Kuulsad kummituslood: Amityville’i õuduste maja

16. jaanuar 2014 kell 20:30



Christopher-Quaratino-Lutz-Oktoobris 2013 andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM” intervjuu USA sõjaveteran Christopher Quaratino (kõrvaloleval fotol), kes sai üldsusele tuntuks Christopher Lutzina Amityville’i õuduste maja juhtumi kaudu. Ta oli üks kolmest lapsest Lutzide peres, kes elas Amityville’i “kummitusmajas“, millest ameerika kirjaniku Jay Ansoni sulest ilmus 1977. aastal raamat Amityville Horror” (Amityville’i õudus), millele ilmus ka mitu järge. Sellest loost on tehtud koguni 11 filmi aastail 1979–2013. Selles saates meenutab Christopher läbielatut pisut teises võtmes, kui Hollywoodi filmiversioon seda tegi.

 

See juhtus 13. novembril 1974, kui 23-aastane Ronald DeFeo juunior tormas sisse Henry baari Amityville’is Long Islandil New Yorgis ja karjus: “Aidake! Ma arvan, et mu ema ja isa on maha lastud!“ Baarist koos temaga 112 Ocean avenüüle jõudnud inimesed leidsid tõepoolest kohapealt noormehe surnud vanemad. Suffolki maakonna politsei leidis maja läbi otsides kuus perekonnaliiget surnult oma vooditest. Hiljem Ronald Joseph “Butch” DeFeo juuniorina (s 1951) tuntuks saanud mõrvar tunnistas üles, et tappis oma isa Ronaldi, ema Louise’i, kaks venda Marci ja John Matthewsi ning kaks õde Dawni ja Allisoni.

George ja Kathy Lutz ning nende kolm last kolisid majja, kus vaid aasta eest oli toimunud võigas mõrv, detsembris 1975. Nad said seal elada vaid neli nädalat, kui olid sunnitud lahkuma, väites, et majas juhtusid väljakannatamatud paranormaalsed nähtused. Christopher Lutz oli sel ajal, kui see kõik juhtus, seitsmeaastane…

Defeo  mõrv

 

Veidrate nähtusega maja

Christopher Lutzi vanemad müüsid oma kodu, et osta New Yorgis Long Islandil soodsalt pakutav kaunis maja. Maja ümber olid paigutatud skulptuurid ja selle kõrval asus ka paadimaja. Paadimajas oli paat ja kiirkaater, garaažis aga Harley Davidsoni mootorratas. Kes sellisesse majja ei armuks?

Paraku aga toimus majas kummalisi asju. Nimelt kolis perekond sisse detsembri keskel enne jõule, mis oli küllaltki külm aeg, arvestades ka seda, et maja asub vee lähedal. See pidanuks olema aeg, mil kärbsed enam ringi ei lenda, kuid sellele vaatamata kogunes neid pidevalt just kahele aknale – ühele, mis asus üleval korrusel Dawn DeFeo endises toas, ja alumise korruse aknal, mis oli suunatud veekogu poole. Hämmingut tekitas olukord, et peale kärbeste hävitamist tekkisid nad akendele kohe tagasi. Majas juhtus ridamisi teisigi kummalisi asju: pereisa George ärkas igal hommikul 3.15, just sel ajal, kui mõrvad olid aset leidnud; pidevalt oli kuulda uste paukumist ja võis tunda kummalisi lõhnu; maja lukud, uksed ja aknad purunesid pidevalt seletamatul kombel; seinale riputatud suur krutsifiks pöördus tagurpidi ja eritas hapukat lehka; jpm, millest saad lugeda siit.

Maja tuli sisse õnnistama preester Ray Pecoraro. Ta käis mööda maja ringi ja kui ta läks teisele korrusele Marc ja John Matthewsi endisesse tuppa, siis sai ta äkitselt löögi vastu vasakut põske ja kuulis käsku ära minna. Preester lahkuski, kuid jätkas suhtlemist Lutzide perega.

Ühel ööl juhtus hirmuäratav lugu, kui tütar Kathy äkki sügavast unest ärkas. Ka George ärkas ja nägi naisele otsa vaadates, kuidas too muutus äkitselt nagu 90-aastaseks. Voodi juures olevast peeglist paistsid vastu lumivalged juuksed, nägu oli täis koledaid kortse ning hambutust suust tilkus sülge.

Haunted

George ja Kathy Lutz

 

Ka Christopher nägi painajalikke nägemusi. Ühel korral nägi ta magamistoa ukse juures musta kogu, mis oli inimese kujuga, kuid sel puudusid põlvist saati jalad. See liikus tema poole, kuid poiss ei saanud end liigutada. Õnneks kummitus kadus. Sellised õudsed juhtumid kordusid pidevalt, traumeerides tervet peret.

Lõpuks ei pidanud nad enam vastu ja lahkusid majast, sest normaalne elu pideva hirmu all oli võimatu. Christopher Lutz oli üheksaaastane, kui ameerika kirjanik Jay Anson kirjutas Lutzide jutu põhjal raamatu “Amityville Horror“, mis ilmus 1977. aastal ja millest tehti kaks aastat hiljem film.

maja

 

Seletamatu veretöö

Christopher Lutz ei teadnud sel ajal, et toimuvat seletatakse DeFeo perekonna negatiivse energiaga, mis võis majja jääda. Maja juurde paigutatud kujud pidid kaitsma kodu kurjuse eest, sest mõrva sooritanud perepoeg olevat olnud väga ebastabiilne ja tema teod hoidsid kogu peret hirmu all. Kord oli ta isaga tülitsedes sihtinud teda püssiga, kuid õnneks päästikule vajutades relv tõrkus.

Ronaldi endises toas, kus ka Christopher elas, oli salajane peidik, mille Lutzide perepoeg avastas ühel päeval trennist tulles, kui ta pani seinal olevale naelale seljakotti rippuma. Äkitselt avanes uks ruumi, kuhu Ronald tavatses vanemate eest peita viskipudeleid ja oma tablette, mis olid talle välja kirjutatud kiusamise tagajärjel tekkinud depressiooni leevendamiseks.

Kummaline on see, et kuigi Ronald DeFeo lasi suurekaliibrilisest vintpüssist maha  kogu oma pere toast tuppa käies, ei kuulnud seda ükski naaber ja ainult vanemal tütrel Dawnil tuvastati võimalikud märgid, et ta oli rünnaku peale üles ärganud.

 

Raamat ja film jätsid olulise info avaldamata

Raamat ja film räägivad perekonnast, kes ostsid soodsa hinnaga kurikuulsa maja. Neil on armastav ja toetav isa, kes kaitseb pere iga hinna eest, kuid majja sisenedes saab temast kurjuse ohver. Christopheri üllatab, et teosest ja filmist oli välja jäetud väga oluline asjaolu: George Lutz praktiseeris okultismi. Ta kasutas selleks transtsendentaalset meditatsiooni ja kutsus välja hingi, kes talle võimu annaks. Pereisa võis kasutada eelnevalt leitud narkootilisi aineid riituste läbiviimisel, avades end “tumedatele jõududele“. Võib-olla seletab see asjaolu, et ülejäänud perekonnast said isa tegude ohvrid, sest järgmistel majja kolinud peredel ei olnud seal mingeid probleeme.

okultism

 

Christopher luges raamatut alles täiskasvanuna ja leidis, et selles ei kajastata kogu tõde ja Anson ei teadnud loo tegelikku tausta. Seal oli ka palju väljamõeldud seiku, mis kajastasid perekonna heitlusi kurjade vaimudega.

 

Amityville’i maja saladuse uurimine

Paranormaalsete nähtuste uurijad Ed ja Lorraine Warren teostasid põhjaliku uurimistöö õudustemajas pärast Lutzide perekonna lahkumist. Nad püüdsid kinni erinevaid energiaid ja usuvad, et selles paigas asus enne haigete ravimis koht, kuhu oli jäänud palju negatiivset energiat, mis võis mõjutada nii DeFeode kui ka Lutzide perekonda.

Uurimisrühm sai ülakorrusel kaameraga pildile ka ühest poisi, kelles Christopheri õde tundis hiljem ära oma väljamõeldus mängukaaslase. Foto saadi kaameraga, mis oli sätitud taimerile, tehes teatud aja tagant pilte. Esmavaatlusel ei märgatud fotot, kus üks väike poiss seisab uksel midagi vaadates – see avastati alles aastaid hiljem, kui pereisa George vajas üht fotot. Tema lapseootel sekretär, kes arhiivi läbi vaatas, tundis, et laps tema kõhus hakkas põtkima, kui ta selle fotoni jõudis. Christopher ei olnud seda poissi kunagi nende majas näinud.

pilt kummituspoisist

 

Üleloomulikud nähtused jätkuvad

Lutzide perekond kolis Californiasse, kus George hakkas tegelema eksortsismiga, et deemonitest vabaneda. Temaga hakkasid suhtlema kaks noormeest, kes kannatasid samuti kodus toimuvate õudsete juhtumite all.

Tim Yancey töötas veebimeistrina ja tegi Amityville’i juhtumist kodulehte. Neid viis kokku vägivaldse kummitamise kogemus, sest Timi pere oli samuti tumedate jõudude ohver. Pärast raamatu “Amityville Horror lugemist võttis ta George’iga ühendust ning neist said sõbrad.

Yancey kirjeldab deemonitest vabaneda proovinud George’i hooliva ja spirituaalse inimesena, kes käis ka vabatahtlikuks kohalikus supiköögis. Tal oli väga palju teadmisi paranormaalsuse vallas ja ta andis loenguid ka laiemale publikule ning nõustas peresid individuaalselt. Samas oli temas ka midagi veidrat. Vahel, kui jutuajamine oli väga intensiivne, nägi Tim imelikke muudatusi tema näojoontes; teinekord nägi ta George’i ümber heledat kuma, mis võis olla aura.

Jason Gowen kohtus George’iga samuti kummitamise pärast. Goweni sõnul oli pereisa väga hooliv ja ettevaatlik juhtumite uurimisel. Kui nad käisid Põhja-Carolinas vaatamas paika, mis olevat saatanaga seotud, andis George autost väljudes väga täpsed juhendid käitumiseks. Võimalik, et ta püüdis ära hoida seda, mis oli tema käitumise tõttu seal majas tema perega juhtunud.

George’iga toimus Jasoni sõnul imelikke asju, kuid sellega harjus ära. Ükskord, kui ta rääkis viimasest ööst kummitustemajas, muutis ta nägu kuju ning laup hakkas paisuma. Jason oli täiesti kindel, et see toimus päriselt, mitte ta ei kujutanud seda ette.

 

Christopheri uus kodu oli samuti halva kuulsusega

Täiskasvanuks saades ostis Christopher endale soodsa kodu Arizonas. Maja vajas kapitaalremonti, kuid sellega oli Christopher juba varem arvestanud – ta oli elukutselt renoveerija. Kui ta uues kodus remonti tegi, tervitasid teda naabrid, kes ütlesid, et sealsetel tänavatel on rahulik elu. Ta sai teada, et majas enne elanud üürnik elas samas kandis. Lutz sai temaga kokku, et küsida eelnevalt tehtud remonditööde kohta, kuid sai hoopis suure üllatuse osaliseks. Nimelt jäi üürnik lahkudes ootamatult seisma, pööras ümber ja küsis: “Kas sa kardad kummitusi?” Nimelt olevat kümmekond aastat tagasi üks naine seal majas endal relvaga pea sodiks lasknud. Christopher oli kuuldust šokis, kuid Arizonase seadused ei lubanud tehingut maakleriga tühistada.

Pooleliolevad ehitustööd jätkusid, kuid juhtus kummalisi asju. Ta uuendas magamistoa seinu ja lage, kui äkitselt hakkasid need “veritsema“, sest teatud keemilised ühendid reageerisid omavahel. Just selles toas olevat naine ennast ära tapnud. Cristopher läks politseisse, et juhtunust rohkem teada saada ja märkas ühel fotol eriskummalist asja. Magamistoas oli voodi kõrval raamatuhoidja, mille ülemine raamat oli “The Dark Gods”, keskmine “The Whispers of the Axe” ja alumine “Amityville: The Horror Returns”.

vereplekk uues arizonase  kodus

 

Helistaja Jason New Orleans’ist:

Mis juhtus öösel, kui te otsustasite lõpuks sealt majast lahkuda?

Otsus tuli mu vanematelt pärast seda, kui minu toa aken läks pidevalt ise lahti. George aga ei saanud oma voodis magada, sest talle tundus, et keegi istub ta rinnal. Kolisime ajutiselt vanaema juurde, sest ei tahtnud täielikult loobuda oma uhkest majast. Lõpuks aitasid lahkumisele kaasa paranormaalsete nähtuste uurijad, kes väitsid majaga tutvumisel, et seal toimuvad hirmsad asjad.

 

Helistaja Randy Californiast:

Soovin teada, kui tõepärane oli esimese filmi uusversioon, kus mängis Ryan Reynolds?

Meiega ei konsulteeritud eriti, peale selle, et me kolisime sisse ja lahkusime varsti. Mõrvatud perekonnast oli tehtud kurjategijad ja mul on sellest väga kahju, sest hukkunute hulgas olid ka lapsed.

 

Kuula saadet siit  (tund 2, 3, 4).

Christopher Quaratino Lutzi loodud Amtityville Facebooki lehekülg www.facebook.com/christopheqlutz

Vaata ka:

 

Fotod: miparacon.com, images5.alphacoders.com, newsfromthespiritworld.files.wordpress.com, 2.bp.blogspot.com, blogs.discovery.com, i.telegraph.co.uk, themessiahspurpose.com, blogcdn.com, hauntedamericatours.com, 4.bp.blogspot.com, static.tvtropes.org

 

Toimetas Laur Raudsoo