Dinosauruste tantsupõrand: teadlased uurivad Boliivias saurusejälgi mäeseinal

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

9. oktoober 2013 kell 16:27



1994. aastal avastati Lõuna-Boliivias lubjakivist mäesein, millel on säilinud tuhandeid dinosauruste jalajälgi. Šveitsi paleontoloogide uurimisrühma andmeil on tegu seni suurima dinosauruste jälgede leiukohaga.

 

Teadlased on tuvastanud, et need üle 5000 jalajälje on sinna jäetud kriidiajastu teisel poolel, umbes 68 miljonit aastat tagasi. Kummalisi mustreid moodustavate jälgede tõttu on seda kohta hakatud kutsuma ka dinosauruste tantsupõrandaks.

Esialgsel uurimisel tehti kindlaks kuue erineva dinosauruseliigi jäljed. Üks erilisemaid jäljeridu on 347 meetrit pikk – see on maailma kõige pikem dinosauruse jäljerada, mille on jätnud väga noor Tyrannosaurus rex, keda uurijad kutsuvad Johnny Walkeriks.

Samast piirkonnast on leitud veel kaheksa lubjakivipaljandikku, millel on dinosauruste jälgi. See, et jäljed asuvad 70-kraadise nurga all tõusval mäeküljel, on selgitatav tektooniliste protsessidega: kui saurused asustasid Maad miljoneid aastaid tagasi, oli sealne ala madal järv ning tertsiaari ajastul toimunud maalihked, mis tekitasid ka Andide mäestiku, kergitasid kõnealust ala, mis asus enne järve põhjas.

 

 

2010. aasta alguses varises osa mäeküljest tugevate vihmasadude tagajärjel kokku. Boliivia rahvuspargi Parque Cretacio direktor Wilmer Astete ütles: “See kivisein on umbes 140 000 ruutmeetrine ja osa sellest varises kokku ning kaotsi läks ka 300 jalajälge, mille on jätnud kaks titanosaurust.“ Ent see varing paljastas veel ühe rühma jälgi, mida Argentina ja Šveitsi paleontoloogid analüüsivad, et selgitada välja nende vanust ja seda, millistele liikidele need võivad kuuluda.

Astete sõnul läheks kogu mäeseina kindlustamine maksma kuni 30 miljonit dollarit aastas, aga seda raha Boliivia rahvuspargil praegu pole.

 

Dinosauruste “tantsupõrand“ on leitud ka USA-s

Sarnane “tantsupõrand“ leiti 2008. aastal ka USA-st Arizona ja Utah’ osariigi piirilt. Kuigi augud kalju sees olid teada juba varem, ei osatud neid esialgu seostada dinosaurustega. Teadlased arvavad, et massiliste jälgede põhjuseks on see, et seal asus kunagi veejoomiskoht. Jäljed on liivas säilinud, sest tuul kattis need uue liivakihiga ja lõpuks muutus sete liivakiviks, mille erosioon taas päevavalgele tõi.

 

Allikad: Atlas Obscura, Paleontology News, Dinosaur-news, Zme Science, Äripäev

Fotod: groonk.net, ru-dinosaur.livejournal.com

 

Toimetas Marlen Laanep

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt