Ebamugav tõde: vastuoluline ja tsenseeritud dokfilm Hiina sudust, 1. osa

25. märts 2015 kell 14:28



Kirke 1“Under the Dome(“Kupli all“) on TED kõnede stiilis esitatud Chai Jingi uurimusfilm, mis otsib vastuseid Hiinas esineva sudu küsimustele: mis see on, kust see tuleb ning mida meie selle vastu teha saame. Pärast avaldamist 28. veebruaril 2015 kogus film esimese nädalaga üle 250 miljoni vaatamise. Video muutus nii populaarseks, et 6. märtsiks käskis kommunistliku partei pressiteenistus selle konfidentsiaalselt eemaldada kõikidelt suurematelt Hiina veebilehekülgedelt. Jing on filmitegija, uuriv ajakirjanik ning endine rahvusringhäälingu ankur Hiina kesktelevisioonis. Ta lahkus töölt, et hoolitseda oma tütre eest, kellel oli sündides kopsus healoomuline kasvaja. Toome teieni filmi kokkuvõtte.

 

Kümme aastat tagasi küsisin endalt, mis lõhn see õhus on ning nüüd sain vastuse.

See on raha lõhn.“ – Chai Jing

 

Bensopüreen on võimas kantserogeen, mis aja möödudes koguneb kehasse ning suurendab kasvajate tekkimise võimalust. 88,4% Shanxi jõgedest on saastatud ning 62% neist pöördumatult. Proovid näitavad, et aasta keskmine bensopüreeni tase on seal 290 korda üle lubatava määra. Põhjavee tase on langenud. Ökoloogiline kriis on kiiresti lähenemas ja paratamatu. 2014. aastal pildistas 46 fotograafi erinevate linnade taevast: Tianjis oli 197, Shenyangis 152, Chengdus 125, Lanzhous 112 ning Shijiazhuangis 264 sudust päeva.

 

Mis on sudu (PM2,5)?

Nende õhuosakeste diameeter on 2,5 mikromeetrit, mis tähendab, et see on võitlus nähtamatu vaenlasega. Ainuke võimalus neid tuvastada on PM2,5 valimivõtuseadmega, mida Jing kandis eksperimendi käigus endaga 24 tundi kaasas. Sellel päeval oli õhukvaliteedi indeks 282.

Kirke 2

 Enne ja pärast

 

Kui ei võeta mitte mingisuguseid ettevaatusabinõusid tarvitusele, siis sel päeval hingasid inimesed sisse 305,91 mikrogrammi neid osakesi. Alumise tabeli esimene tulp näitab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) normatiivi, kui palju PM2,5 osakesi on maksimaalselt turvaline sisse hingata. Järgnevad näitavad kogust USA-s, Euroopas ja Hiinas keskmiselt. Tol päeval oli see limiit ligi viis korda kõrgem Hiina keskmisest!

Kirke 3

Edasised analüüsid tuvastasid filtril 15 erinevat tüüpi kantserogeeni, sealhulgas bensopüreen, mille kogus oli 14 korda kõrgem üldkehtivast. Korduvkatsetel jäi tulemus samaks ning laiemal proovivõtul oli näha tulemust, kus see oli ka üle 20-ne.

Jing läks Pekingi ülikooli, kus tahtis vabatahtlikuna olla suletud musta kõrge kontsentratsiooniga süsinikuga ruumi, et tema füsioloogilisi reaktsioone saaks hiljem rahvale näidata, kuid seda keelduti tegemast. Öeldi, et akadeemilistel eksperimentidel on omad piirid, kus osalejatele ei tohi äärmuslikke kahjustusi tekitada – isegi siis, kui kontsentratsioon on suurem väljas kui katsekambris. Teiste sõnadega, igaüks meist on katseisik, mille tulemust ette ei tea, ütleb Jing.

Animatsiooni, kuidas PM2,5 osakesed ründavad meie organismi, tekitades kõrget vererõhku, tromboose, südamelihase isheemiat, ebaregulaarset südametööd ning südameinfarkte, saab vaadata SIIT.

See Hiina Teaduste Akadeemia koostatud graafik näitab seost PM2,5 osakeste tõusu ja inimeste suremuse vahel.

Kirke 4

Paljud teised teadusasutused on jälginud sama trendi. Endise Hiina tervishoiuministri Chen Zhu sõnul on enneaegsete surmade arv igal aastal ligi 500 000 inimest, seda just õhu saastatuse tõttu. Eelkõige on see võitlus meie ühiskonna kõige nõrgemate – vanurite ja laste vastu. Imikutel, kes pole kunagi väljas käinudki, on täheldatud kopsupõletiku esinemissageduse kasvu.

2013. aasta jaanuaris, kui sudu oli tugev üle terve riigi, tõusis 27 linnas erakorralise meditsiini osakondade külastatavus 10–150%. Ekspertarst Los Angelesest ütles, et kui laps puutub õhusaastega varakult kokku, ei kohane ta siiski sellega, ent esialgu mõjutab saaste organismi rohkem, pärast vähem, sest organism on juba kahjustatud. Paljud uuringud üle terve maailma näitavad, et lapsed kasvavad puhtamas keskkonnas kiiremini kui saastunud aladel. Kehv kopsutegevus varajases eas on aluseks hilisematele kopsuprobleemidele.

Täiskasvanud inimesed hingavad umbes 25 000 korda päevas, kuid mis ained aja jooksul kopsudesse kogunevad? Üks patsient Pekingi vähihaiglas lubas filmida oma operatsiooni. Sellel varastes viiekümnendates oleval naisel oli esimese astme kopsuvähk. Ta töötab haiglas raamatupidajana ning on mittesuitsetaja, nagu kogu ta peregi. Sellele vaatamata leidus tal kopsuarteri lümfisõlmedel musta sadet. Lümfisüsteemil on oluline osa immuunsüsteemi toimimises, WHO andmetel on kroonilised kopsuhaigused kopsuvähi tekke suurimad riskifaktorid.

Kirke 5

Aga kas kopsuvähi peiteaeg pole vähemalt 10 aastat? Me hakkasime kuulma õhu saastatusest vaid paar aastat tagasi, kuidas see sai nii kiiresti vähiks areneda? Siin on NASA satelliitfotod Põhja-Hiinast erinevatel aastatel.

Kirke 6

 Õhk Pekingi kohal – 2012

Kirke 7

 Õhk Põhja-Hiina kohal – 2005

Kuidas ei oldud 10 aastat teadlikud õhu saastatusest? Jing võttis ühendust akadeemiku Tang Xiaoyaniga, kes ütles, et 10 aastat tagasi ei jälgitud PM2,5 osakesi, vaid PM10 taset. Selle alusel võib öelda, et PM2,5 oleks sel ajal olnud 300–400 ringis ning tänapäeval liigitataks see väga ohtlikku tsooni. 2004. aastast leidub palju artikleid, milles räägitakse, et lennukid hilinevad udu tõttu. Arvati, et see oli lihtsalt udu ja sellepärast ei tehtud sellest suurt numbrit.

Professor He Xingzhou on uurinud seda teemat üle 30 aasta ning on kursis õhusaaste ja inimeste suremuse vahel leiduva seosega. 1976.–1981. aastatel oli saaste seotud kivisöe põletamisega, kuid andmeid peeti tol ajal siseinfoks. 1980-ndatel oli Pekingis 3700 tehast ning suurele põllumajandusriigile, kes oli innukas arenema, olid mantelkorstnad edu märgiks. Hiinal ei olnud kogemusi, teadlikkust ega kontrolli, kuidas toime tulla õhureostusega. Suurtele saasteainetele ei olnud kehtestatud standardeid. Isegi kui põletati vähem sütt kui tänapäeval, olid tagajärjed kohutavad.

2006. aastal oli PM2,5 keskmine tase kõrgem kui nüüd, kuid alles sellel aastal otsustas Hiina võtta vastu kavandatud energiasäästmise ja heitgaaside vähendamise normid vääveldioksiidile ning teistele suurematele saasteainetele. Hiljem hakkas õhu saastatus küll vähenema, kuid väikeste nähtavust segavate osakeste arv tõusis järk-järgult. Aina rohkem oli neid päevi, mil reostus püsis kauem õhus, ning rahva hulgas hakkas levima rahulolematus. Viimase 30 aastaga on suremus kopsuvähki suurenenud 465%. 2012. aastal hakati jälgima PM2,5 taset ning Hiina rakendas õhusaaste vältimise kava. Palkade tõusuga ja informatsiooni levikuga on olukord muutunud palju selgemaks.

 

Kust see sudu tuleb?

Jing: “Iga päev vaatan ma hommikul ärgates esimese asjana oma telefoni, et kontrollida õhu kvaliteeti, sest see määrab ära mu kogu päeva tegevuse. Ma arvestan tuule suunaga, et saaksin normaalselt asju ajada. Ma kannan maski, kui lähen jalutama, poodi või sõpradega kohtuma. Kasutan kleeplinti, et kinni katta iga pragu uste ja akende ümber. Tegelikult ma ei karda surma, ma lihtsalt ei taha NII elada.“

Kirke 8

 60% PM2,5 osakestest Hiinas tuleb kivisöe ja nafta ehk fossiilsete kütuste põletamisest. Need elemendid on olemas olnud ka enne inimesi, vulkaanipursete ja metsapõlengute ajal eritub palju PM2,5 ühendeid. Minevikust näeme, kuidas samasuguse probleemi all on kannatanud ka Inglismaa, Saksamaa, Ameerika ja Jaapan. Paljud arenguriigid, nagu näiteks India, Iraan, Pakistan ja Afganistan on industrialiseerimisprotsessis. Oma suuruse tõttu on Hiina põletanud suurtes kogustes erinevat tüüpi fossiilkütuseid – 3–4 korda rohkem kui kogu Euroopa.

Me ei ole veel tegelenud kivisöereostusega, kuid nüüd lisandub veel sõidukite põhjustatud saastatus. Olukord Hiinas on tekkinud nende kahe kooslusest. Õhu liikumine on vähenenud, kuid samas koguses saasteaineid on alles jäänud. Sudu teeb tihedamaks nende osakeste omavaheline reaktsioon, neid nimetatakse sekundaarseteks osakesteks.

 

Järgneb homme

 

Vaata dokumentaalfilmi siit, põgusa ülevaate annab ka Vice

Fotod: i0.wp.com, bbc.com, chinaautoweb.com, pri.org, history.com

 

Toimetas Kirke Hellamaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.