Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: TED – Müü asjad. Maksa võlad. Tee seda, mida armastad

4. september 2016 kell 10:24



adam_bakerJulge pealehakkamine on pool võitu. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 29. märtsil 2013.

Adam Baker oli tavaline noor ameeriklane, kes lõpetas kolledži, abiellus, sai esimese lapse ning maksis hiigelsuurt tarbimislaenu. 2008. aastal, kui nende esimene tütar oli just sündinud, võtsid nad abikaasa Courtneyga ette täieliku elumuutuse. Mis edasi sai, sellest rääkis Baker 2011. aastal TED konverentsil Asheville’is.

 

Mis on sinu jaoks vabadus?

Tahan teile esitada ühe väljakutse – ühe küsimuse. Tegemist on iseenesest lihtsa küsimusega, millele inimesed on püüdnud vastust leida tuhandeid aastaid, pühendades sellele oma elu, pidades lahinguid ning andnud selle eest oma elu. Mis on sinu jaoks vabadus? Ma ei pea silmas sõnaraamatu definitsiooni, akadeemilist ega intellektuaalset arutelu selle üle, mida tähendab vabadus.

See küsimus võib muuta kogu su elu. Kolm aastat tagasi esitasin selle endale ja oma naisele Courtneyle. Esialgu tundus, et selle küsimuse esitamiseks oli väga ebamugav hetk, sest sel öösel tõime just haiglast koju oma vastsündinud tütre. Kuid hakates seda lähemalt arutama, leidsime, et ajastus oli tegelikult meie kasuks. Sest üks asi, mis meil sel eluhetkel puudus, oli selgus. Vajasime võimalust astuda samm tagasi ja analüüsida, kuidas me oma elu elame ning kas see on täpselt see, mida me tahtsime.

Meie jaoks algas selle küsimuse vaagimine pere majanduslikust olukorrast. Meie jaoks oli peamine küsimus see, millist asja me oma majapidamises sel kuul uuendama peaksime. Kas peaksime ostma uue diivani või köögilaua või kolima hoopis paremasse korterisse või piirduma lamedama teleriga?

Kõigepealt sellest, milline oli meie võlg. Olime kaks noort inimest kahekümnendates eluaastates ja ilma tohutut õppelaenu arvesse võtmata oli meil võetud 18 000 dollarit tarbimislaenu, millega alustada oma elu värskete lapsevanematena. Olin just alustanud uue firmaga, töötades 80 tundi nädalas, Courtney oli just lõpetanud kooli ja alustas tööd õpetajana. Sel õhtul, kui me oma tütre koju tõime, nägin äkitselt väga selgelt, et see oli järgmine samm stsenaariumis, mille järgi me oma elu elasime. Ning see ei olnud meie valitud stsenaarium. See oli lihtsalt üks stsenaarium, mis oli meile ette kirjutatud.

 

Valmis kirjutatud stsenaarium

Kui sa ei ole valmis vastama küsimusele, mis on sinu jaoks vabadus, siis on kuskil kindlasti keegi, kes hea meelega sinu eest sellele küsimusele vastab – mõni firma, isik või valitsus. Ning sa elad oma elu kindla stsenaariumi kohaselt. See käib umbes nii – algkoolis ja põhikoolis me õpime, kuidas õppida. Kui õpime hästi ja saame keskkoolis häid hindeid, siis on meil privileeg võtta suur õppelaen ja minna ülikooli. Ülikooli lõpetades saame tüki paberit, millega kaasneb lubadus, et meil on alati püsiv hästitasustatud töökoht. Siis on meil võimalik hankida korter, mille saame asju täis toppida ning leida partner. Mõned aastad hiljem on stsenaariumis võib-olla paar last, heal juhul isegi ametikõrgendus ja maja. Ning me jätkame selles tsüklis umbes 30–40 aastat, kuni jõuame tõotatud maale – pensionile. Siis tasub kogu raske töö ennast ära.

Sellel stsenaariumil ei ole iseenesest midagi viga, juhul kui see on see, mida sa soovid. Meie leidsime, et soovime alustada puhtalt lehelt. Otsustasime kõik maha müüa, jättes alles vaid kaks seljakotitäit vajalikke asju. Seadsime eesmärgiks maksta ära oma 18 000 dollari suuruse tarbimislaen ning veeta aasta Austraalias matkates. Aasta hiljem istusime oma aastase tütrega Indianapolise lennujaamas lennukisse, et alustada 28 tunni pikkust reisi Austraaliasse.

Aasta, mis jäi tolle köögilaua taguse arutelu ning lennukisse istumise vahele, oli raske. Pidime analüüsima paljusid asju, muutma harjumusi ja uskumusi. Kolm-neli nädalat pärast Austraaliasse kohale jõudmist ühel väikesel saarel matkates tabas mind äkki tunne, mida ma polnud varem tundnud. Elasime oma unistuses – meie olime need, kes kirjutasid stsenaariumi.

Loomulikult ei pea olema igaühe unistuseks kogu oma kraami maha müümine ning Austraaliasse matkama minemine. Kuid me kõik peame defineerima, mida tähendab vabadus meie elus ning astuma samme juba täna, et seda teoks teha.

 

Üleliigsete asjade kogumine mõjutab kogu elu

Enamuse jaoks algab see väga lähedalt – sinu rämpsust.

Kui paljudel on garaažid, panipaigad ja kapid, mis ajavad asjadest üle? See ei ole väga haruldane, pigem on see normaalne. Kuid mis juhtub, kui peame kas füüsiliselt, emotsionaalselt või majanduslikult kohanema uue elusituatsiooniga? Parimal juhul oleme piiratud, ummikus – kohanemist hoiab tagasi see hulk kraami, mida oleme enda elusse toonud. Ning lihtsaim väljapääs sellises olukorras on oma üleliigsed asjad kuhugi ära paigutada.

On loodud suur äri sellest, et inimesed saaks kuskil säilitada vana rämpsu, et liikuda uude elusituatsiooni ja hakata uut rämpsu koguma. USA-s on üle 200 miljoni ruutmeetri eraisikutele välja rentimiseks mõeldud laopindasid.

Miks on meil nii suur kinnisidee uute asjade soetamisest ning nii raske lahti lasta oma vanadest asjadest? Arvan, et põhjuseks võib olla meile räägitud müüt, et asjad ja neist üleküllastunud elukeskkond tagab meile turvalisuse, võib-olla isegi õnne. Ning me hakkame ennast nende asjade kaudu identifitseerima – omandatud kraami põhjal otsustame, kes on edukas ning kes seda ei ole.

Meie leidsime seda, mida paljud inimesed on avastanud – rohkem kraami ja rämpsu ei taga sulle turvalisust ja õnne, pigem vastupidi. Minult on palju küsitud, kas ma müüsin maha midagi, mida ma pärast kahetsen ning mu vastus on kindel „ei“. Hoopis vastupidi – mida enam me oma asju ära müüsime, seda enam tundsime, nagu oleks suur raskus õlgadelt langenud. Tundsime end palju rohkem paindlike ja kohanemisvõimelistena. Mitte miski ei hoidnud meid tagasi, et headest juhustest kinni haarata. Ning hakkasime ka teisi inimesi nägema hoopis uue pilguga. Inimeste identiteet ei peaks põhinema nende asjadel, vaid rikkalikel kogemustel.

 

Ameerika Unistuse petlikkus

Mis on Ameerika Unistus? See on idee, et kui sa töötad hoolega, siis on sul võimalik endale lubada head elustiili. Ning põhimõtteliselt on see ju tõsi. Kui see võrrand oleks nii lineaarne, siis oleks sellega lihtne toime tulla. Kui tahad omada rohkem raha, vahetada tööd või lihtsalt vähem töötada, siis sa ostad vähem. See kõlab liigagi lihtsalt.

Kuid viimase 20–30 aasta jooksul oleme täiustanud triki, mis teeb selle olukorra palju keerulisemaks – selleks on laen. Lubame endale head elu selle vabandusega, et teeme ju tööd ja maksame selle võla ära. Võlg sunnib meid iga päev naasma tööle, mis meile võib-olla üldse ei meeldi. Kuid meil ei ole paindlikkust, et tööd vahetada, sest oleme võlgades. On vaja maksta võlga ja arveid ning teha rohkem seda tööd, mis meile tegelikult ei meeldi.

Kas on paremat valemit stressi tekitamiseks? Enamusele on stressi leevenduseks kaks varianti – söömine ning asjade ostmine. Tunneme, et väärime häid asju, kuna teeme palju tööd. Kes ostab riideid, kes tehnikat, kes puhkusereise lihtsalt selleks, et põgeneda oma töö eest. Aga kuna oleme võlgades, siis meil tegelikult ei ole raha, et seda kõike endale lubada ning me vajame uut võlga.

See on tsükkel, mille lõksus on miljonid inimesed üle terve maailma. Nigel Marsh pidas konverentsikõne Sydneys, võttes selle kokku järgmiselt: “On tuhandeid ja tuhandeid inimesi, kes elavad oma elu hääletult karjuvas meeleheites, töötades pikki raskeid päevi töökohtadel, mida nad vihkavad, et osta asju, mida nad ei vaja, et avaldada muljet inimestele, kes neile ei meeldi.”

 

Kuidas muuta oma elu?

Sinu elu on liiga tähtis, et seda tsüklis lõksus istumise peale raisata. Kujuta ette, kui hea oleks su elu, kui alates tänasest võtaks sa vastu otsuse koguda kogemusi, mitte asju. Kui palju võimalusi ning paindlikkust oleks sinu elus, kui eemaldaksid oma elust stressi tekitava võla. Ning kui palju parem oleks maailm, kui igaüks meist ärkaks hommikul üles mitte sellepärast, et äratuskell heliseb, vaid sellepärast et oleme elevil, alustades uut päeva, tehes tööd, mida armastame ja naudime.

Probleem on keeruline, kuid lahendus on väga lihtne – eemalda üleliigne, mis sind tagasi hoiab. Saa lahti üleliigsest rämpsust ja igapäevasest võlaorjusest ning oled vaba, et teha tööd, millest sa tegelikult hoolid. See on tegelik tee turvalisusele ja õnnele. Me oleme inimkonna ajaloos kõige suurema vabadusega inimesed – mida sina selle vabadusega ette võtad? Pead vastama vaid ühele küsimusele – mis on vabadus sinu jaoks. Sinu isiklik vastus sellele küsimusele evib jõudu muuta tervet su elu ja potentsiaalselt tervet maailma.

 

Kuula Adam Bakeri TED-i loengut siit.

 

 

Uuri lisaks: Adam Bakeri loodud Man vs Debt kogukond

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.