Miks alustada rahust enda sees?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

10. jaanuar 2014 kell 20:46



Mõnikord küsivad inimesed endalt, millega alustada, et muuta oma elu ilusaks? Isegi, kui sa tunned praegu, et see küsimus on sinu jaoks täiesti võõras, võid sa kindel olla, et sinu ümber on sadu inimesi, kes ei leia oma elus midagi väga positiivset, kirjutab Kaido Pajumaa portaalis Sisekosmos.

 

Mis on rahu?

Rahu on sinu meeleseisund. Kuigi me oleme harjunud rahu leidma ainult läbi impulsside välismaailmast – ilus vaade, õiged inimesed ja sündmused –, on tegelikult rahu välistest tingimustest sõltumatu seisund. Kindlasti oled sa mõnikord rahu kogenud väga keerulistes olukordades. Näiteks hetkedel, kui oled olnud tohutus pinges ning lõpuks oled mõistnud, et pingutamine ei aita enam… Kõik on läbi. Sel hetkel toimub lahtilaskmine, me loobume vastu võitlemast sellele, mis ON. Toimub lõdvestumine meie psüühikas ja me tunneme rahu: “Ahh, põrgusse see kõik… Las läheb nii nagu läheb …” Sa tunned, kuidas kõik muutub sinu sees rahulikuks.

Samamoodi vastuoluliselt oled sa kindlasti kogenud ka ärritust ning närvilisust näiliselt väga rahulikes olukordades. Võib-olla oled sa jalutanud mere ääres või metsas, aga sa tunned, et ei suuda kuidagi rahuneda. Ikka ning jälle tulevad mõtted pähe mingitest jamadest.

Need kaks näidet tõestavad, et rahu ei ole mitte tagajärg, vaid põhjus. Me oleme lihtsalt harjunud käsitlema rahu kui midagi, milleni me jõuame välisest lähtuvalt.

 

Kuidas rahu luua?

Nüüd, kus me teame, et rahu ei pea tegelikult sõltuma sellest, mis toimub, oleme palju vabamad ning altimad ka rahunema. Varem nagu ei olnud põhjust rahulikuks jääda, sest selleks pidid olema teatud tingimused täidetud. Kui me aga läheneme rahule kui põhjusele, mitte tagajärjele, pöörame oma kogemused täiesti pahupidi – me ei pane oma rahu sõltuvusse välistingimustest, vaid me paneme välistingimused sõltuma rahust, oma meeleseisundist.

Sa ju nõustud sellega, et rahu säilitamine on väga oluline kriitilistes olukordades. Kui me läheme närvi, siis tegelikult ei juhi olukorda meie, vaid viha. Kui me suudaksime sel hetkel säilitada sisemise rahu, oleksime antud olukorras palju adekvaatsemad ning langetaksime ka ratsionaalsemaid otsuseid. Ja nüüd, kus me teame, et meil on võimalus ja õigus jääda rahulikuks, muutub see võimalus meie tööriistaks muuta oma kogemusi. Kui me läheme närvi, võime kellelegi öelda midagi halvasti, mida me hiljem võib-olla kahetseme. Samuti võime ette võtta käike, mis ei ole tegelikult päris õigustatud.

Need on ju reaalsed kogemused. Kui me aga laseme lahti ning lubame end jääda rahulikuks, on need kogemused hoopis teistsugused – me ei ütle halvasti ning me ei käitu ebaadekvaatselt. Ja mis on selle põhjuseks? Ei midagi muud, kui vaid teadvustamine, et rahu on meie poolt vabalt valitud meeleseisund, mitte aga kogemuste tagajärg.

 

Miks alustada rahust enda sees?

Ükskõik, kas me räägime eesmärkide saavutamisest, konfliktide lahendamisest või mediteerimisest – sisemine rahu on alati esimene samm. Kuni me ei ei ole leidnud kontakti iseendaga, ei ole võimalik leida kontakti ülejäänud maailma. Kõik, mis toimub ülejäänud maailmas, on AINULT meie sisemiste seisundite tagajärg. Seda nii kaudselt, kuna me “näeme” maailma läbi oma seisundite, kui ka otseselt, sest meie seisundid on otsesed põhjused tulemustele. Nii nagu sinu seisundid, nii sinu maailm. Nii nagu sinu maailm, nii sinu seisundid. Need kaks hakkavad omavahel “mängima” tagades sulle “rahuratta” – üks loob teist, teine taas esimest. Ilus, eks? Jah, võta rahulikult… Pane oma rahuratas veerema…

 

 

Kaido Pajumaa

 

Allikas: Sisekosmos

Pilt: egysegmedia.hu

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt