Inimhübriidid planeedil Maa ja hübriid Raecheli juhtum

13. juuni 2014 kell 16:05



panspermiaJuba aastakümneid liiguvad jutud, et lisaks inimestele viibib siin planeedil veel üks intelligentne rass, kes meie reaalsusega manipuleerib. Alates 1940. aastate lõpust on tulnud rohkelt teateid lendavatest taldrikutest (UFO-nähtused), inimröövidest, kariloomade moondamisest, inimhübriididest jne. Palju on räägitud, et planeedi salavalitsus teeb koostööd maaväliste tulnukrassidega, kelle käest on saadud nn tulnukate tehnoloogiat ja vastutasuks lubatakse neil röövida inimesi ning kariloomi ja teha nendega bioloogilisi katseid. 

Linda Moulton Howe on teenekas (ka Emmyga pärjatud) ajakirjanik ja paranähtuste uurija, kelle maikuu raport USA raadiosaadetele “Coast To Coast AM” ja “Dreamland” räägibki inimhübriididest.

 

Inimhübriidid planeedil Maa

Mitmed valitsuse vilepuhujad on tulnud avalikkuse ette ja rääkinud, et Nevada kõrbes USA-s, kohas nimega Area 51, toimub salajase maavälise päritolu tehnoloogia katsetamine ja arendamine. Väidetavalt töötavad Area 51 tohututes maa-alustes rajatistes lisaks inimestele ka tulnukad ja seal välja aretatud inimhübriidid. Mõned väidavad lausa, et tegemist on aegluubis invasiooni strateegiaga, kus inimesed ei saagi teada, et neid hübriidide vastu välja vahetatakse.

Howe räägib, et inimhübriidid on teema, mis aastast aastasse ühe rohkem päevavalgele tuleb ning just seda üritab valitsus meie eest kõige rohkem varjata. Arvatakse, et USA valitsus tegi aastakümneid tagasi mingisuguse kokkuleppe maavälise rassiga II maailmasõja ajal. Kas see tehti headel või halbadel kavatsustel või kas tegu oli ühe osapoole petmisega ettekäändel aidata elu Maa peal? Oli, kuidas oli, kuid kogu teema on aastatega tekitanud hulgaliselt küsimusi. Üha enam tuleb välja inimesi, valitsuse töötajaid ja vilepuhujaid, kes seda kõike kinnitavad. On võimalik, et maavälise rassiga kokkuleppe tegemine võis olla viga. Kõik see salatsemine, pettekujutlus ja täielik skisofreenia teemal, kas meie oleme ainukesed siin Universumis, on otseselt seotud inimtulnukhübriidide teemaga planeedil Maa.

On väga võimalik, et kogu maapealne elu on siia “asetatud” kõrgemalt arenenud intelligentsi poolt kusagilt mujalt kosmoses. Selle idee käis esmakordselt välja 1903. aastal Nobeli rahupreemiaga pärjatud keemik Svante Arrhenius, kes tutvustas maailmale panspermia kontseptsiooni ehk elu asetamist Maa peale väljastpoolt.

Svante Arrhenius

Svante Arrhenius

70 aastat hiljem, 1973. aastal, tuli teine Nobeli rahupreemia laureaat Francis Crick koos Leslie Orgeliga välja edasi arendatud Arrheniuse ideega suunatud panspermia kontseptsioonist. Crick ja Orgel spekuleerisid, et võimalik elu tekkimine molekulist võis olla väga harv sündmus Universumis, kuid pärast selle juhtumist võis mõni intelligentne eluvorm seda levitada, kasutades kosmoses reisimise tehnoloogiat – seda protsessi nimetasidki nad suunatud panspermiaks. Peale seda, kui avastati DNA komplementaarne kaksikahelalisus, mis sisaldab kogu maapealse elu geneetilist koodi, bakteritest kaladeni ja taimedest inimeseni, oli Crick hämmeldunud, miks on geneetiline kood kogu maapealsel elul üks. See ei saanuks juhtuda juhuse läbi, püstitas ta oletuse.

Francis Crick

Francis Crick

Crick oli ühel meelel Arrheniusega, et maapealne elu on siia ilmselt istutatud selle DNA molekuli kaudu ja suunatud siia kõrgema intelligentsi poolt, jättes defineerimata, kes see olla võis.

 

Miks nad siin on?

Aastakümneid on valitsuse vilepuhujad kirjeldanud maaväliseid bioloogilisi olendeid, kes on Maa peal tegutsenud sajandeid, kui mitte tuhandeid aastaid. Viimastel aastatel on meieni jõudnud üha enam infot, et peamine põhjus, miks maavälised rassid siin viibivad, on luua humanoid kloone ja hübriide, et elus hoida üht teist bioloogiliselt hädas olevat tsivilisatsiooni. Mõned väidetavalt tulnukate poolt röövitud inimesed arvavad, et tulnukad, kes moondavad kariloomi ja röövivad inimesi, et võtta neilt spermat ja munarakke, kasutavad nn aegluubis invasiooni strateegiat, kus inimesed ei saa ise kunagi teada, et tulnukad on nad tegelikult asendatud hübriidklooniga.

 

Raamat “Raecheli silmad”

Inimtulnuka hübriidid, kes elavad Maal, on põhiteemaks erakordses tõsielusündmustel põhinevas Helen Littrelli ja Jean Bilodeaux´ raamatus nimega “Raecheli silmad” (“Raechel’s Eyes”), mis ilmus esmakordselt 2005. aastal.

raamat

Jean Bilodeaux on aastaid uurinud loomade moondamist, viljaringide müsteeriume ja kõike ufondusega seonduvat. Helen Littrell on ema, kelle tütre nimi raamatus on Marisa, kõikide tegelaste nimed, v.a Helen ja Jean, on raamatus muudetud privaatsuse eesmärgil.

Teismelisena jäi Marisa suhkruhaiguse tõttu praktiliselt pimedaks, aga sellest hoolimata tahtis ta minna kõrgkooli õppima. 1972. aastal, olles 20-aastane, võeti Marisa vastu American River kolledžisse Sacramentos Californias. Olles küll pime, suutis Marisa omal jõul eluga toime tulla ja leidis endale ka sobiva korteri kooli lähedal. Tema ema Helen ei olnud veel tütrel uues korteris külas käinud, kui Marisa sai endale kummalise korterinaabri, kes oli sinna kooli poolt saadetud. Tüdrukuga koos tuli mees, kes nimetas end kolonel Harry Nadieniks ja kinnitas, et too tüdruk on väga vaikne ja tore toakaaslane.

Hiljem rääkis kolonel Helenile ja Marisale, et ta on alates aastast 1955 töötanud salajases maa-alues rajatises nimega Four Corners, mis asub mitu miili lõuna pool Ely-nimelisest linnast Nevadas. Elyst läheb otsetee Area 51 põhjapoolsesse külge, kus asub Groom Lake Nellise õhuväebaas, mida on aastakümneid seostatud tulnukate kohaloluga. Kolonel Nadien ütles Marisale ja Helenile, et ta olevat töötanud maa all asuvas Area 51-s “humaniseerimise programmis”, kus tulnukatest inimhübriidele õpetati, kuidas end sisse sobitada kaasaegsesse Maa ühiskonda. Ta ütles, et Raechel oli üks tulnukhübriididest, kelle algupärane tsivilisatsioon pärineb planeedilt Zeta Reticuli, mis asub umbes 39 valgusaasta kaugusel Maast.

Kes on UFO-fenomeniga juba tuttavad, teavad kindlasti üht maailma tuntumat UFO-juhtumit – Betty ja Barney Hilli juhtumit 1960-ndate algusest. Hillid väitsid, et neid röövisid tulnukad ja viisid oma emalaevale. Hiljem, olles hüpnoosi all, suutis Betty Hill joonistada mälu järgi tähesüsteemide kaardi, mida hallid tulnukad olid talle emalaevas näidanud. Ka sellel kaardil oli välja toodud Zeta Reticuli planeet, mis samuti asus umbes 39 valgusaasta kaugusel Maast. Ajal, kui kolonel Nadien tõi Raecheli kõrgkooli, töötas Helen teleoperaatorina McClellani õhuväebaasis Sacramentos. Hiljem suutis Helen sealse kolleegi abil kindlaks teha, et kolonel Nadien oli tõepoolest selle mehe õige nimi.

Marisa ütles Raechelile, et ta peab järgima spetsiaalset dieeti, mille peale Raechel ütles, et ka tema peab järgima spetsiaalset dieeti. Nad leidsid ühise keele ning Raechelist sai Marisa toanaaber ja sõber. Marisa märkas, et Raechel hääldab kõiki sõnu väga iselaadselt ja monotoonselt. Raechel ütles, et ta oli üles kasvanud sõjaväebaasis, kus teisi lapsi polnud ja sellepärast võib ta tunduda veidi teistsugune. Ta oli üsna kohmakas ning tema spetsiaalne toit saadeti talle pidevalt kohale kulleriga erilistes anumates. Enne söömist külmutas Raechel oma söögi ära. Raechel kandis ka toas olles alati salli, pikkade varrukatega pluusi ja päikeseprille.

 

Mis oli Raecheli päikeseprillide taga

1972. aasta kevadel, kui Helen oli 40-aastane, otsustas ta minna oma tütrele, kes siis oli 20-aastane, külla. Marisa ja Raecheli korter oli kõrgkoolist väikese jalutuskäigu kaugusel. Helen ei olnud tol ajal veel kohtunud ei Raecheli ega ka tema nn isa kolonel Nadieniga. Tol päeval sai Helen teada, mis oli Raecheli päikeseprillide taga.

Helen Littrell

helen litrell

Helen: Läksin Marisale külla, et vaadata, kuidas tal läheb, ütlesin, et sooviksin ka Raecheliga kohtuda. Raechel tuligi just koju, sest ta oli midagi maha unustanud ning paistis, et tal on kiire. Kui ta minu suunas tuli, komistas ta vaiba või millegi muu otsa. Nägin, et ta hakkab pea ees maha kukkuma, kuid ta ei pannud oma käsi üldse ette, et kukkumist takistada. See oli eriti veider, sest isegi, kui sul on midagi käes ja sa kukud, siis ikka ju üritad kukkumist peatada ja ennast kaitsta. Tal oli seljas pikkade varrukatega pluus, suur rätik ümber pea ja kaela keeratud ning ta kandis päikeseprille. Ma haarasin ta käest kinni, et teda kinni püüda, ta varrukas tuli üles ja seega sain ma kinni tema käest. Kuid see ei tundunud üldse nagu päris inimese käsi. See oli jahe, kuigi õues oli soe, ning randmekohas, kust ma temast kinni haarasin, polnud tunda ühtegi konti. Tundus, justkui oleksin kinni haaranud pesukäsnast või seenest. Komistades tulid eest ära ka Raecheli prillid ja nüüd nägin ka tema silmi – suuri rohelisi silmi, mille sees oli vertikaalne silmatera.

 

Milline roheline see oli?

Selline roheline, nagu on avokaado seestpoolt.

 

Kas silmamunas oli ka valget värvi?

Ei.

 

Kogu silm oli avokaado-roheline ja selle keskel olid vertikaalsed silmaterad?

Just.

 

Kas need olid siis nagu mao silmad?

Ilmselt küll, ma ise ei seostanud neid kohe mao, vaid pigem kassi silmadega.

 

Mis vahe on sinu jaoks mao silmadel ja kassi silmadel?

Ma kardan madusid, aga kasse ma armastan.

 

Kassi vertikaalne silmatera on üldjuhul heledam kui mao oma.

Tõsi. Raecheli silmaterad olid väga peenikesed ja sügavmustad.

 

Raechelil pidavat miskit olema, mis tema keha püsti hoidis. Putukatel on välisskelett ehk eksoskelett, mis aitab nende keha toetada. Inimestel ja loomadel on aga jäsemete skelett, mis meid püsti hoiab.

Just. Huvitav on see, et kui ma Raechelit nägin, siis ta paistis mulle ilusana. Aga kui ma hiljem joonistasin tema pildi, siis ta ei olnud sugugi ilus. Ma olin talle joonistanud oranžid juuksed ja ülisuured silmad.

Heleni joonistus Raechelist

heleni joonistus Raechelist

 

Seega, su mõistus võis olla kuidagimoodi Raecheli poolt mõjutatud, et ta sulle paistaks ilusamana, kui ta tegelikult oli?

See on väga võimalik, ta võis sisendada minu meeltesse pildi ilusast inimesest.

 

Kas sina või Marisa tegite kunagi pilte Raechelist?

Ei teinud, ma isegi ei oska öelda, miks me seda ei teinud…

 

Mis juhtus siis, kui Raechel nägi, et sina näed tema silmi, mida ta nii väga oli üritanud kõigi eest varjata?

Korraks olin ma täiesti kohkunud, sest ma ei olnud kunagi selliseid silmi näinud. Siis märkasin, et ka tema silmades oli hirm, sest ta teadis, et mina tean, et ta ei ole see, kes ta väitis end olevat.

 

Et ta ei olnud inimene?

Jah.

 

Mis juhtus edasi?

Ma aitasin ta püsti ja Marisa tuli meid tutvustama. Raechel ütles väga monotoonsel häälel “väga-meeldiv-teiega-tutvuda”. Ma vastasin, et ka mul on rõõm tutvuda ning siis Raechel ütles, et ta peab minema ning kiirustas majast välja. Seepeale ütlesin ka mina Marisale, et pean lahkuma ja mingil põhjusel me sel teemal edasi ei rääkinud tol hetkel. Tagantjärele mõeldes on nii palju asju, mida me oleks pidanud kohe rääkima, aga ma ei teinud seda.

 

Mis siis sai?

Raechel rääkis oma “isale” kolnoel Nadienile, mis oli juhtunud. Kolonel Nadien võttis minuga ühendust ja me saime uuesti korteris kokku. Nadien rääkis mulle, kust Raechel pärit on, ja veidi ka endast. Kuid ma ei mäleta praktiliselt üldse meie vestlust, küll aga tean ma väga palju Raechelist ja Nadienist.

 

Seega, verbaalselt oli teie vestlus lühike, aga telepaatiliselt toimus teie vahel pikk suhtlus?

Just.

 

Kas siis ta ütles teile, et tema juhtis humaniseerimisprogrammi?

Jah, ta oli seotud selle programmiga Four Corneris. Ta rääkis, kuidas Raechel oli Maa peale saabunud ja kuidas teda seal sõjaväebaasis üles kasvatati. Tegemist oli projektiga, vaatamaks, kuidas teistelt planeetidelt saabunud olendid suudavad integreeruda Maa ühiskonda. Enne seda käib aretusprogramm, kus võetakse inimnaise munarakk, mis ühendatakse mõne teise planeedi olendi spermaga.

dna-double-helix1

 

Kustkohast Raechel pärit oli?

Planeedilt nimega Zeta Reticuli.

 

Kuidas Raechel Maa peale sai?

Väidetavalt tuli ta laevaga, mis sõitis regulaarselt Four Cornersi sõjaväebaasi vahet. Nad olevat toonud Zeta Reticulilt ka geneetikuid ja muid teadlasi, et teha koostööd meie teadlastega Four Cornersis.

 

Kas kolonel Nadien rääkis sulle, miks USA valitsus teeb koostööd Zeta Reticulilt pärit tulnukatest bioloogiliste olenditega humaniseerimisprogrammi raames, mis aitab tulnukatel maa-alustes asutustes luua hübriide?

Ta rääkis mulle, et teadlased Zeta Reticulilt õpetavad meie teadlasi, kuidas kasutada kunstlikku verd, kuidas siirdada organeid nagu sõrmed ja silmad jne, mida meie teadlased ei oska teha.

 

Kui nemad oskavad siirdada kõiki elundeid ja kloonida inimesi, siis miks on neil vaja üldse tulla Maa peale?

Seda ma ei oska öelda. Küll aga tundub mulle, et nendega on sõlmitud mingisugune koostööleping.

 

Kas kolonel Nadien rääkis sulle ka loomade moondamistest ja inimröövidest?

Ta ütles, et inimröövideks olevat kunagi tõepoolest luba antud, kuid see pidanuks lõpetatama, aga seda ei tehtud.

 

Kas ta rääkis sulle, miks need olendid Zeta Reticulist vajavad loomade moondamist ja inimrööve?

Ei. Mulle tundub, justkui mind oleks programmeeritud vastu võtma seda infot, mis ta mulle andis, et ma lisaküsimusi ei esitaks.

 

Milline oli tema enda suhe Raecheliga?

Kui ta esmakordselt Four Cornersisse tööle võeti, siis oli ta nn sinises üksuses, kes pidi vastutama saabuvate laevade turvalisuse eest. Raechel olevat tulnud laevaga, mis maandudes sai viga ja süttis põlema. Raechel sai laevast välja ning kõik tema haavad olevat kolonel Nadieni silme all hetkega ise ära paranenud. Nende vahel tekkis side ja kolonelist sai tema maapealne “isa”.

 

Kas ta rääkis sulle, kui vana oli Raechel?

Ta olevat seda küsinud Raechelilt endalt, mille peale too vastas, et seal, kust tema tuleb, ei arvestata vanust aastates, vaid selle järgi, kui vanalt sa ise ennast tunned.

 

Mida Raechel sõi?

Mu tütar (Marisa) ütles, et temale tundus see kui külmutatud spinat ja see nägi välja kohutav. Küll aga palus ta Raechelil anda maitsta seda toitu, kuid Raechel oli keeldunud, sest see ei pidavat talle nagunii meeldima. Raechel jõi ka ainult mingit spetsiaalset vedelikku.

 

Juba aastaid on meieni jõudnud teated, et vähemalt mõnedel tulnukatel on kehas vedelik, mis on klorofüll, mitte aga nagu meie veri.

Kolonel rääkiski, et kui ta päästis Raecheli põlevast laevast, siis ta armid paranesid kohe, aga see vedelik, mis kehast välja oli tulnud, oli kahvaturoosa.

 

Mis sai edasi Marisa ja Raecheli üheskoos elamisest?

Nad said väga hästi läbi, aga peagi pärast intsidenti, kui mu tütar ühel päeval koju tuli, avastas ta, et Raechelit pole enam seal. Ta käis kõik toad läbi ja sai aru, et kõik Raecheli asjad olid kadunud. Ta oli kurb. Siis leidis ta peegli peale jäetud sedeli, kus oli kirjas: “Sa oled olnud mulle väga hea sõber, Marisa. Ma jään sind väga igatsema. Ma jätsin sulle ühe kingi.”

Siis avastas mu tütar, et kuigi ta oli pime, oli ta suutnud seda kirja lugeda. See kink, mille Raechel talle jättis, oli nägemine. See ei olnud täielik silmanägemise taastumine, kuid ta nägemine oli oluliselt parem kui enne.

 

Mis Raechelist edasi sai?

Raecehlist ja kolonelist me rohkem midagi ei kuulnud, mõlemad kadusid jäljetult. Kuid mingi aeg hiljem rööviti ka mind ennast. Mulle tutvustati Raecheli õpetajaid, need olid valitsuse töötajad. Raechel olevat kõrvaldatud. Kas see tähendab, et ta tapeti ära või viidi tagasi Zeta Reticulile, seda me ei tea.

 

Kui palju elab täna meie seas tulnukatest inimhübriide?

Mul pole õrna aimugi.

 

Hiljem Marisa abiellus ja elas õnnelikku elu. 1990. aastal 6. detsembril suri ta ootamatult keset pühadepidustusi oma pere keskel.

Helen Littrellil ja Jean Bilodeaux’l õnnestus American River College’ilt saada kinnituskiri, daatumiga 10. jaanuar, aasta 2000, et õpilane nimega Racheal (NB! Kirjapilt teine kui raamatus) tõepoolest õppis nende koolis 1972. aastal, talle lubati akadeemiline puhkus, tõendi oli allkirjastanud registratuuri dekaan Jimmy Mraule.

kinnituskiri

 

Kuula kogu reportaaži siit (3. tund).

Vaata lisaks: Earthfiles, 5th World, Coast to Coast AM, Earthfiles 2

 

Toimetas Hando Tõnumaa