Nikola Tesla elu

7. september 2013 kell 17:50



w bernard carlson7. juulil andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM” intervjuu Virginia ülikooli ajalooprofessor W. Bernard Carlson. Professor Carlson on ekspert tehnoloogia ja innovatsiooni alal  ja tema teadustöö keskendub sellele, kuidas kasutasid leiutajad, insenerid ja juhid tehnoloogiat suurte firmade arendamisel Ameerika kodusõja ja I maailmasõda vahel. Temalt on ilmunud raamat “Innovatsioon kui sotsiaalne protsess: Elihu Thomson ja General Electric’u tõus” ja seitsmeosaline “Tehnoloogia maailma ajaloos”, ning värskelt sai valmis Sloani fondi toel välja antud Nikola Tesla elulugu (Tesla: Inventor of the Electrical Age).

Tesla

Serbia päritolu Nikola Tesla (1856-1943) sündis talupoja peres praeguses Horvaatias ja läks Austria inseneride kooli, mille lõpetades töötas ta Thomas Alva Edisoni ettevõtetes Budapestis ja Pariisis. Hiljem kutsuti ta tööle New Yorki, firmasse Edison Machine Works. Temast sai valgustussüsteemide väliinsener, kelle ülesandeks oli leida vigu, parandada generaatoritel tõrkeid ja leiutada paremaid süsteeme. Teslat kiideti palju ja ta sai firma Pariisi osakonnast soovituskirja, kus oli kirjas, et maailmas on kaks suurt meest – Edison ja Tesla. Tesla oli oluline panustaja elektri revolutsioonis 19–20. sajandil ja tema nimel on sadu patente üle terve maailma. Kuigi Teslast räägitakse hetkel palju, oli ta suuresti unustatud veel kuni umbes 1990-ndate aastateni, mil tema ja tema töö taas au sisse tõsteti.

 

Kas sa arvad, et Tesla oli parem leiutaja kui Edison?

On olemas kahte väga erinevat tüüpi leiutajaid ja võrreldes Edisoniga oli Tesla rohkem mõtleja. Edison tiirutas laboris ringi, joonistas ühele paberilehele mõne lahenduse seitsmeteistkümnel erineval viisil ja katsetas pidevalt. Tesla oli aga pigem nagu Alexander Graham Bell, kes leiutas parimad asjad oma peas välja. Ta visualiseeris oma leiutist ja suutis ümber selle isegi ringi käia – tal oli kolmemõõtmeline kujutlusvõime, mis võimaldas tal nii välja töötada kõige pisemad detailid. Nii ei saagi öelda, kumb neist parem oli.

 

Mida sa oskad rääkida Tesla kaarlampide juhtumist?

1880-ndatel kasutati tänavatel kaarlampe ja Edison palus Teslal ehitada kaarlampide süsteemi, mis oleks endisest efektiivsem. Nikola lõpetas edukalt projekti ning pöördus Edisoni poole, kes oli lubanud talle selle eest suurt boonust. Tegelikult aga oli muudetud Edisoni äri-strateegiaid ja otsustati, et kaarvalgustite süsteemi enam edasi ei arendata, sest turul oli tihe konkurents. Firmajuht vaid naeris preemia andmise peale ütles, et Tesla ei mõista ameeriklaste huumorit ning keeldus 50 000 dollarit väljastamast. Edison pakkus selle asemel väikest palgatõusu, kuid Tesla otsustas firmast lahkuda.

Tesla hakkas uurima Edisoni ettevõttes olevatelt töötajatelt ärimeeste kohta ning talle tutvustati mitmeid neist New Jerseys. Nikola moodustas 1885. aastal uue tänavavalgustite ettevõtte ja patenteeris ka oma Edisoni firmas välja töötatud kaarlampide süsteemi.

Kaarlamp

Mida tegi Tesla pärast töö kaotamist ja millised olid tema põhilised leiutised?

Vahepeal olid Teslal rasked ajad ja ta oli isegi sunnitud raha teenimiseks kraavi kaevama. Ühel õhtul kirjutas ta patendi termomagnetilisele mootorile, mis tekitab mehhaanilist liikumist magnetite kuumutamisel ja jahutamisel. Ta rääkis sellest patendist oma ülemusele, kes suunas ta Alfred Browni ja telegraafi töösturi Charles F. Pecki juurde. Alfred Brown oli finants- ja sideteenustel põhineva ettevõte juht, ta leidis enda kõrvale investorid ning taastas tuluallikad uute ideede elluviimiseks.

tesla termo mootor

Nikola Tesla rajas 1886. aastal firma Tesla Electric Company ja tema labor asetses Manhattanil, kus ta tegi tööd oma termomagnetilise mootori ja muude seadmetega. Talle öeldi, et kui mootori projekt ei ole edukas, siis tegele nende asjadega, mis sulle meeldiks – selleks oli vahelduvvoolu mootor. Aasta hiljem hakkaski ta arendama mitmefaasilist elektrijaotusesüsteemi ja vahelduvvooluga elektrimootorit. 1888. aastal müüs leiutaja patendid George Westinghouse’ile, mis pani aluse sellele, kuidas me toodame ja tarbime elektrit täna. Lisaks sellele töötas ta koos Westinghouse’iga Niagara joa hüdroelektrijaama ehitamisel.

Tesla lahkus Pittsburgist 1889. aasta suvel, et mõtteid koguda, ja suundus Prantsusmaale. Ta kohtus seal füüsikutega, kes tegelesid elektromagnetlainetega ja tutvus lähemalt Heinrich Hertzi uurimustööga. Tagasi tulles hakkas Tesla Hertzi katsetusi läbi viima ja lõpuks muutis Tesla elektromagnetlained nii võimsaks, et avastas uue nähtuse – kiirgava energia.

kiirgav energia

Temalt pärineb ka idee ülemaailmse kommunikatsioonivõrgu loomiseks, mis sai lõpliku kuju alles 1950-ndate aastate lõpus W. O. Schumanni ja J. R. Waite’i töödega, mis kulmineerusid ülimadalsagedusliku raadiosüsteemi loomisega.

 

Millal ta hakkas looma surmakiirt ja süsteemi, millega sai elektrit otse maa seest?

1890-ndate lõpus ütles Tesla, et võib ehitada süsteemi, mis edastab voolu kogu maailmas ilma juhtmeteta postide otsas ning pistikuteta kodudes. Tuleb vaid pumbata elektrienergiat Maa pinnasesse ja tekitades õige elektromagnetilise sageduse, saame toru või juhtme maasse pistes elektrit tarbida. Tesla mõtles seda energiat tasuta jagada, saades raha vastuvõtjate müümisest. See aga ei meeldinud J.P Morganile ja neile, kelle käes olid projekti finantseerimise rahad, ning projekt jäi teostamata.

elektripump

Juba praegu on kasutusel Tesla leiutatud energia tsirkulatsioonisüsteemid, millega saab mobiiltelefone ja sülearvuteid laadida. Järgmiseks ehitatakse võimsamad laadijad, ja ei peagi telefoni taskust välja võtma, ning seejärel juba kodust kaugemal olevad tornid, mis saadavad läbi maa elektrit. Kõik oleneb sellest, kui kaugele see tehnoloogia veel areneb.

Surmakiir ehk Teleforce on laetud osakeste joa projektor ja Nikola Tesla väitel kavandas ta selle pärast Van de Graaff’i generaatori uurimist 1930-ndatel aastatel. Tesla kirjeldas, et relva on võimalik kasutada jalaväe vastu või õhutõrje eesmärgil.

surmakiir

Kui kaugele oleks tänapäeva tehnoloogia jõudnud ilma Teslata?

Me ei näeks läbimurdvaid tehnoloogilisi avastusi, mis defineerivad 20. sajandit. Teisisõnu, meil oleks elekter, aga me ei kasutaks igapäevases elus vahelduvvoolu ja kahe- või kolmefaasilist voolu. Elektroonika areng oleks kauem aega võtnud ja meil ei oleks ehk raadio-, televisiooni- ja mobiilset sidet. Ta on tähtis isik, sest ta oli loominguline ja tal oli visioon asjadest, mida me varem ei ole näinud. Ma võrdleks teda Leonardo Da Vinciga, kuid Tesla radikaalsed nägemused olid just tehnoloogiavallas.

 

 

Kuula saadet siit (algab 38:23).

 

Fotod: blog.batteriesplus.com, upload.wikimedia.org, uvamagazine.org, teslauniverse.com, theengineer.co.uk, allthetruth.webs.com, reformation.org

 

Toimetas Laur Raudsoo