Uurijad inimese päritolust ja kadunud tsivilisatsioonidest

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

31. juuli 2013 kell 13:32



aramu

30. mail andsid Rootsi veebiraadiole Red Ice Radio intervjuu Lloyd Pye, Brien Foerster ja Jerry Wills, kes on erinevate valdkondade uurijad ja kirjanikud. Pye ja Foerster arutlevad iidsete anomaalsete pealuude leidude põhjal geneetiliste uuringute üle, mis näitavad, et inimesed ei saa kuidagi primaatide järeltulijad olla. Wills räägib oma intensiivsest kogemusest Amaru Muru portaaliga Peruus, mida kohalikud kutsuvad kuradi ukseavaks. 

 

Lloyd PyeLloyd Pye on teadlane ja autor, kes sai tuntuks Tähelapse kolju projekti ja sekkumise teooriaga, mille järgi usutakse, et tulnukad sekkusid Maa käekäiku ning muutsid meie keskkonda ja inimesi. Pye hakkas raamatuid kirjutama 1975. aastal, seejärel sai temast stsenarist. 1995. aastal hakkas ta kirjutama mitteilukirjanduslikke teoseid alternatiivsetest teadmistest, mida varjatakse avalikkuse eest. Pye on ekspert valdkondades, mis hõlmavad tulnukate sekkumise teooriat ja elu ning inimeste päritolu.

Brien Foester

 

Brien Foerster on bioloog, kes on töötanud pärast ülikooli professionaalse skulptorina. Ta tunneb huvi inkade kultuuri vastu, mis viis ta ajalooraamatu “Brief History of Incas“ (Inkade lühiajalugu) kirjutamiseni. Ta töötab asedirektorina Paracase ajaloomuuseumis Peruus ning tutvustab turistidele sealseid arheoloogilisi vaatamisväärsusi.

Jerry Wills

 

Jerry Wills on Xpeditions TV produtsent, muusik, maailmaavastaja ja kätega ravitseja. Rod Haberer on kirjutanud temast raamatu “Healer: The Jerry Wills Story“ (Ravitseja: Jerry Willsi lugu), milles uuritakse tema erilisi andeid.

 

Mis seob leitud koljusid inimestega?

Lloyd Pye: Praegu viiakse läbi DNA-analüüse, mis peaks selgitama nende koljude päritolu. On selge, et koonuspead ei ole läbinisti inimesed, mõned aspektid on inimese sarnased, kuid Tähelapse koljul ei ole inimese koljuga mitte ühtegi sarnasust.

 

koonuspea

 

Koonuspea

starchild-skull

Tähelaps

 

Me vaatleme neid kui kultuure, kes elasid kunagi, kuid ei olnud meie eelkäijad. Kui inimesed mõistavad, et nad olid eraldi tsivilisatsioon, siis ehk hakkab laekuma vastuseid, kes nad olid. Koonuspeade vanuseks hinnatakse 2400 aastat ja see sobib Paraca kultuuri ajastuga, kuid see ei tähenda, et kõikide koljude vanus on sama. Tuleb teha veel radiosüsiniku meetodil dateerimist, et kindlaks teha mujal maailmas leitud koonuspeade vanused ja siis leida vastused küsimustele, kustkohast nad pärinesid ja kuhu nad kadusid.

 

Kui tähtsad on DNA-analüüsid ja kui kaugel see protsess on?

Brien Foester: See on loomulikult väga oluline protsess. Tähelapse uurija Lloyd Pye on võtnud proove, veterinaar Melba Ketchum Texasest on võtnud mitmeid proove, samuti on laboratooriumis Los Angeleses tehtud analüüse – seni olid nad uurinud koonuspea punast juuksekarva ning leidnud, et see värv oli loomulik. Praegu koostatakse neljandat meeskonda, kes hakkavad uurima Peruu ja Boliivia pealuusid. DNA-analüüside algoritmide leidmine võtab väga palju aega ja raha, kuid vastused on kusagil olemas.

 

SkullParacas

 

Miks meil on nii raske seletada neid erinevusi, mis inimeste ja primaatide vahel on?

LP: Minu arvates on kindel, et me ei arenenud ahvidest, vaid oleme geneetiliselt muundatud, sest inimesel ja primaadil on kakskümmend viis suurt erinevust. Ma ei hakka neid kõiki loetlema, kuid esiteks on karvamuster erinev ja isegi karvkatte paksus. Kui primaatidel on kõhul õhem ja seljal paksem karvkate, siis inimesel on vastupidi. Meil on karvad ja küüned, mis aina kasvavad ja kasvavad, kuid mis on selle eelis?

Üks tulisemaid küsimusi paleoantropoloogide seas keskendub kaasaegse inimese päritolule. Umbes 300 000 aastat tagasi asustas maailma väga mitmekesine rühm inimlasi. Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Lähis-Idas oli Homo sapiens, Aasias Homo erectus ja Euroopas Homo neanderthalensis ehk neandertallased. 130 000 aastat tagasi olid neandertallased anatoomiliselt nii erinevad, et neid klassifitseeriti eraldi liigina. Umbes 50 000 kuni 60 000 aastat tagasi ilmusid siia planeedile meie esivanemad kromanjoonlased, kes elasid koos neandertallastega kuni nende väljasuremiseni. Teadus ei suuda seletada, kuidas tänapäeva inimesed said areneda selliseks nagu me oleme nii lühikese aja jooksul.

 

neandertallane

 

BF: Kuna evolutsioon on kõigest teooria, siis ma küsisin ühelt õppejõult, et mis siis, kui ma ei usu seda. Mulle vastati, et sel juhul ei ole mul töökohta ega tulevikku. Fakt on see, et selles teoorias on lünki, mida proovitakse täita ebaloogiliste lahendustega. Kuna me tõesti oleme niivõrd erinevad primaatidest ja teistest loomadest selles suhtes, kuidas me mõtleme ja käitume. Just käitumine on see, mis paneb küsima, kas meid on loodud siia hävitama ennast, teisi liike ja koduplaneeti. Evolutsiooniteooria ei vasta küsimusele, mis on meie tegelik ülesanne. Mul ei ole kindlat seisukohta, aga kui arvestada, et on leitud erinevaid skelette ja koljusid, siis peaksime uurima, kas need ja meie oleme ühte päritolu.

 

Kas on ka teisi selgitusi erinevate rasside tekkele?

Jah, meie planeet on läbinud mitmeid suuri muutusi nagu jääaeg jne. Kui rääkida koonuspeadest, siis neid on leitud kogu maailmast ning peamiselt 2000 aastat tagasi. Neid peeti eliidiks, inimeste valitsejateks, kes nägid välja ja käitusid meist erinevalt, kuid nad surid välja, sest olid teiste kultuuride ohvrid.

 

Kellele kuulusid piklikud koljud, kas primaatidele, teisele liigile või tänapäeva inimestele?

Enamik koonuspäid on tekkinud sidumise tagajärjel väga varajasel ajal pärast lapse sündi. Intrigeeriv on nende erinevate kultuuride juures see, et neid ühendab kolm peamist asja: arvati, et see teeb lapsed intelligentsemaks, ilusamaks ja rohkem esivanemate sarnaseks. Tekib küsimus, kes olid need esivanemad.

 

Kas Paraca kultuur kadus päevapealt?

Uskumuste kohaselt arenes üks väike grupp Peruu mägialadelt – nazca’d – võimsaks tsivilisatsiooniks, liikudes kaks tuhat aastat tagasi Paraca territooriumile, kus nad hävitasid sealsed elanikud ja kultuuri koos peasidumise kombega ning jäid sinna viiesajaks aastaks.

 

Liitub saatekülaline Jerry Wills

Räägi enda kogemusest Amaru Muru portaaliga Peruus.

See on väga veider koht Titicaca järve ääres Lõuna-Peruus, kõrgel Andide mäestikus. Punakaspruuni liivakivi sisse on raiutud salapärane lukuaugukujuline ava, mis on kahe meetri kõrgune ja mille keskel on väike koht võtme jaoks. Seda ümbritsevad paljud legendid – räägitakse, et see on portaal, mis transpordib spirituaalseid olendeid sellesse maailma ja välja. Portaali juures hakkasid mu kaamerad tõrkuma ja tehnika ei töötanud enam tavapäraselt. Kohtusin eelnevalt kohaliku šamaaniga, kes rääkis, et tuleb tekitada suuga teatud toone, et seda aktiveerida. Kui ma laskusin uksel põlvili ja hakkasin ümisema, siis tundsin kukkumise tunnet ja oli võimatu millestki mõelda. Kaotasin täielikult ajataju ja olin nagu unenäos. Paari minuti pärast äratati mind üles, kuid mulle tundus, nagu oleksin tunde ära olnud.

 

Mis te arvate, millal see ehitati?

BF: Arvan, et see tehti umbes 12 000 aastat tagasi, kui järve veetase oli 30 meetrit kõrgem. Iga tsivilisatsioon on rajanud endale linnu just järvede ja merede äärde. Amaru Muru, Pumapunku ja Sillustani oleksid sel juhul olnud järve kaldal ning nendevaheline liiklemine olnuks lihtsam.

 

ARAMU MURU

 

Miks ei rahastata riiklikult Tähelapse, koonuspeade või avastatud megaliitide uuringuid?

LP: Peavoolu teadusel on ligipääs infole, mida nad väga hoolikalt kontrollivad ja kaitsevad. Samuti on neil ligipääs toetusrahadele. Kui tavainimesed annetavad raha fondidesse, arvates, et toetavad teadlasi, siis tegelikult ei tehta selle raha eest uuringuid.

 

 

Kuula saadet siit.

Brien Foesteri kodulehekülg

Lloyd Pye kodulehekülg

Jerry Willsi kodulehekülg 

Lõuna-Ameerika ekspeditsioonid Jerry Willsiga

Fotod:ufocongress.com, spiritsandshadows.com, collaborative-creations.com, exploringmystery.com, 24.media.tumblr.com, swallowingthecamel.files.wordpress.com, 4.bp.blogspot.com, upload.wikimedia.org

 

 

Toimetas Laur Raudsoo