valu võimendab kehalist valu, samas kui head lähisuhted aitasid paremini vastu pidada kehalistele probleemidele.
  1. Head lähisuhted mõjutavad nii vaimu kui ka keha. Uuring näitas, et heas turvalises lähisuhtes olevatel inimestel oli 80. eluaastates parem mälu kui neil, kes tundsid, et ei saa oma partneri peale loota.

 

Võtmetegurid, mis määravad õnneliku või õnnetu elu

Seda sama uuringut enam kui kolm aastakümmet juhtinud George Vaillant avaldas 2012. aastal selle tulemuste kohta raamatu „Triumphs of Experience“ („Kogemuse triumfid“), milles tõi välja tema arvates kõige olulisemaks peetavad võtmetegurid, mis määravad õnneliku või õnnetu elu.

  • Alkoholism on väga hävitava toimega. Uuringu kohaselt on lahutuste peamiseks põhjuseks probleemid alkoholiga. Selle liigtarbimisega kaasnevad sageli neuroosid ja depressioon. Alkohol ja sellega sageli kaasnev suitsetamine on olulised varasema surma põhjustajad.
  • Majanduslik edu sõltub rohkem soojadest suhetest kui intelligentsist. Need, kes hindasid uuringu põhjal oma lähisuhteid headeks, teenisid keskmiselt 141 000 dollarit aastas enam kui need, kes oma lähisuhteid nii soojades toonides ei kirjeldanud. Samas ei olnud olulist korrelatsiooni keskmisest kõrgema IQ ja kõrgema sissetuleku vahel.
  • Poliitilised vaated on korrelatsioonis intiimsuhetega. Liberaalsemate vaadetega inimestel jätkus aktiivne seksuaalelu ka vanemas eas, konservatiivsemate vaadetega inimestel lõppes see keskmiselt 68 aasta vanuses.
  • Lapseeas kogetud lähedus emaga mõjutab inimesi pikalt veel täiskasvanueas. Soojade ja hoolitsevate emadega kasvanud mehed olid edukamad tööalaselt ning neil oli väiksem tõenäosus vanemas eas dementsuse väljaarenemiseks. Isegi 75 aasta vanuselt mõjutas inimeste hinnangut nende elukvaliteedile see, kui head olid lapseeas nende suhted emaga.
  • Ka isa roll lapsepõlves on oluline tegur hilisemas elus õnnelik olemiseks. Soojad suhted isaga lapseeas tõid kaasa vähem ärevusega seotud probleeme, suurema rahulolu puhkustega ja üldise eluga rahulolu täiskasvanuna.

Need tõed ei ole midagi uut. Aga miks me oleme nii varmad neid ammu teada olevaid ideid unustama? Inimestena tahaksime lihtsaid ja kiireid lahendusi, mis meie elu kohe õnnelikuks teevad. Suhted on keerulised, töömahukad ja pikaajalised. Pere eest hoolitsemises ei ole midagi seksikat ega glamuurset. Ometi on elu teises pooles õnnelikumad just need inimesed, kes on valinud enda prioriteediks pere ja lähedased suhted. Vaillanti kokkuvõtet uurimuse tulemusest saab ümber sõnastada väga lihtsalt: õnn on armastus.

 

Õnnelik olemine on valik

Kõik meie elus on valik – teadlik või ebateadlik. Sama kehtib ka õnnelikkuse kohta. Kui me otsustame, et oleme õnnelikud, siis ei saa mitte keegi meilt seda ära võtta, olenemata sellest, millised on välised tegurid meie elus.

Üle maailma ärijuhte koolitav George Brandt kirjutab väljaandes The Forbes, et õnn tuleneb sellest, kui me valime olla õnnelikud, tehes just seda, mis parasjagu käsil, tugevdades oma lähisuhteid ja hoolitsedes iseenda eest nii kehaliselt, emotsionaalselt kui ka majanduslikult.

Brandt soovitab silmas pidada kolme lihtsat ja praktilist eesmärki, mis aitavad meil püsida motiveeritud ja rahulolevad.

  1. Tee teisele head. Panusta aega enda lähisuhetele ja ära unusta ka vabatahtlikku panustamist ühiskonda.
  1. Tee asju, milles sa hea oled. Veeda rohkem aega, tehes seda, mis sul hästi välja tuleb ja vähem aega, tegeledes sellega, mida sa nii hästi ei oska.
  1. Tee endale head. Hoolitse iseenda eest, sinu tervis ja heaolu ning töö- ja eraelu tasakaal on olulised. Saad teistele pakkuda ainult siis, kui sinu enda „klaas on täis“.

Lähisuhete hoidmisse panustamist ei saa edasi lükata. Kui sa lubad endale, et võtad pere jaoks rohkem aega siis, kui üks või teine karjäärialane eesmärk on saavutatud, võib juhtuda, et ühel päeval ei ole sul enam peret, kelle jaoks aega võtta. Lähisuhete hoidmine ei ole keeruline – piisab väikestest muutustest enda elus. Võta ekraaniaja asemel hoopis näost näkku suhtlemise aega. Värskenda kulunud suhet sellega, et hakkate koos tegelema mõne uue hobiga. Püüa luua uus sild pereliikmega, kellega on suhted katkenud. Lähedased ja kvaliteetsed suhted on parim investeering õnneliku ja terve elu jaoks.

 

Allikad: GoodNet, TED, Wikipedia, Forbes, Feel Guide

Artikkel ilmus algselt Telegrami 4. paberajakirjas 2016. aasta kevadel.

Foto: iStock

 

Toimetas Katrin Suik