NASA hakkab uurima, kas Europal on märke elutegevusest

11. märts 2014 kell 17:10



Europa-moonOleme varem kirjutanud suurest tõenäosusest, et Jupiteri kuul Europal võib leiduda elu ja nüüd selgub, et NASA on kohustatud seda oletust lähima kümnendi jooksul kas tõestama või ümber lükkama.

 

Europa on üks Jupiteri kuudest, millel on usutavasti 100 kilomeetri paksune välimine kiht vett, mille kohal on jääkate ja all vedel ookean. Hinnanguliselt on Europal rohkem vett kui Maal, vaatamata selle väiksemale suurusele.

Kui veel 20. sajandi alguses usuti, et kogu elu Maal on sõltuv Päikeselt saadavast energiast ehk fotosünteesivatest organismidest, siis 1977. aastal tõestati, et nii see siiski pole. Galapagose rifi uurimisel avastati sealt serpuliite ehk bioloogilisi koorikuid moodustavaid merelisi kaelususse, merikarpe ja koorikloomi, kelle elutegevus ei ole sõltuvuses Päikesest. Selgus, et need loomad toitusid bakteritest, mis said oma energia vesinikust ja vesiniksulfiidist, mida eritavad veealused vulkaaniavad. Selline avastus andis tõuke teooriale, et Europa hiiglaslikes ookeanides võib leiduda sarnaseid eluvorme.

 

Riik eraldab raha elutegevuse otsimiseks Europalt

USA kongressiliikme John Culbersoni nõudmisel on NASA kohustatud looma missiooni Europa uurimiseks. Kuigi NASA ei olnud küsinud raha Europa missioonide jaoks, oli Culbersoni eestvedamisel eraldatud neile 2013. ja 2014. aastal 43 ja 80 miljonit dollarit just selleks eesmärgiks.

2015. aastaks küsis NASA aga valitsuselt 15 miljonit dollarit, et planeerida Europa missiooni: see on esimene riikliku eelarvega missioon, mille eesmärk on otsida Europalt elu. NASA finantsnõuniku Elizabeth Robinsoni sõnul vajab see ettevõtmine põhjalikku planeerimist, kuna tegu on äärmiselt keerulise missiooniga väga radioaktiivses keskkonnas ning tema hinnangul võib see teoks saada 2020. aastate keskel.

 

Reaalne plaan

NASA ametnike ja Robinsoni väidetest on võimalik välja lugeda, et kogu missioon on praegu veel põhjalikult läbi planeerimata. Ilmselt rakendatakse Europa uurimiseks Europa Clipperi kontseptsiooni. Kosmosesond teeks mitmeid möödalende Europast, uurides sealset jääkoorikut ning selle all paiknevat ookeani. Samuti saaks see läbi lennata Europast väljapurskuvatest veejugadest, võttes sealsest ookeanist proove ilma, et peaks isegi maanduma.

NASA planeediuuringute osakonna juht Jim Green on öelnud, et ta ei näe põhjust, miks Europal ei võiks elu olla. Tema sõnul ei ole sealne keskkond nii äärmuslik, kui me arvame – seal on eluks sobiv temperatuur, kuid küsimus on pigem selles, kas seal on ka õigeid kemikaale, et luua ja toita elu.

 

Allikad: The Independent, Space, Computer World, Extreme Tech

Foto: Wikimedia Commons / NASA

 

Toimetas Marlen Laanep