Läbimurre salapärase Voynichi käsikirja dešifreerimisel

5. märts 2014 kell 12:35



wikiVoynichi käsikiri on salapärane raamat, mille loomisajaks määrati süsinikdateeringu abil 15. sajand. Käsitsi kirjutatud raamatust on alles 240 lehekülge, millel on kujutatud taimi, tähtkujusid ja ka naisakte ning kogu tekst on kirjutatud siiani mõistmatus keeles. Briti rakenduslingvistika professor Stephen Bax usub, et on teinud läbimurde käsikirja mõistmises ja loodab, et tema avastus võimaldab teistel teadlastel ja huvilistel mõistatus lõplikult lahendada.

 

Bedfordshire’i ülikoolis töötav professor Stephen Bax oli Voynichi käsikirja uurinud juba mitu aastat, kasutades oma teadmisi keskaegsetest käsikirjadest ning semiidi keeltest (näiteks araabia). Ta proovis tuvastada tekstis üksikuid nimesid, kasutades ajaloolisi lähenemisi, millega dekodeeriti Egiptuse hieroglüüfe ning kasutas neid, et luua seoseid ülejäänud raamatus. Nüüdseks väidab ta, et on suutnud tõlkida ära kümmekond sõna.

“Käsikirjas on palju tähtede ja taimede illustratsioone. Ma olin suuteline tuvastama neist mõningaid koos nende nimedega, vaadates keskaegseid taimede käsikirju araabia ja muudes keeltes ning tegin algust dekodeerimisega, mis viis põnevate tulemusteni,” kirjeldas Bax.

wikimedia commons

 

Tuvastatud sõnade hulgas on termin Sõnnile, mis on kõrvuti pildiga seitsmest tähest, mis näivad olevat plejaadid, ja ka sõna “kantairon”, mis tähistab tuntud keskaegset ravimtaime. Muuhulgas on tõlgitud sõnu, mis tähistavad upsujuurt, koriandrit ja kadakat. Kuigi Bax on suutnud tõlkida vaid väheseid sõnu, on see tekitanud palju põnevust, sest tema leiud võivad aidata saavutada lõpliku läbimurde kogu teose tõlkimises. Bax loodab, et tema saavutused julgustavad teisi inimesi Voynichi käsikirja kallal edasi töötama ning üheskoos suudetakse sama lähenemist kasutades kogu raamat ära tõlkida.

 

Palju uurijaid, hulk teooriaid 

Voynichi käsikirja on püüdnud dekodeerida paljud inimesed üle kogu maailma, kuid teose sisu on siiani jäänud mõistatuseks. Kaasaegsete uurijateni jõudis raamat 1912. aastal, kui antiigikaupmees Wilfried Voynich otsis selle Rooma lähedal Villa Mondragonest. Enne Baxi avastust ei olnud suudetud lahti seletada üksikuid sõnu, lauseehitust ega isegi kummalisi illustratsioone. Seetõttu on välja pakutud ideed, et tegu on vanaaegse ja põhjaliku pettusega ning kogu raamatu sisu ei tähendagi midagi. Mõned on arvanud ka, et Voynichi käsikiri on noore Leonardo da Vinci loodud. Eelmisel aastal avalikustatud uurimus aga leidis, et Voyinichi käsikirja pettuseks osutumine on äärmiselt ebatõenäoline, sest teos järgib päris keelte struktuuri. Üks uurimus, mis vaatles teose illustratsioone taimedest, järeldas, et raamat võib olla pärit tänapäevase Mehhiko aladelt.

wiki3

 

Voynichi käsikiri sisaldab üle 170 000 glüüfi, millest enamik on kirjutatud sulega. Suurema osa teosest suudaks kokku võtta 30 märgist koosnev tähestik. Illustratsioonide järgi jaguneb raamatu sisu kuueks peatükiks, vaadeldes inimbioloogiat, ürte, astronoomiat, kosmoloogiat, retsepte ja meditsiini. Inimesed arvavad, et tegu võib olla näiteks õpiku moodi teosega või kellegi reisipäevikuga.

Kogu Voynichi käsikiri on Yale’i ülikoolis kõrge resolutsiooniga skaneeritud arvutitesse ning internetis saab seda näha siin. PS. Lehekülg avaneb aeglaselt.

 

Allikad: University of BedfordshireLivescience,  Extremetech BBC, Wikipedia

Fotod: Wikipedia / Wikimedia Commons

 

Toimetas Marlen Laanep