Teadlaste arvates võivad tulevikus Maal ringi kõndida lambasuurused või isegi suuremad närilised juhul, kui suuremad imetajad välja surevad. Leicesteri ülikooli akadeemik ennustab, et rotid kasvavad aina suuremaks ning täidavad tulevikus märkimisväärse osa järjest tühjenevast keskkonnaruumist.

Leicesteri ülikooli ökoloogia osakonna geoloog Dr Jan Zalasiewicz arvab, et inimesed peaksid hakkama harjuma rottide kohaloluga, sest nende globaalne mõju tulevikus ilmselt aina kasvab. Aja jooksul võivad rotid kasvada ilmselt sama suureks kui Kapibaara ehk veesiga, kes on poolveelise eluviisiga näriline. Kapibaara on hetkel suurim elutsev näriline, kes kasvab kuni 80 kilo suuruseks ja elutseb peamiselt Lõuna-Ameerikas. Kui aga keskkonnaruum oleks ülejäänud imetajatest piisavalt tühi, võiksid rotid ja muud närilised kasvada isegi suuremakski.

Kõige suurem teadaolev Maal eksisteerinud näriline on ilmselt praeguseks välja surnud Josephoartigasia monesi, kes elas kolm miljonit aastat tagasi. See loom oli suurem kui pull ning kaalus üle tonni. Keskkonnaga kohanedes võib esineda loomadel gigantismi, ehk hiidkasvu, ning Zalasiewicz usub, et ka rotid ei osutu selle ajatu reegli puhul erandiks.

Rotid on parim näide liigist, kellel inimesed on aidanud üle maailma levida. Nad on suurepäraselt kohanenud mitmete uute keskkondadega. Nüüdseks on rotid mitmetel, kui isegi mitte kõikidel saartel ning kui nad juba kohal on, ei ole võimalik nendest kuigi kergesti lahti saada. Rotid on osutunud paljudest kohalikest loomadest vastupidavamateks ning on seetõttu välja söönud mitmeid kohalikke liike. Selle tulemusel tühjeneb kohalik keskkond loomaliikidest ning rotid on heas olukorras, et suur osa sellest ise geoloogilises tulevikus täita.

Paljunemise ja ellujäämise nimelt loomad aja jooksul arenevad. Näiteks kriidiajastul, kui dinosaurused elasid, oli samuti imetajaid, kuid nad olid väga väikesed, sest dinosaurused hõivasid suurema osa ökoloogilisest keskkonnast. Vaid siis, kui dinosaurused välja surid, said need loomad areneda mitmetel erinevatel viisidel, kaasa arvatud suurteks imetajateks nagu hobused, mammutid, ninasarvikud ja teised.

Dr Zalasiewicz usub, et tulevikus ja aja jooksul võib rottidel esineda mitmeid evolutsioonilisi kohanemisprotsesse. Tuleviku rottide variatsioonid ei oleks kindlasti kõik ainult hiigelsuured närilised. Selleks, et aga mõista, missugune tuleviku ökoloogiline keskkond välja näeb on minevikus esinenud hiilgelsuurte näriliste näited vajalikud. Sel viisil teame, missugune võib näriliste evolutsiooniprotsess olla.

Allikad: Express, The Financial Express, Daily Mail

Foto: nindya.net, welt.de, awkwardfriendships.blogspot.com

Toimetas Hendrik Mere