Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Inimese ja loomariigi silmakirjalik suhe

26. september 2016 kell 12:47



kimberlycarrollcomInimeste suhet loomariigiga võib iseloomustada silmakirjalikuna. Mõnda liiki me sööme või kasutame katseteks ja teisi kohtleme kui enda perekonnaliikmeid. Seda, kuidas selline suhtumine on tekkinud ja kuhu see meid viib, avame läbi kirjanik David Grimmi (raamatu “Citizen Canine: Our Evolving Relationship with Cats and Dogs” autor) vaatepildi. 

 

Grimmi sõnul on koerte kodustamise kohta levinud kaks peamist teooriat. Esimese puhul usutakse, et inimesed põhimõtteliselt võtsid endale hundikutsikaid ning asusid neid aktiivselt kodustama. Teise teooria kohaselt oli tegu hoopis passiivse protsessiga: hundid luusisid inimasutuste lähistel ning üle tuhandete aastate said taltsamad isendid inimestega lähedasemaks. Arheoloogiliste asitõendite järgi võib inimeste ja koerte vaheline sõprussuhe olla 15 000 – 30 000 aastat vana.

Kasside puhul olevat tegu olnud passiivse kodustamisega – on öeldud, et kassid kodustasid end ise. Grimmi sõnul on teadlased koondunud idee ümber, mille kohaselt metskassid käisid inimeste põldude lähistel närilisi püüdmas ning aja möödudes mõistsid nad, et inimestega hästi läbi saades võivad nad söögiks saada ka nende toidujäätmeid. Kasside ja inimeste sideme vanuse leidmine on keerulisem, aga tegu on vähemalt 10 000 aasta taha ulatuva sõprusega. Nimelt leiti Küproselt 9500 aasta vanune haud, kuhu olid koos maetud inimene ja kass. Teadlaste sõnul oli leiu puhul tegu vanima tõendiga inimese ja kodustatud kassi sõprussuhtest.

Human_Hand_Cat_Paw

Inimeste suhe kasside ja koertega pole alati olnud sõbraliku kooseksisteerimise vaimus. Kodustamise algusest oli see suhe muutuv – kui Antiik-Egiptuses kummardati kasse ning roomlased matsid oma koeri inimeste surnuaedadesse, siis keskajal muudeti nad patuoinasteks. Grimmi sõnul muutis katku levimine suhtumist koertesse ja kassidesse. Koeri hakati vaatama kui räpaseid loomi ning paavst Gregorius IX seostas kasse saatanaga, mille puhul oli tegu esimese dokumenteeritud olukorraga, kus kassid kuulutati kurjadeks olenditeks. See põhjustas ulatuslikku kasside tapmist näiteks nende lõketesse viskamise või kividega surnuks loopimise kaudu.

Gregorius IX kasside vihkamise põhjus ei ole selgelt teada. Tegu ei olnud loomavihkajaga, kuid ta valis välja ühe kindla liigi, mida tema silmis oli vaja hävitada. Grimmi sõnul on teoretiseeritud, et üheks põhjuseks võisid olla kasside helkivad silmad, mida võidi seostada nõidusega. Samuti võis tegu olla kiriku dogmaga, mille kohaselt peab inimene omama kontrolli kõigi loomade üle – kassid on iseseisvad ja mitte kuigi alluvad, mistõttu neid võis näha kui kurjade isenditena.

Kasside iseseisva iseloomu päritolu üle on samuti palju arutletud. Grimm usub, et see võib olla seotud nende kodustamise ajalooga. Kui koeri hakati inimühiskonnas koheselt peale kodustamist manipuleerima, et nendest teha paremaid kütte, kaitsjaid ja seltsilisi, siis kassidel lasti omaette hiirte püüdmisega tegeleda ning rahus olla.

bitchspotjadedradononlinecom

Koduloomade puhul on mitmeid omadusi, mis võivad olla tekkinud inimaretuse ja kodustamise tagajärjel. Üheks näiteks on kasside ja koerte võime olla häälestunud meie žestidele: nad suudavad järgida inimese sõrmega osutamist ja mõista, et inimene proovib talle midagi tähtsat näidata. Sellise lihtsa asjaga ei ole suutnud toime tulla näiteks hundid ega šimpansid.

Viimase 15 aastaga on üha aktiivsemalt asutud uurima koeri ning üheks suurimaks avastuseks on see, et koerad tunnevad kadedust, neil on moraalid ja arusaam õigest ning valest. Koerad isegi jõustavad õigluse kontsepti. Kasside sisemaailmast aga ei teata nii paljut. Grimmi sõnul on selle põhjuseks see, et kasse on raskem uurida: kui koertel pole laboratooriumis olemise vastu midagi, siis kassidele selline keskkond kohe üldse ei meeldi.

Grimm usub, et loomade teaduslik uurimine on jõudmas jälile kõigele sellele, mida inimesed on oma südames teadnud juba sajandeid – näiteks seda, et loomad on suutelised tundma armastust ja mitmeid muid emotsioone ning et neil on oma teadvus. See aga toob kaasa mitmeid vastuolusid. Kui koerad tunnevad emotsioone, siis kas selleks on suutelised ka hiired või puuviljakärbsed ning kuidas me saame kiita heaks julmi katseid näiteks jänestel, aga olla vastu kasside kasutamisele? Kust läheb see piir, mis määrab millistel loomadel on õigused ja millistel mitte?

Cat_dog_cuddle

Grimmi sõnul kaasneb kasside-koerte pereliikmeteks muutmisega ettenägematuid tagajärgi. Ta leiab, et kuigi on positiivne, et nende loomade õigusi soovitakse kaitsta, ei ole inimesed mõelnud selle peale, kas ka teisi loomi tuleks sarnaselt kohelda ning kuidas siis loomi ikkagi klassifitseerida.

Hetkel peetakse USA-s kodustatud kasse ja koeri isiklikuks varaks ning seaduslikust vaatenurgast on nad samal pulgal mööbliga. Palju inimesi aga kohtlevad neid nagu tundvaid-mõtlevaid isendeid ning leiavad, et neil peaks olema õigused. Kuldse keskteena nähakse uue õiguste klassi loomist, mis kehtiks loomadele – “elav vara”. Selle järgi oleks koertel ja kassidel mõningad õigused ja isegi kohustused, kuid nad oleksid seaduslikult justkui lapsed – inimesed ei tohi neid väärkohelda ning nad peavad võimaldama neile algelist meditsiinilist hoolitsust.

Probleemiks on aga see, et millised loomad sobiksid “elava vara” alla? Tulised arutelud on viinud omakorda järgmiste küsimusteni nagu milline on sobilik suhe metsloomade ja koduloomadega, milline on “isikuks” olemise definitsioon ja miks võivad ühe liigi puhul mõned sinna sobida, aga teised mitte. Grimm tõi selle kohta näite kuidas kasside puhul ollakse äärmiselt silmakirjalikud. Koduloomana peetavatel kassidel on õigused, neile ei tohi liiga teha ja nende eest tuleb vastutada, aga kodutute kasside puhul vaadatakse neid kui õigusteta olendeid. Grimmi sõnul kehtib USA-s isegi föderaalseadus, mis klassifitseerib dokkide läheduses elavaid kasse kahjuriteks. USA-s on 49 julmusevastast seadust, mille kohaselt võib inimene vangi minna kui ta vigastab koera, kassi või muud looma, aga need kehtivad vaid teoreetiliselt kõigile loomadele – tegelikult rakendatakse neid seaduseid vaid loomadele, kes elavad meie kodudes.

2qgiv-dogs-make-lives-whole

Grimm leiab, et inimesed on asunud loomi vaatlema kui oma lapsi, kuid niipea kui inimene lahkub kodust oma kodulooma juurest, muutub tema suhtumine loomadesse. On inimesi, kes võivad laboris sooritada kassil invasiivseid eksperimente, kuid kodus asuvat isendit kohelda kui õigustega perekonnaliiget. Ometi usub Grimm, et hiljutised uurimused näitavad sellise suhtumise muutumist. Nimelt on üle viimase dekaadi muutunud sotsiaalselt aktsepteeritavaks oma koera või kassi perekonnaliikmena kohtlemine ning seetõttu on üha enam inimesi vastu loomkatsetele.

Grimmi sõnul on maailmas esile tõusmas generatsioon, mis kasvas üles koerte ja kassidega, kes olid neile õdede-vendade eest ja seetõttu filtreerivad need inimesed oma emotsioone loomadega seotud probleemide puhul läbi teistsuguse vaatenurga. Need uue generatsiooni inimesed ei näe enam loomi väljaspool koduaeda kui abstraktseid asju, vaid kui seltsilisi ning see viib laiemalt levinud loomade õiguste eest võitlemiseni.

 

Vaata ka meile meeldivaid looma-videoid:

 

 

 

 

 

 

 

Ja üks mitte nii meeldiv ja mõtlema panev video ka:

 

 

Allikad: Wired, Wall Street JournalNational Geographic, Youtube

Vaata ka: A Lion Called Christian (dokumentaal)

Fotod: kimberlycarroll.com, Andrea Arbocast / Wikimedia Commons, bitchspot.jadedragononline.com, kbear.fm, sunnyskys.com

 

Toimetas Annika Urvela