Fukushima erisaade: tuumajaamadest praegu ja tuumaenergiast tulevikus

5. märts 2014 kell 15:42



nuclear6. jaanuaril andsid USA raadiosaates “Coast to Coast AM” intervjuu kolm tuumaenergia eksperti Arnie GundersenScott Portzline ja Kevin Kamps, et arutleda 2011. aastal toimunud Fukushima tuumakatastroofi teemadel. Portzline on üle 25 aasta olnud USA Three Mile Islandi tuumajaama julgeoleku konsultant. Gundersen on 40 aastat tegutsenud tuumaenergeetika valdkonnas ja koordineerinud mitmeid tuumajaamade projekte. Kamps töötab organisatsioonis Beyond Nuclear, mille eesmärk on harida avalikkust tuumaenergia ja -relvade valdkonnas.

 

Salatsemine võib viia meid ootamatute tagajärgedeni

Scott Portzline: Oleme olukorras, kus levitatakse valeinfot Fukushima tuumajaama kohta, tegelikku seisukorda varjavad nii tuumajaama operaator, Jaapani ja USA valitsused kui ka Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA).

Scott PortzlineValitsused vassivad loomulikult majanduslikel põhjustel ja pigem panustatakse avalikele suhetele kui katastroofijärgsele koristustööle. Olen kursis tuumajaama õnnetuse tagajärjel toimuvaga, kuna olin 1979. aastal toimunud Three Mile Islandi (TMI) õnnetuse tunnistajaks. Olukord on väga tõsine, sest minu arvates on Fukushima kaheksanda astme tuumakatastroof rahvusvahelise tuuma- ja kiirgusintsidentide astmiku (INES) järgi, kus on paraku ainult seitse astet. Fukushimas on mitu radiatsiooniallikat ja seal vajatakse rahvusvahelist abi – samuti põhjavee, kalade ja Jaapanis toodetud kaupade jälgimist.

Olen kuulnud ajakirjanikelt, et kohalikel arstidel ei ole lubatud nendega arutleda kiirgusest tulenevate haiguste ja sümptomite teemadel. Lisaks tervisekahjustuste mahavaikimisele on vähihaigetel inimestel keeruline tõestada, et nad haigestusid just selle katastroofi tõttu. TMI õnnetuse tagajärjel jäid samuti paljud inimesed haigeks, kuid kohtuasjad venisid ja lõpuks ohvrid kaotasid. Samuti kalkuleeriti kiirgushulk tahtlikult miinimumi peale.

three mile island

Three Miles Islandi tuumajaam

Üks tuumajaam võib mõjutada tervet planeeti, tappa sadu tuhandeid inimesi ja tekitada ülemaailmselt vähki. Paraku on terviseandmete koordineeritud kogumine seitsmelt miljardilt inimeselt võimatu ja arvatavasti kuuleme järgmised 150 aastat erinevaid argumente selle kohta, kui tõsised need õnnetused ikkagi on. Alati on ekstreemseid tuumaenergia pooldajaid, kes räägivad tuumaenergia ohutusest. Olen lugenud isegi, et Fukushimas toimuvat ei nimetatud katastroofiks, sest õnnetuses ei olnud kohapeal hukkunuid.

fukushima

Fukushima katastroof

Jaanuari seisuga on maailmas 436 tuumareaktorit ja ehitamisel on 72 uut tuumajaama. Nende kõige suurem oht on elektri kadumine nagu Fukushima tuumajaama puhul, mis kaotas võime tuumareaktorit jahutada. Sellised olukorrad võivad esineda ka tuumarelvade kokkupaneku ja lahtivõtmise tehastes, üks neist on Pantexi tehas Ameerikas. Arvan, et õnnetuse puhul ilmneks esimese paari aastaga hulgaliselt vähijuhtumeid ja ei tule oodata 10–15 aastat esimeste haigestumismärkide avaldumiseni.

 

Radioaktiivsed ained levivad veega

Arnie GundersenArnie Gundersen: Minust sai vilepuhuja, kui avastasin radioaktiivsete jäätmete ohutuse komitee raamatupidamise seifist radioaktiivseid elemente. Nägin riigiametnike ebakompetentsust tuumaregulatsioonide koostamisel, kuid vaatamata sellele olin ikka tuumaenergia toetaja. Fukushima katastroof muutis täielikult minu suhtumist tuumatehnoloogiasse, mis võib hävitada terveid riike ja nende majandust. Fukushima katastroof oli palju raskemate tagajärgedega kui Tšernobõlis ja Three Mile Islandil toimunu, kuid arvatavasti anti valitsuselt käsk tegelik olukord maha vaikida.

Tuumajaama operaator Tokyo Electric Power asutati pärast Teist maailmasõda, kuid tuumajaama enda planeering tehti Ameerikas. Kuna jaapanlased ei olnud tuumajaama projekteerijad, siis tekib küsimus, kuidas nad korraldavad nii suure katastroofi tagajärgede likvideerimise. Paraku aga ei taha valitsus suhteliselt väikest elektriettevõtet poliitilistel kaalutlustel kõrvaldada, sest nad on väga sobilikud süüdlased.

Laskudes õnnetuse detailidesse, saame aru katastroofi ulatusest. Kui Tšernobõlis sulatas üks reaktiivne tuum tuumareaktori, siis Fukushima tuumajaamas sulas üles lausa kolm reaktorit neljast. Ohus olid aga neliteist tuumajaama Jaapani rannikul, millest maavärina tekitatud tsunami üle käis. Reaktiivsed tuumad hävitavad enda all olevat betooni ja kuna Fukushima hoidla on pragunenud, siis imbub sellest läbi põhjavesi, mis puutub radioaktiivse materjaliga otseselt kokku. Põhjavesi liigub sealt edasi ja minu arvates oleks selle takistamiseks pidanud tuumajaama ümber ehitama radioaktiivsust endasse imava tseoliidi-kraavi.

Ei ole täpselt teada, kui palju radiatsiooni katastroof on vallandanud, kuid kindel on selle jätkuv eraldumine ja liikumine Ameerika lääneranniku poole ja ka toiduahela tippu. Magevee- ja merekalad korjavad toksilisi aineid üles ning lääne poole liikunud tuunikala võtab endaga kaasa ohtlikud ühendid nagu tseesium-134 ja 137. Toksilisi tervist ohustavaid gaase lekkis aga koguni kolm korda rohkem kui Tšernobõlis. See on arvatavalt tekitanud arvukalt vähijuhtumeid, kuid neid on raske tõestada. Isiklikult arvan, et epidemioloogilised andmed näitavad järgneva 30 aasta jooksul 100 000 kuni 1 000 000 uut vähijuhtumit, kuid kahjuks tuleb tuumatööstusele kasuks juba niigi suur vähijuhtumite arv.

tšernobõl

Tšernobõli tuumajaam

Tõenäoliselt ei saa seda tuumajaama enam kunagi kasutada, kuna praegu on kolmes tuumareaktori hoones kiirgusel surmav kokkupuutetase ja sinna sattunud inimene sureks juba tunni jooksul. Minu ettepanek on isoleerida tuumareaktorid põhjaveest ja eemalduda jaamast sajaks aastaks.

 

Taastuvenergia on ohutu tulevik

Kevin KampsKevin Kamps: Tuntud Vene akadeemiku Aleksei Jablokovi sõnul on Fukushima katastroof problemaatilisem kui Tšernobõli oma, sest Jaapan on tihedalt asutatud ja miljonid inimesed on kaitsetud radioaktiivsuse eest. Lisaks sellele satub tohutul hulgal heitmeid otse ookeanisse. Tšernobõli puhul voolab ohtlikust tsoonist läbi Pripjati jõgi, mis suundub Musta merre, kuid suurem osa radioaktiivseid aineid ladestub jõe põhjakihtidesse. Fukushimas aga voolab ligikaudu 270 000 liitrit radioaktiivselt saastunud põhjavett merre iga päev ja teiseks on lekkeid saastunud vee tsisternides. Tuleb loota, et ei plahvata ka neljas ebastabiilne reaktor, mida jahutatakse suure koguse veega. Järjekordne maavärin tekitaks ilmselt olukorra, kus ohtlik tseesium-137 vabaneks keskkonda kümnekordselt võrreldes Tšernobõliga.

USA-s on Fukushimaga 23 identset ja kaheksa sarnast tuumajaama, ainus erinevus on see, et lääne omadel ei ole filtreid ega ventilaatoreid, mis reguleerivad survet, temperatuuri ja kiirgustaset õnnetuse puhul. Näiteks elektrikatkestuse puhul sulavad tuumareaktorid juba mõne tunni jooksul, sest need vajavad pidevalt jahutamist. Sellistes olukordades kasutatakse jahutamiseks diiselgeneraatoreid, kuid ajalugu on mitmel korral näidanud, et need ei ole töökindlad.

Õnneks ei ole tänapäeval energia saamise allikateks ainult tuumasüntees ja fossiilsed kütused, vaid ka taastuvenergia nagu tuule- ja päikeseenergia, mille tehnoloogiate arendamisega kataksime energiavajaduse transpordis ja igapäevaelus.

Saksamaa on praegu üks juhtivaid taastuvenergia kasutajaid, plaanides sulgeda aastaks 2022 kõik tuumajaamad. Ka USA-s on taastuvenergia kasutamine üha laienemas ja nüüd juba ehitatakse uusi päikesepaneele ning päikesevalguse koondajaid, mis tekitavad nii elektrit kui ka soojusenergiat. Mainimata ei saa jätta ka esimest ujuvat tuuleenergia turbiini Maine’i lahes, mille töötas välja sealse osariigi ülikool. Ootan aega, mil taastuvenergia vahetab täielikult välja tuumaenergia, sest olgem ausad – tuumaenergia on lihtsalt liiga suur risk tulevastele põlvedele ja inimkonnale.

päikeseenergia

 Taastuvenergia kasutamine kasvab: maailmas rajatakse üha rohkem päikeseenergiajaamu.

 

Helistaja Gary San Diegost:

Sooviksin teada, millised ohud on tulnud Jaapanist õhu ja ookeani kaudu USA läänerannikule?

Scott Portzline: Arvan, et risk ei ole praegu veel nii suur, et peaks randaminemist vältima. Küll aga võiks vältida tuunikala, milles võib olla tseesiumi ja strontsiumi, sest need võivad tekitada vähki või muid terviseprobleeme. Olen lõpetanud tuunikala söömise seniks, kuni USA valitsus pole tehtud vastavaid ulatuslikke teste, ja ostan kala, mis on püütud Atlandi ookeanist.

 

Helistaja Steven Californiast:

Milliseid ained puhastavad keha toksilistest raskemetallidest?

Arnie Gundersen: Raskemetallist nagu radioaktiivne tseesium aitavad vabaneda paljud kemikaalid, kaasa arvatud tseoliit. Tähtis on märkida, et need viivad kehast välja ka raskemetallid, mida keha vajab. Seega on oluline tarbida toidulisandeid, sest vastasel juhul kannatab verekeemia. Soovitan kindlasti konsulteerida arstiga täpsema info saamiseks.

 

Helistaja Ed Washingtonist:

Miks ei suurendata selliste tehnoloogiate kastust, mis juba eksisteerivad, nagu hüdroelektrijaamad?

Kevin Kamps: Hüdroelektrijaamad on kindlasti ohutumad kui tuumaenergiajaamad, kuid valitsus pumpab jätkuvalt maksumaksja raha uute tuumareaktorite ehitamiseks. Päikese- ja tuuleenergia kasutamine ei nõua samuti suuri tehnoloogilisi läbimurdeid ning arvan, et suudaksime kolmekümne aastaga minna ohutult üle taastuvenergiale. Valitsusel tuleb vaid paigutada rahastus ümber ja teha esimesed sammud tuumajaamade likvideerimise suunas.

 

Kuula saadet siit  (tund 2, 3, 4).

Scott D. Portzline’i koduleht: www.tmia.com

Kevin Kamps: www.beyondnuclear.org

Arnie Gundersen: www.fairewinds.org

Fotod: tmia.com, fukushimaupdate.com, beyondnuclear.org, democracy.md, img.timeinc.net, hoffman.foreignpolicy.com, 1-ps.googleusercontent.com, renewables-made-in-germany.com, cdn5.triplepundit.com

 

Toimetas Laur Raudsoo