51 aastat JFK mõrvamisest: kes ja miks tappis Kennedy?

22. november 2014 kell 12:49



Jerome-Corsi2

Avaldame kordusena 22. novembril 2013. aastal Telegramis ilmunud artkli.

22. novembril 2013 möödus 50 aastat saatuslikust päevast, mil mõrvati Ameerika Ühendriikide 35. president John Fitzgerald Kennedy. 17. septembril andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu kirjanik Jerome Corsi, kes on spetsialiseerunud poliitilise vägivalla ja terrorismi uurimisele.

 

portrait014

Ameerika Ühendriikide 35. president John “Jack“ Fitzgerald Kennedy mõrvati 1963. aasta 22. novembril kell 12.30 Dealey väljakul Dallases. Presidenti, kes sõitis koos oma abikaasa Jacqueline’i ja Texase kuberneri John Connallyga autokolonnis, tulistas snaiper. Pärast kümmet kuud uurimist jõudis komisjon järeldusele, et Kennedy mõrvas üksinda tegutsenud Lee Harvey Oswald, ja et Jack Ruby, kes tappis Oswaldi enne kohtuistungit, tegutses samuti üksinda.

 

Asitõendid, mis viitavad teisele tulistajale

Kongresmen Louis Stokes korraldas istungi Kennedy mõrva asitõendite ülevaatamiseks, mille tulemuseks avaldas USA mõrvade erikomisjon HSCA 1978. aastal, et presidendi mõrvas osales kaks tulistajat. Ühe politseimootorratturi sidevahend oli kogemata avatud eetri režiimil, salvestades neli lasku, millest kaks toimusid peaaegu samaaegselt. Seda aga oli võimatu teostada poltlukusüsteemil töötava Itaalia jahipüssiga Carcano, mida Oswald atentaadiks kasutas.

Kennedy viidi pärast tulistamist Dallase Parklandi memoriaalhaiglasse, kus tal tuvastati kaelahaav, peahaav ja seljahaav. Presidendi elustamisel lõigati kuuliauk laiemaks, mis tekitas lõpuks vaidluse, kas tegu on kuuli sisenemis- või väljumiskohaga. Seljahaav oli vaid sentimeetri sügavune, mis ei sidunud seda kaelahaavaga. Kuna kolmas ja neljas lask toimusid samaaegselt, siis nii Oswaldi kui ka teise tulistaja kuulid tabasid Kennedy pead mõlemalt poolt. See tekitas palju segadust kohtuekspertiisi asitõendites, sest ei registreeritud topelt-kuulihaava.

haav

haav 2

 

Patuoinas Lee Harvey Oswald

Oswald oli tulistamise ajal FBI 200-dollarilisel palgal, töötades informaatorina. FBI dokument avaldati 1957. aastal ja selle säilitas CIA töötaja James Angleton, kes oli Allen Dullesi assistent Teise maailmasõja ajal. Dokument oli lavastatud põgenemise programmi andmebaasis – see oli programm, millega saadeti Venemaale topeltagente.

oswaldleeharveybio

Oswald sai Kennedy loos endale patuoina rolli. Talle seati üles lõks ja ta kõrvaldati enne, kui tema üle kohut mõistma hakati. CIA endine juht Allen Dulles töötas 1953. aastal koos president Dwight D. Eisenhoweriga nn patuoinaste skeemi välja selleks, et tappa tülikaid kõrgel kohal olevaid isikuid. Seda skeemi kasutatigi John F. Kennedy mõrvamiseks, kuna Kennedy eemaldas CIA juhi Sigade lahe operatsiooni pärast, kus Eisenhower arvas, et presidendiks tuleb Richard Nixon, kes viiks ülesande edukalt lõpuni.

Lee Harvey Oswald tulistas Dealy väljaku kõrval asuva Elm Streeti tänava hoone kuuendalt korruselt. Parim võimalus mõrva sooritamiseks oli sel hetkel, kui Kennedy sõitis mööda Houstoni tänavat tema suunas. Huvitaval kombel otsustas ta tulistada alles siis, kui auto oli möödunud ja kaugenemas ning kuuli trajektoorile jäid juba ette maja kõrval kasvava tammepuu oksad.

oswaldi asukoht

45 minutit pärast Kennedy mõrva peatas politseinik J. D. Tippit tänaval kinni Lee Harvey Oswaldi, et teda küsitleda. Ametliku versiooni järgi hakkas Oswald tulistama ja seejärel põgenes, jättes endast tänavale maha rahakoti, mille järgi ta hiljem kinni peeti. Rahakotis oli isikutunnistus ja võltsitud isikutunnistus A. Hidelli nimega, millega oli ostetud vintpüss Kennedy mõrvamiseks. Kas pole kahtlane, et mõrvar jätab oma rahakoti tänavale tapetud politseiniku kõrvale? Kas politseiniku tapja oli üldse Oswald? Mitte sel juhul, kui see oli sinna paigaldatud, et kinnitada patuoina süüdimõistmist Kennedy tapmises. Väidetavalt oli korrakaitsja seotud organiseeritud kuritegevusega ja parempoolsete poliitikaga ning saadetud sündmuskohale, et elimineerida Oswald enne, kui Jack Ruby sai seda teha.

 

Motiivid – riigisisesed konfliktid erinevate võimuorganitega

Üks Kennedy mõrva võimalikke motiive oli asepresidendi Lyndon B. Johnsoni kahtlased ja põrandaalused äritegemised, millest ka Kennedy perekond teadis. Lyndon Johnson oli segatud kahte suurde korruptsiooniskandaali. Esimene oli Bobby Barkeri skandaal – Barker oli Johnsoni parem käsi, kes võttis suure altkäemaksu Lyndoni soovil Senatis ja Billie Sol Estesi skandaalis. Estes oli ärimees, kes sai miljoneid dollareid riiklikelt kontaktidelt. Johnson teadis, et teda ootab ees vangla ja selleks, et ise presidendiks saada, enne kui korruptsioon paljastatakse, lasi ta Kennedy kõrvaldada, saades ise järgmiseks Ameerika Ühendriikide presidendiks.

Kennedyl olid sidemed ka maffiaga, kes aitasid tal saboteerida Chicago osariigi presidendihääletuse tulemusi, et võita Richard Nixonit. Paraku aga mõistis peaprokurör Robert Kennedy kohut nii ida kui ka lääne maffiaperekonna üle, saates riigist välja maffiabossi Carlos Marcello, mis tekitas allmaailmas reetmise tunde.

maffia

Mainimata ei saa jätta ka konflikti USA Luure Keskagentuuriga (CIA), kes soovis Fidel Castrot kõrvaldada. Kennedy ei soovinud kasutada USA sõjaväge Kuubal Sigade lahe dessantoperatsioonil, kus ei oleks sõditud enda vabaduse nimel. See oli CIA kavandatud sõda nagu ka plaan Vietnamisse tungida.

castro

 

Robert Kennedy mõrv

5. juunil 1968. aastal mõrvati USA senaator Robert Francis “Bobby“ Kennedy, kes oli mõrvatud presidendi John Fitzgerald “Jack” Kennedy vend. Ta oli juba võitnud California ja Lõuna-Dakota esmased valimised USA presidendivalimistel, kui teda tulistati korduvalt Ambassadori hotelli ees. Väidetavalt olid need kolm meest, kes jäädvustati sel hetkel fotodele, endised kõrged CIA ametnikud, kes töötasid Castro-vastases staabis Miamis. Kõigest kokkusattumus?

bobby kennedy

CIA domineerib poliitikat on saanud rahvusvaheliseks turvaametiks ja sünnitanud demokraatia maski kandva riigi, kus luureagentuur sõdib ärihuvides ja valetab halastamatult inimestele. Kõik seda uue totalitaarse maailmakorra nimel, kus inimestelt on täielikult kodanikuõigused ära võetud.

 

 

Kuula kogu intervjuud siit (algab 0:38:42).

Jerome Corsi veebilehekülg 

 

Fotod: federalistreview.com, graphology.it, i308.photobucket.com, 1.bp.blogspot.com, cdn.gunsamerica.com, 2.bp.blogspot.com, puntito131.puntopressllc.netdna-cdn.com, wikimedia.org, likeobscurevainefforts.com

 

Toimetas Laur Raudsoo