Printsess Diana surma kahtlased asjaolud viitavad plaanitud mõrvale

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

23. märts 2014 kell 15:04



Lady Diana10. veebruaril andis Rootsi veebiraadiole Red Ice Radio intervjuu kirjanik ja stsenarist Jon King, kes on tuntust kogunud bestselleritega “Princess Diana: The Evidence” (Printsess Diana: Asitõendid) ja “Princess Diana: The Hidden Evidence” (Printsess Diana: Varjatud asitõendid). Tema viimane raamat “The Cut-Out” on tõsieluline autobiograafiline spioonitriller, mis on seotud tema enda kokkupuutega Briti salaluurega.

 

Leedi Diana Frances Spencer (1. juuli 1961 – 31. august 1997) oli Walesi printsi Charlesi esimene abikaasa. Alates tema abielust 1981. aastal kuni lahutuseni 1996 oli tema tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Walesi Printsess. Pärast lahutust lakkas Diana olemast Walesi printsess ja ka kuninglik kõrgus, ent rahvas armastas teda endiselt. Diana ootamatu surm jahmatas kogu maailma ja tekitas palju küsimusi.

Meie hulgas on palju inimesi, kes usuvad, et printsess Diana surm Prantsusmaal ei olnud õnnetus, vaid mõrv, kuid loomulikult on ka neid, kes usuvad, et valitsus ja salateenistus ei teeks midagi sellist. Palju segadust tekitas peavoolumeedia, levitades informatsiooni, et tegu oli õnnetusega, kuigi eeluurimise tulemusel jõuti järeldusele, et Diana tapeti. See otsus tugines autojuhi Henri Pauli ja teiste autode hoolimatule liiklemisele, seda versiooni levitas hiljem ka meedia, süüdistades tundmatut paparatsot õnnetuse põhjustamises. Juurdlus aga ei maininud paparatsot ja uurimine tuvastas kõik sündmuskoha lähedal asunud fotograafid ja nende asukohad sel õhtul. Tunnistajate sõnul liikusid Diana auto järel mootorratas, valge Fiat Uno ja must Mercedes-Benz, kuid sõidukid ning nende juhid on siiani identifitseerimata.

diana ja prints

 

Motiivid

Printsess Diana teatas viis aastat enne hukkumist – 1992. aastal –, et lahutab prints Charlesist, sest mehel olid armukesed, nende seas ka Camilla Parker-Bowles. 1995. aastal andis Diana BBC Panorama dokumentaalsaatele intervjuu, milles ründas kuninglikku perekonda ja kuningannat, öeldes, et prints Charles ei peaks olema järgmine Inglismaa kuningas. Mõistagi oli printsess skandaalide ja ähvardustega kogunud endale kuninglikust perekonnast palju vaenlasi. Umbes samal ajal kirjutas ta kirja, et prints kavatseb tema autol pidurid rikkuda ja ta mõrvata. Kiri anti Diana isiklikule advokaadile lord Mishconile, kes viis selle Londoni politseisse, kuid paraku alles pärast Diana surma. Seal aga pandi see arhiivi ja alles mõned aastad pärast juurdlust tuli see avalikuks, kui Diana ülemteener avaldas enda versiooni kirjast.

Diana kiri

 

Teiseks Diana kõrvaldamise võimalikuks motiiviks oli printsess Diana maamiini kampaania 1996. aastal Aafrikas Angolas. Kuna Diana oli mõjuvõimas isik ja tema üles tõstetud probleemid said suure tähelepanu osaliseks, tekitas ta ka selle kampaaniaga endale vaenlasi. Diana nõudis, et maamiinide tootmine ja kasutamine tuleb kohe lõpetada. MI6 oli oodanud, et Diana kogub endale vaenlasi relvatööstuse mõjuvõimsate isikute hulgast.

maamiini kampaania

 

Diana tegevus tõmbas tähelepanu salatehingutele, muu hulgas ka sellele, et Angolas kaevandatavat kulda ja teemante vahetati just relvade vastu. Teiseks, Inglismaal asuv turvateenuste konsultatsioonifirma Security Advisory Services palkas sõdureid MI6-see, sõdimaks kommunistlikus Angolas. Relvade vastu saadi Angola valitsuselt odavalt naftat, kuid samal ajal rahastati salaja ka valitsusevastaseid mässulisi. Loomulikult sisenes Diana ehk liiga naiivselt välispoliitikasse, kuid ta ei osanud oodata, et võib paljastada midagi veel.

On spekuleeritud, et John F. Kennedy võidi tappa seepärast, et ta tahtis USA väed Vietnamist välja viia, häiris sõjatööstust, ähvardas sulgeda CIA ja Föderaalreservpanga, kuid presidendi peamine mõrvapõhjus oli tema populaarsus, mis andis talle võimaluse seda kõike ka päriselt teha. Nii oli ka printsess Diana mõrva peamine põhjus populaarsus, mis oli paljudele ohtlikuks saanud.

Kolmandaks motiiviks oli tema suhe Dodi al-Fayediga, sest nende vereliinide segunemine laste saamisel oli kuninglikule perekonnale täielikult vastuvõetamatu. Al-Fayed oli araablasest moslem ja sel ajal oli konflikt kristlaste ja moslemite vahel juba pead tõstmas.

 

Keeruline lahutusprotsess

Diana ja printsi lahutuse arutamiseks kohtusid MI5 ja MI6 kõrgemad ametnikud, sest tegu oli väga delikaatse olukorraga. MI6 ametnikud soovisid printsessi kõrvaldada, samas ei peetud seda heaks plaaniks; eriti kui seda teha Inglismaal, sest sellel võisid olla kontrollimatud tagajärjed. Dianast soovis kiirelt lahutada tegelikult just prints, kes soovis abielluda Camilla Parker-Bowlesiga, kuid kehtivate seaduste järgi ei saanud ta abielluda seni, kuni Diana elus on. Probleemi lahendamiseks ja seaduste muutmiseks oleks valitsus ja kirik läinud vastuollu.

MI5 leidis, et olukorda oleks kergem lahendada hoopis Camilla kõrvaldamisega, sest tal ei olnud kuigi hea maine ja tema hukkumine ei tõmbaks nii suurt tähelepanu kui Diana surm. Kuus nädalat enne Diana surma tehtigi Camillale atentaadikatse. Huvitaval kombel oli intsident väga sarnane Dianaga juhtunuga: ta sõitis autoga lubatud kiirusel, kuid ootamatult kaotas sõiduki üle kontrolli ja põrkas kokku vastutuleva autoga. Ta põgenes sündmuskohalt ja põhjendas seda järgmisel päeval sellega, et tema arvates oli tegemist atentaadikatsega.

 

Diana atentaadi läbiviimine

Loomulikult oli selles operatsioonis tähtis kõikide teguritega arvestamine, sest eksimused ei tulnud kõne allagi. Otsustati kasutada tuntud “Bostoni pidurite” mõrvaskeemi, kus saboteeritakse auto juhtimissüsteemi. Planeeriti ette auto, millega Diana tol õhtul sõitis – must S-klassi Mercedes-Benz – ja rendifirma sõnul oli see ainus saadaolev auto tol õhtul. Seade, mis kontrollib pööramist, veojõudu ja pidureid läks pärast õnnetust kaduma, teisisõnu peideti jälgi. Arvatavalt sõitsid MI6 agent ja arvutitehnik valge Fiat Unoga Diana auto kõrvale ning võtsid selle üle kontrolli kaugjuhtimispuldi kaudu. Seejärel suunati auto sõitma vastu betoonseina, ilma et juht saanuks pidurdada või suunda korrigeerida, seda tõestab fakt, et õnnetuskohal puudusid pidurdusjäljed.

Diana 1

 

Pärast õnnetust kulus ligi kaks tundi, et toimetada Diana tühjadel teedel lähedalasuvasse haiglasse. Sellise raske liiklusõnnetuse puhul tuleb esmalt kindlaks teha, kas inimesel on sisemisi verejookse ja ta võimalikult kiirelt haiglasse toimetada. Haiglasse jõudes aga printsess suri, sest ta seisund oli juba lootusetu.

Kahtlasi asjaolusid võib leida hulgaliselt: sündmuskoha kohene puhtaks pesemine ja asitõendite hävitamine; Diana riiete põletamine; CCTV turvakaamerate mittetöötamine; autojuhi vereproovis leiduv suur kogus vingugaasi, kuigi ta murdis õnnetuses kaela ja suri koheselt, mistõttu ei ole mürgistus võimalik; autojuhi seotus Prantsuse luureteenistusega ja leitud sularaha; Diana surnukeha palsameerimine, mistõttu ei saanud kindlaks teha tema rasedust Dodi al-Fayedist.

BRITAIN-ROYALS-PROBE-DIANA

 

Suurem osa avalikkusest usub, et printsess Diana surm ei olnud õnnetus ja ei pea seda vandenõud pelgalt teooriaks. Loodetavasti tuleb tõde kunagi päevavalgele ja kurjategijad saavad teenitud karistuse.

Kuula saadet siit.

Jon Kingi kodulehekülg.

Fotod: i.telegraph.co.uk, forum.princess-diana.com, thetruthseeker.co.uk, media-cache-ec0.pinimg.com, newknd.com, thetruthisnow.com

 

Toimetas Laur Raudsoo